Algus Nädalas 48

Lisaks eeltoodud võimalustele saab HD saateid vaadata BD (Blu-ray Disc) plaatidelt, mis ilmusid turule 2006. a. PS3 (PlayStation 3) videomängude konsoolile. BD on laserkiirega loetav optiline ketas, tavalise DVD mõõtmetega mahutades 25 GB (ühekihiline) või 50 GB (kahekihiline) informatsiooni. Uusim BDXL formaat mahutab isegi 100/128 GB. Kui tavaline DVD kasutab punalaserit lainepikkusega 650 nm, siis BD kasutab 405 nm GaN (gallium nitride) sini-violettlaserit võimaldamaks infomahtu ligi kuus korda suurendada. Plaadid on kas MPEG-2, MPEG-4/AVC või VC-1 vormingus, heli võib olla salvestatud Dolby Digital/Plus/TrueHD, DTS või DTS-HD formaadis. Pildi formaadid on 1080i50 või 1080p24. Selliseid plaate on saadaval juba tuhandeid. Mahamängimiseks ei sobi senised DVD mängijad vaid BD-ROM mängijad, mis ilmusid turule 2006.a. Saadaval on lai valik BD mängijaid, tootjateks kümned firmad nagu Sony, Panasonic, Samsung, Toshiba, Philips jpt. Hinnad algavad sajast eurost lähenedes tippmudelitel tuhandele eurole. Ilmunud on ka salvestavad BD mängijaid, lihtsamate hinnad algavad ca sajast eurost. Alates 2009. a. on saadaval ka Blu-ray 3D plaadid 3-D filmidega.

Alates kino algusaegadest on põhiliseks infokandjaks olnud 35 mm film. Pildi kvaliteedi parandamiseks suurel ekraanil kasutatakse ka IMAX formaati koos 70 mm laifilmiga. Kõik need kasutavad fotokeemilisi pilte, mida projekteeritakse optiliselt ekraanile. Hiljuti ütles Forum Cinema esindaja Oskar Rossar, et 35 mm filmilint läheb tavakasutuses igaveseks ajalukku. Viimasel ajal ongi kogu Euroopa digiformaadile DCP (Digital Cinema Package) üle minemas. Tallinnas on praegu vaid Solarise kinos kõik saalid digitaliseeritud, CC Plazas on selliseid saale kolm, Tartus vaid üks. PÖFFi korraldaja Tiina Lokk sõnas, et just puuduva tehnika tõttu paljud tänavused filmid Tartusse ei jõua.

Digikinodes kasutatakse põhiliselt DLP (Digital Light Processing) projektoreid. DLP ehk mikropeeglitega projektoris on DLP mikrokiip, koosnedes miljonitest mikropeeglitest, mis lülitavad väga kiiresti välise võimsa elavhõbe-auru metallhalogeenlambi peegeldunud valgusvoogu nii, et luua suure resolutsiooniga täisvärviline pilt. Firmade Texas Instruments, Barco ja NEC uusimad projektorid lubavad väga suure valgusvooga (kuni 43000 lumenit) ja hea kontrastsusega (kuni 2200:1) pilti projekteerida kuni 32 m laiusele ekraanile. Esimesed DLP projektorid lubasid 1280×1024 pikslise resolutsiooniga pilti, kuid uuemad on 4K (4096×2160) ja 24 kaadrit sekundis toega.

Teiseks digikinodes kasutatavaks digiprojektoriks on kompanii Sony poolt arendatud LCoS (Liquid Crystal on Silicon) tehnoloogia, mis kasutab mikropeeglite asemel peegeldavaid vedelkristalle koos tagantvalgustava lambiga. Omadustelt on LCoS sarnane DLP projektoriga, kindlustades resolutsiooni kuni 4096×2160 ehk (4K) ja omades pisut paremat kontrastsust.

Digikino eelisteks on tavalisel filmilindil esinevate kriimustuste ja vigastuste, samuti võimalike heli katkestuste puudumine. Originaalsalvestusest digikoopiate tegemisel ei kahane kvaliteet, mida ei saanud garanteerida filmilindile tehtud koopiad. Digikino võimaldab näidata korraliku kvaliteediga 3D filme. Puuduseks on kallim tehnika ja teenindajate kõrgema kvalifikatsiooni vajalikkus. Digikinodes edastatakse ka telesaateid. Levinud on näiteks kontsertide, spordivõistluste ja Metropolitan Opera etenduste ülekanded HD formaadis, kus telesignaal võetakse satelliidilt ja esitatakse digikino suurel ekraanil.

järgneb

* Telekanal Film Europe Channel on esimeseks, kus näidatakse ainult Euroopas valminud kinofilme. Kanal alustas tööd satelliidilt Astra 3B (23,5° E, 12,110 H, 27500-3/4, DVB-S2/8PSK/Conax/CW/Irdeto2/Seca2/Nagra3/Via4). Kanal on reklaamivaba ja lubab näidata vähemalt 500 filmi aastas.

* Suured OLED ekraanid on tulemas. 2012.a. jaanuaris Las Vegases toimuv Consumer Electronics Show (CES) lubab esitleda kompaniide Samsung Electronics ja LG Electronics 55 tolliseid OLED ekraane. Seni oli suurimaks ekraaniks LG 31 tolline. Orgaaniline valgusdiood ehk OLED (Organic Light Emitting Diode) on valgusdiood, milles kiirgavaks kihiks on orgaaniline ühend, mis kiirgab valgust elektri toimel. Eelisteks on laiem vaatamisnurk ja paranenud heledus, samuti väiksem energiatarve ning kiirem reageerimine. OLED ekraan töötab taustavalguseta ning seetõttu suudab kuvada sügavamat musta.