24.november 2003 16:36, neljapäev
Nii armas-Raulil ja Gerlil syndis tytreke!!!
Nii tahaks n2ha...

Me k2isime eile Allani ja Meriliniga Potomaci 22res, sadama juures jalutamas. Vaatasime kaatreid ja laevu ja j6ge.
6htul k2isime Geely ja Riho l2hedal poes ja l2ksime nende juurest l2bi. S6ime j22tist ja j6ime piparmynditeed.
Merilin t6i Geely kapist klaasipuhastus-sprei ja toksis seda laua vastu, palus meilt paberit ka, et klaaslauda puhastada. Andsime Merilinile paberit ka ja m6tlesime, et mis siis ikka-puhastame siis laua 2ra. Puhastasime kolmekesi-mina, Geely ja Merilin. Meie arust oli laud juba puhas, aga Merilin ikka toksis vahendit vastu lauda ja muudkui nyhkis paberiga-tugevate ringliigutustega, ise oli nii innukas ja t6siselt asja juures. Siis viskas paberi maha, nagu meiegi olime teinud, v6ttis vahendi, toksis seda lauale, pani vahendi maha, v6ttis paberi, nyhkis, viskas paberi maha, v6ttis puhastusvahendi, toksis lauale... ja seda k6ike kohe kaua aega. Vahepeal panime peegli p6randale pikali ja puhastasime selle ka 2ra. Siis mulle tundus, et aitab kyll, et laud on juba puhas kyll ja Merilin ka unustas selle nyhkimise vahepeal 2ra ja ma viisin puhastusvahendi kappi tagasi. Aga siis tuli Merilinil lauapyhkimine uuesti meelde, aga vahend oli k6rgel kapis, mida teha? Merilin leidis lahenduse-ta pani paberi Geely pisikese purskkaevu kohale, tegi seal paberi m2rjaks ja pyhkis m2rja paberiga! Leidlik laps! 

Merilin magab praegu, kell on pool viis. 
K2isime t2na Meriliniga Geelyle lisapilte tellimas ja niisama jalutamas. Merilin j2i t2na (vist esimest korda ma-ei-tea-kui-pika-aja-j2rgi) yksinda magama. See juhtus vist viimati siis, kui Merilin oli p2ris imik. Andsin talle juua, olime natuke pikali, aga siis t6usis Merilin yles ja hakkas m2ngima, ma tulin arvutisse. Olin siin juba tykk aega olnud, kui tundus et kahtlaselt vaikne on, l2ksin tasakesi vaatama-Merilin oli voodis pikali ja magas:))) Nii tore!!

22.november 2003 22:07, laupäev

Ma panin uusi pilte ja Merilini joonistusi yles.
P2eval on 6ues nii soe! J2lle ca 20 kraadi ringis. 66sel on umbes 0-6 kraadi, hommikuti on maa igaljuhul valge.
T2na ja eile ka s6ime Meriliniga hommikus66ki 6ues. P2ike paistis ja meie s6ime putru ja j6ime piima, uskumatu!!! 
Allan oli t2na v2sinud ja magas Meriliniga koos l6unaund:)))

Merilini potitame, vahel 6nnestub, siis r66mustame koos, kallistame ja musitame. Kui ei 6nnestu, siis ytleme, et kyll j2rgmine kord tuleb potti ja kallistame ikkagi.

Kui ma siin Merilini joonistusi skannisin, siis ta l2ks p2ris n2rvi, kui oma joonistusplokki arvutiekraanil n2gi. Ta tahtis seda siit k2tte saada, aga samas talle tundus, et ega see nyyd p2ris 6ige asi ka ei ole.
Merilin tahab juba ise riideid selga panna ja seljast 2ra v6tta. K2te varrukatesse panemine vahel isegi juba 6nnestub. Tosse tahab ka ise jalga panna. Ma natuke aitan ja tulebki v2lja. 

Ma vaatasin ilm.ee-st ,sealt paistis Vabaduse plats lumine, autoteed m2rjad...
Eile r22kisime Ilona ja Geelyga m6nusatest Eesti asjadest, millest siin puudust tunned-Eesti juust, kohukesed, kohupiim, Madise leib, Linnupiim, lumi, kydev ahi... naljakas onju, Eestis olles nii tavalised asjad. Issand, ei tohi rohkem kirjutada, koduigatsus tuleb peale...

20.november 2003 18:27, neljapäev

Merilini teisipäevane skoor oli kaks pissi potti, kolm põrandale:) Eile ei püüdnud ühtki pissi potti. Üritame ikka edasi. Teisipäeval oli lõunal nii, et nii kui Merilini potile panin, ta punnitas natuke ja pissi oligi potis! Lausa uskumatu! Merilinile endale ka meeldib. Ainult et kõik riided peavad seljast ära olema.
Eile oli siin üsna kole, vihmane ja tormine ilm ja Allan arvas, et kui ma Washingtoni lähen, siis ma ei saa hästi tagasi ja ma siis igaks juhuks ei läinud. Olime Meriliniga kodus, lugesime, joonistasime, rääkisime. Ma proovisin ise ka joonistamist meelde tuletada, päris mõnus oli kätt proovida. Kui Merilin magas, siis lugesin.
Täna sõime hommikust, kui siia tuli külla Jimi naine Ilona. Ma Geely jutu järgi teadsin teda, rääkisime natuke juttu. Ma ütlesin, et lähen kunstimuuseumi, ta tahtis ka tulla, nii läksimegi kolmekesi-mina, Merilin ja Ilona. Vaatasime töid ja rääkisime juttu, tore oli.
Merilin joonistab praegu teises toas ja tahab, et ma temaga koos joonistaksin. Praegu oskab Merilin ütlemise peale joonistada kriipse, täppe ja ooo-sid-ringe/jullasid. Ma muudkui ütlen, et Merilin joonista nüüd siia issi, siia emme, siia Merilin, siia vihm, siia musi jne. Merilin muudkui teeb oma jullakesi:)

18.november 2003 12:12, teisipäev

Eile pidasime Geely p2ris-synnip2eva, k2isime Geely ja Riho juures. 

Merilin istub praegu oma poti peal:) Potil on seljatoe taga potiraamat printsist ja printsessist, kes otsivad endale 6iget potti , k2ivad maad ja mered l2bi ja l6puks leiavad. Algul panime Merilini koos pykstega potile, et ei tekiks kohe nii suurt muutust ja et ei tekiks t6rget. Aga siis n2itas Merilin ise, et palun v6tke mul pyksid jalast 2ra. V6tsin pyksid 2ra, Merilin istus. Aga siis tahtis Merilin k6ik riided seljast 2ra saada. Mis teha, v6tsimegi k6ik riided 2ra ja nyyd k2ibki Merilin potil porgandpaljalt:)))))

HURRAAAAAAAAA!!! Just praegu saime esimese pissi potti!!!!!!!!!!!! Jeeeeeee!!! V2ike sirts tuli p6randale, Merilin ytles oihhhh!!, panin Merilini ruttu potile istuma ja saimegi pisikese sirtsukese pisssi potti!!! Tegime k6vasti kalli-kalli ja olime m6lemad v2ga r66msad! Viisime pissi suurde potti, lasime vett ja pesime v2ikese poti 2ra-Merilin oli selle k6ige juures v2ga t2htis ja uhke ja mina muidugi ei v2sinud teda kiitmast ja kallistamast!!!! Jeeeeee!!!!!!

Ma panin eile pilte netti! Huuh, l6puks ometi! Varsti loodan pilte veelgi juurde panna:) 

17.november 2003 14:30, esmaspäev
Meil jätkus siin veel neljapäevalgi suur tuul ja torm õhtuni välja. Poolel linnal oli elekter ära. Meil olid ka vahepeal elektrikatkestused, nii et korraks läks elekter ära ja tuli kohe tagasi, traadid läksid vist tuulega kokku. Aga selle väikese ajaga jõudis arvuti ikka kinni minna ja hakkas ennast otsast peale käima kerima...

Reedel käisime Meriliniga poodides-ostsime koju laadungi süüa ja veel natuke asju Geelyle. Merilinile sain roosa, pikkade varrukatega pluusi. 
Riho ja Allan olid ka poes käinud, laupäevaseks Geely sünnipäevaks asju ostmas. Meile oli tehtud lihapalle ja keedetud kartuleid. Sõime ja rääkisime natuke juttu ja varsti läksime koju.

Ma tegin siin hommikused tegevused ära, just kui valmis sain, tuli Geely meile Meriliniga järgi. Läksime CVS-st läbi-see on nagu Eestis rohupood-seal on nii apteegiasjad kui ka kosmeetika. Geely ostis endale meigiasju, vaatas veel näopuhastusasju ja ütles, et peaks vist endale need näopuhastuse-salvrätikud ostma, siis on õhtuti nii hea nägu puhastada. Aga mina olin talle just synnipäevaks needsamad salvrätikud ostnud!! Ma ütlesin Geelyle, et mõtle ikka veel, et kas ikka tasub jne., endal tuli selline naer peale... Geely siis ei ostnud õnneks...huuhhh
Sõitsime Geely juurde ja hakkasime sünnipäevaks ettevalmistusi tegema. Mina hakkasin kartuleid koorima ja salatiasju lõikuma, Geely hakkas koristama. Merilin tegeles oma asjadega ja käis vahepeal vaatamas, mida meie teeme. Mõnusalt rahulik päev oli. Eriti mõnus oli see, kuidas Merilin suutis rahulikult oma asjadega tegeleda, ei olnud minu kyljes kinni, ega ei tahtnud pidevat tegelemist-see p2ev oli mulle peaaegu nagu puhkus;)
Allan jõudis umbes 5-paiku, Riho natuke hiljem. Geely oli terve korteri suurpuhastuse teinud. Algul mõtlesime, et koristame lihtsalt natuke ära, aga märkamatult läks asi suurpuhastuseks. 
Peale kaheksat tulid kylalised-Georg ja Alice. Neil on peaaegu sama vana laps kui Merilin, me arvasime, et nad võtavad lapse kaasa, aga nad ei võtnud, sest nende laps l2ks juba kell 8 magama. Sünnipäev oli väga lõbus. Sõime, jõime, Merilin hoolitses meelelahutuse eest:) Pool kaksteist panin Merilini magama:) 
J2rgmisel hommikul sehkendasime Meriliniga oma asju, pesime, meikisime, andsin Merilinile süüa. Varsti tegi Allan ka silmad lahti. Kuna ma ei olnud arvestanud, et me ööseks jääme, siis polnud mul rohkem mähkmeid ja me läksime Allaniga beebipoodi mähkmeid ostma. Uurisime seal lastepotte ka ja ostsime Merilinile ilusa uue pissipoti. 
Pott ise n2eb v2lja selline.
Merilin oli sellest ise nii vaimustatud, et ta ei raatsinud näidispotti poodi jättagi:)
P2eval Merilin joonistas ja mina lugesin ja kirjutasin enda jaoks häid ideid üles. Kuigi tundus, et sel päeval nagu midagi ei toimunudki, siis mina sain sealt enda jaoks päris palju.

Õhtul läksime koju, käisime dushi all ja läksime magama.

Täna on Angelika sünnipäev-17.november!! 

Merilin magab praegu õues ja mul on siin üleval aken lahti, et ma kuuleksin, kui Merilin ärkab. Käisime Merliniga jalutamas, täna on õues väga ilus ilm, jälle soe ja päikeseline. Viimati, kui vaatasin, oli 18 kraadi:)

Kui me Meriliniga sööme ja tal kõh täis saab, siis ytleb: "õnkkk!!! (kõik)" ja siis on t6esti k6ik, rohkem syya ei taha. Siis paneme taldriku ära ja hakkame muid asju tegema. 
Ah jaa, ma tahtsin veel Merilini joonistamisest kirjutada. Andsin Merilinile pliiatsid ja paberiploki kätte, ta joonistas igasuguseid krõnkse-ümmargusi mullikesi ja ise ütles sinna juurde: oooo! Et ta joonistaks nagu o-tähte. Siis ükskord Geely ja Riho juures ma ütlesin Merilinile, et joonista siia emme, Merilin tegi väikese ümmarguse julla, ütlesin, et joonista siia issi, Geely, Riho, vihm, orav, kalli-kalli, pliiats jne. Merilin joonistaski. Siis ma näitasin talle ette nii et joonistasin pikki kriipse ülevalt alla ja Merilin proovis ka pikki kriipse joonistada! Merilin püüab meid jäljendada nii palju kui saab!

Merilin on nüüd tund aega maganud, käin kogu aeg akna juures vaatamas, kas ta magab. Lähen nüüd ise ka õue. 

13.november 2003 16:30, neljapäev

Eile pidi tulema kodusistumise-vihmakrabina kuulamise päev, aga võta näpust, kell 1 olime metroos ja ootasime rongi. Kuna vihma natuke tibutas, siis Aare viis meid metroojaama. Rong pidi vahepeal kolmes peatuses päris mitu minutit niisama ootama, sest kusagil paari peatuse pärast oli rongis üks inimene saanud haigushoo ja seal olid arstid ja rong ei saanud sellepärast edasi liikuda. Natuke peale poolt kahte olime Washingtonis. 
Metroojaamast välja astudes tervitas mind üks mustanahaline mees... Lugu oli selline, et eelmisel päeval olin samast metroojaamast välja tulnud, kui minu juurde astus üks must mees, küsis, millisesse muuseumi ma lähen ja ulatas mulle broshüüri ja näitas selle pealt, kus see muuseum on, kuhu ma tahan minna. Ma ütlesin talle aitäh ja hakkasin juba minema, aga siis ta ütles, et ta on vabatahtlik ja nad koguvad Thanksgiving päeva puhul annetusi kodututele, et kas ma tahaksin ka natuke raha annetada. Ega mul palju valikut ei olnud, andsin ka oma panuse, ta küsis veel, et kust ma pärit olen. See oli üleeile. Ja eile, kui metroojaamast välja tulin, vaatasin ringi ja nägin sedasama mustanahalist meest. Tema kohe tervitas mind ja küsis, kuhu muuseumisse ma siis täna lähen, ma vastasin, et kunstimuuseumi. Ja ma ei saanud talt küsimata jätta, kuidas ta sai mind mäletada??? Tema sealseismise aja jooksul pidi sealt metroojaamast vähemalt mitutuhat inimest läbi käima!?! Ma ütlesin talle, et tal on uskumatu mälu!

Läksime kunstimuuseumi. Valisin seekord välja aasia kunsti muuseumi. Seal oli Jaapani, Hiina, Korea, Pärsia, Islami, India, Tiibeti, Himaalaja kunst-seinavaibad, kausid, maalid, graafika, raamatud, raamatuillustratsioonid jne jne. Ma enne ei teadnudki, et need muuseumid lähevad mitu korrust maa alla ja kusagil x-korrusel saab minna maa all otse ühest muuseumist teise. Nii me jõudsime eile tervelt kolmes muuseumis käia. 
Algul tundus see aasia-värk natuke igavavõitu, sest ega ma sellest väga palju ei tea. Aga kui sellesse süvenesin, siis hakkas asi huvitavamaks minema. Vast kõige huvitavam oli kaasaegse Jaapani keraamika näitus ühe muuseumi kõige alumisel korrusel. Seal olid kandikud ja vaasid, aga nad nägid välja peaaegu nagu klaas, ühesõnaga olid ilusad ja neid vaadates tekkis hea emotsioon. Alt korruselt läksid nelinurksed avad kuni muuseumi kõige ülemise korruseni välja ja selle ava keskel oli ülevalt alla rippuv metallskulptuur. Ja skulptuuri all oli vulisev purskkaev, kusjuures see metallskulptuur lõppes napilt enne vett ära, nii et ta ei toetunudki maha, vaid rippus õhus, laes. See oli ka Merilini lemmikkoht..vesi+Merilin=Merilini lemmikkoht:))))
Minu jaoks olid huvitavad veel raamatud ja raamatukujundused-need olid tõsiselt briljantsed! Selles saalis olid kohe luubid olemas, et raamatuillustratsioone vaadata-joonistused ja kirjad olid nii peened ja täpsed!
Paari päeva pärast avatakse nendest ühes muuseumis kaasaegse kunsti näitus, siis lähen sinna uuesti tagasi. 

Õhtul läksime Geely ja Riho juurde ja tegime seal süüa. Aga Geely tegi samal ajal raamatukogus ühte testi, nii et Geelyt me ei näinudki:(

Täna hommikul/öösel kell neli sõitis enamus siinse maja rahvast Florida poole. Ärkasin üles ja enam und ei tulnud. Käisin korraks all, tulin üles ja läksin arvutisse. Kirjutasin natuke, üritasin uurida, mis Merilini kodulehel viga on, et ta ei tööta. Kodulehe sain korda, tükk aega uurisin, aga viga ise oli lihtne.
Aga siis hakkas Merilin emmet hüüdma ja läksin magama tagasi. Merilin magas väga rahutult ja mul ei tulnud ka und. Õues möllas suur tuul ja torm, sahistas ja kolistas puudega, lükkas plastmasstoole ümber. Umbes 6-paiku jäi Merilin magama, siis jäin mina ka. 
Hommikul tulin arvutisse, lisasin juttu Merilini päevaraamatusse, lugesin meile ja uurisin natuke, mis muuseume ja galeriisid Washingonis veel üldse on. Nüüd on mõneks ajaks käimist küll ja küll.

Merilin ärkas alles peale üheksat. Tegime putru, sõime, pesime, kammisime, meikisime ja tegime kõiki muid hommiku-tegevusi. 
Pool kaksteist hakkasid Merilinil teletupsud, kui need läbi said, siis läksime läbi tuule ja tormi poodi Geelyle kingituse jaoks kinkekotti vaatama. Kinkekoti sain Hallmarki poest, kust ma toopäev kaarti otsisin ja postkontori kohta küsisin. Järjekordselt tädi mäletas mind ja küsis, kas ma leidsin postkontori üles ja kas oli liiga pikk ma käia! Uskumatu, et inimesed mäletavad! 
Võtsime endale Meriliniga hiinaka kaasa ja tulime koju sööma. Nüüd panin Merilini magama ja ise tulin jälle arvutisse.

Tuul on ikka veel tugev ja puud kolistavad vastu katust, pimedaks hakkab ka juba minema. Siin läheb nii vara pimedaks-kell pole veel viiski saanud!

12.november 2003 11:32, kolmapäev
Täna sajab vihma ja jääbki vist terveks päevaks sadama, nii et ma ei teagi, mida täna ette võtta, vist tuleb kodusistumise-vihmakrabina kuulamise päev...

Eile käisime Washingtonis Natural History muuseumis, see on loodusloomuuseum. Mulle meeldisid kõige rohkem kalliskivid, parimate loodusfotode näitus, putukate loomaaed ja dinosaurused. Kalliskive on ikka nii võrratult palju rohkem kui teemantid, kõikvõimalikku värvi ja suurusega säravad ja ilusad kalliskivid. Tõesti oli ilus. 
Putukate loomaaias olid klaaside taga näha erinevad looduses elavad ämblikud, ritsikad, sipelgad, veealused elukad ja muud. Ma algul ei teadnudki, kas ma julgen sinna minna, aga läksime ikkagi. Huvitav oli ja kuna putukad olid kõik klaaside taga, siis ei olnudki eriti jube. Seal oli üks teadlane, kelle ees olid purkide sees erinevad väikesed loomakesed, suured tomatiussid ja veel mingid putukad. Seal ta seletas rahvale, kes need putukad on, mida teevad, mida söövad, kus elavad ja võttis neid purgist välja käe peale ja näitas inimestele. Kes tahtis, võis neid oma käe peale ka võtta. 
Putukaloomaaias oli veel üks näitlik tunnel, kuidas sipelgad omale tunneleid kaevavad. Tunnelist läbi roomates oli selle keskel pilt sipelgatest ja kostus hääl, mida sipelgate koopas olles kuuleksid. See oli laste lemmikkoht muuseumis! Meriliniga veetsime seal päris tükk aega ja Merilin leidis sealt endale selle aja jooksul mitu sõpra. Üks poiss oli natuke väiksem, kui Merilin, nad vaatasid üksteisele otsa ja naersid. Poiss istus täpselt koopasuu ees ja Merilin üritas temast eest ja tagant mööda minna,aga kusagilt ei mahtunud, poisile vastu minna Merilin ka ei julgenud, nii ta ei saanudki mööda. Siis tuli Merilin minu juurde ja vaatas poisile otsa, patsutas mulle õlale ja ütles "emme!"-ühesõnaga ütles poisile, et "siin on minu emme", ise naeris ja oli natuke uhke ka:))))) 
Seal olid veel näitused iidsetest erinevate maade kultuuridest, palju luukeresid ja kivistisi, kivimeid ja kaevandusi, metalle ja looma-, linnutopiseid.

Vahepeal sõime all kohvikus lõunat, mul oli meile igasuguseid asju kaasas-püree, õunad, porgandid ja müslihelbed. Sõime, jõime, kõht sai täis. Läksime üles tagasi ja ma jalutasin Merilini magama, selleks kulus umbes 4-5 ringi teisel korrusel. Siis vaatasin esimese korruse näitused ära ja oligi see muuseum vaadatud! Uskumatu, sinna sisse astudes oli tunne, et kui tahan selle kõik ära näha, siis pean seal vähemalt nädal aega ringi käima. Aga eks nendes suurtes muuseumides tuleb valikuid teha, mida täpsemalt ja kauem uurida ja mis natuke kiiremini üle vaadata, siis oled nagu kõigest midagi saanud ja lemmikuid ka sügavuti näinud.

Tulime metrooga koju, sõime õhtusööki. Hiljem õhtul tuli veel Riho siit korraks läbi, rääkisime natuke juttu ja sõime rosina-pähklisaia, ohh see oli nii hea, ma polegi veel all käinud, loodame et seda on veel alles. See oli selline sai, umbes nagu eestiski rosinasai, aga väga tihe ja paksult rosinaid ja kreeka-pähkleid täis! Mmmmmm........ 
Riho ütles, et Geely sünnipäeva peame laupäeval, siis pidid üks perekond ei-mäletagi-mis-maa-saatkonnast ka neile külla tulema, neil on sama vana laps kui Merilin. 

Näis siis, mis tänasest saab, peaksin vist endale ja Merilinile vihmakeebid ostma, siis saame igal ajal õue minna, sest muuseumis saaks just vihmaga hästi käia.


10.november 2003 11:45, esmaspäev
Siin sai suvest hetkega talv. Eile hommikul läksin õue, ilm paistis nii ilus ja päikeseline. Läksin ukse taha, et sealt küünal ja küünlaalus ära tuua, ja küünlaaluse peal oli JÄÄ!!! Täna öösel olid siin ka külmakraadid, hommikul muru krõbises ja oli valges härmas. Merilin käis eile õhtul väljas sinise paksu jopega, meie ise ka paksude jopedega, aga ikka oli nii kylm... 

Laupäeva õhtul käisime kõik koos kingapoes, sees hargnesime-mina ja Geely hakkasime kingi vaatama, Riho, Allan ja Merilin läksid tehnikapoodi. Pärast sõime natuke mehhiko söögikohas nachosid, need on nagu pannkookide moodi, aga kõvad. Sinna pannakse igasugu asju vahele-kana, tomatipastat, ube jne. 
Siis viisime Geely ja Riho koju ja tulime ise ka, sest kell oli juba väga palju.

Pühapäeval tegid Geely ja Riho oma kodus koristushommiku. Meil olid hommikusöögiks pannkoogid moosi ja piimaga. Sõime pannkoogid ära ja läksime siis Geely ja Riho poolt läbi ja siis koos linna. Meie Geelyga käisime ühes poes, Allan ja Riho jalutasid algul Meriliniga õues, siis käisid Ameerika ajaloomuuseumis. 
Pärast olid meil kõigil kõhud nii tühjad! Läksime Geely ja Riho poole ja tegime seal täidetud pannkooke. Geely pidi veel õhtul õppima hakkama. Ma võtsin Geely juurest natuke materjale endale ka kaasa, kodulehekujundusest ja muust. 
Mul on siin neli raamatut läbi loetud, peaaegu, viimased 10 lehekülge kõigist lugemata-lihtsalt ei raatsi lõpuni lugeda... head raamatud on.

Merilin tahab juba ise kruusist juua, ta ei taha enam, et meie ka samal ajal kruusist kinni hoiame-ISE! Ma ei toida enam üldse Merilini-ta sööb kõik ise lusikaga ja vahel kahvliga ka. Vahel aitan natuke, kui tundub, et Merilin tahaks süüa, aga söömine ei tule hästi välja. Siis sööme natuke koos. Ja kui Merilinil k6h t2is saab, siis ytleb: "õnkkk!!! (kõik)" ja siis on t6esti k6ik, rohkem syya ei taha.

Rääkida Merilin eriti ei taha. Ta seletab meile küll pikad jutud ära, näitab kätega, häälitseb äää-aaa-eee, aga sõnu ei taha eriti tulla. Põhilised sõnad on emme, aitäh, auh, änn-änn (see tähendab kell-tikk-takk), ämm-ämmh (see on süüa, juua, lutti), õnkkk (kõik) ja brrrr (auto). Küsimise peale teab Merilin teisi loomi ka: lammas-mää, öökull-uhhuu, kass-ääu, siga, linnuke, vares, orav (:oraa:, ilma rr-ta). Aga issi on endiselt ja kindlalt emme, Merilin patsutab issit ja ütleb kindlalt "emme!" Ega sõnu eriti rohkem ei olegi tulnud. Aga näha on, et Merilin tahab ennast väljendada. Kui oleme päeval midagi põnevat teinud, siis kui keegi koju tuleb, siis Merilin seletab suure hoolega, mida me tegime, näitab kätega, seletab oma keeles, näitab täpselt neid asju, mis me tegime. Ja piltide pealt tunneb tuttavad inimesed ära, kui tuttavaid n2gusid näeb, siis naerab ja näitab näpuga:) Kui Merilin mind pildi peal näeb, siis ütleb emme, Geely ja Riho peale näitab ka näpuga ja naerab.

7.november 2003 11:35, reede
Meil oli eile vihmane p2ev, m6tlesime Allaniga, et l2heme kuhugi, n2iteks kalasid akvaariumisse Baltimore'i vaatama. Aga enne seda koristasime natuke. Aga siis juhtus igasugu jama ja me ei j6udnudki midagi eriti m6istlikku teha. No mis teha, vahel on selline tyhi p2ev. K2isime viisime Merilini kingad poodi tagasi, s6ime hiinakat jne. 

Keegi oli peo ajast oma kitarri siia unustanud ja ma proovisin kitarri m2ngida seni kuni Allan veev2rgiga jamas. P2ris lahe oli, kuigi eriti midagi v2lja ei tulnud:)) 

Eile 6htul kolis siia majja yks taksikoer. Yhed soomlased t6id koera n2dalaks Aare siia hoida. Merilin ajab koera taga ja koer p6geneb eest 2ra. Merilin tahaks koeraga hirmsasti m2ngida ja paitada jne, aga koer natuke kardab vist. 
Televiisorist tulevad teletupsud ja nyyd juba uued multikad, Merilin vaatab neid, ma kirjutan. Nii, et leidsin veel yhe nipi, kuidas saan meile kirjutada-laps teleka ette multikaid vaatama!!! V2ga tervislik muidugi;) Aga no vahel v6ib...
Hommikul pesime veel pesu, praegu on kuivatis.
Ilm on p2ikeseline, aga kylm.
Vaatame, mis me t2na Meriliniga ette v6tame. 
6.november 2003 11:50, neljapäev
Eile oli siin soe ja vahepeal vihma sadas. P2eval p2ike paistis, olime hommikul kodus, m2ngisime Allani ja Merliliniga v6rkpalli, riisusime natuke lehti, s6ime l6unat. Siis l2ksime parki jalutama. Merilin magas, me Allaniga jalutasime ja r22kisime juttu. Meile l2henes kogu aeg yks suur ja tume vihmapilv. K2isime ysna pika ringi 2ra ja l2ksime siis igaks juhuks autole ysna l2hedale. Istusime pargis pingi peal, sirvisime ajalehti kuni Merilin 2rkas. Siis l2ksime poodidesse. Kui poest tahtsime v2lja tulla, siis oli uksel nagu sein ees-nii k6vasti sadas vihma ja 6ues oli t2iesti pime! See oli ikka karm ja v6imas samal ajal. Ootasime kuni hullem vihm yle j2i ja l2ksime autosse. 
Ma vaatasin just praegu ilmateadet, t2na on 20-kraadi ringis, aga pyhap2eva p2evaks lubatakse ainult 7 kraadi sooja! Nii et otsime j2lle joped v2lja...

5.november 2003 11:38, kolmapäev
Täna sajab vihma, aga see ilm, mis siin eile ja üleeile oli, oi see on juba midagi! Ma arvan, et oli umbes 25-28 kraadi sooja, päike kõrvetas, tuult praktiliselt ei olnud. Ma ei raatsinud sekunditki toas olla, panin tekid maha ja olime Meriliniga nii palju õues, kui võimalik. Ilusad ilmad hakkasid juba reedel, siis hakkas järjest soojemaks minema... Aga see ilm oli kohalikelegi üllatus ja ebatavaline, uudistes räägiti kuumarekorditest. Ma olen nüüd päikesest laetud. 

Neljapäeva õhtul läksime Allani ja Meriliniga Halloweeni-kostüüme vaatama, aga kuna oli Halloweeni eelõhtu, siis oli poes juba ukse taga nii pikk saba, et me loobusime kohe. Reedel läksime Meriliniga Geely juurde ennast peoks sättima, saime Geely juurest mulle kassimaski ja Geely pani luukeremaski, Allan pani ka luukeremaski. Merilinile ostsin inglitiivad ja püha paiste, tead see rõngas pea kohal. Panin talle valge kleidi selga, tiivad ja peavõru ka, armas oli. Tegin pilte ka. 
Vahepeal käisime trick-or-treatimas ka, see on nagu meil mardi/kadri jooksmine, läksime Geely, mina, Merilin ja Jim (üks Geely tuttav) tiristasime uksekella, ütlesime "Happy halloween! Trick or treat!" ja selle peale antigi kommi, ei mingeid kadritantse, mardisalme ei pea siin teadma! Kogemus omaette. Osad inimesed olid ennast kodudes ka ära kaunistanud ja kodu hirmuäratavaks teinud-kollide pidu ikkagi!

Mõtlesime Allaniga, mida teha, ilm oli väga ilus ja soe, otsustasime minna lennujaama taha lennukeid vaatama. Kutsusime Geely ja Riho ka kaasa ja nad tulidki. Geely oli jõudnud hommikul oma asjad ära õppida ja selline ilus ilm ja pikutamine õues sobis kõigile.

Võtsime natuke juua ja süüa kaasa ja vaatasime lennukeid ja rääkisime niisama juttu. Ma proovisin esimest korda elus rulluisutamise ära... no see oli vast kogemus... algul ikka väga jube, aga natukese aja pärast sain isegi paar meetrit uisutatud! Aga karm ikkagi!

Pühapäeval otsustasime mägedesse minna. Geely ja Riho ütlesid, et sinna on väga ilus kirju sügise ajal minna. Sõitsimegi hommikul kell 10 välja. Sõitsime ca 3 tundi, vahepeal oli bensiinipeatus ja söögipeatus. Algul oli ca poolteist tundi sõitu niisama maanteel, siis hakkasid mäed paistma ja siis oli ca tund sõitu mägedes. Külgedel megailusad vaated! Algul tegime iga ilusa vaate juures peatuse, aga hiljem enam mitte, sest muidu poleks mäkkeronimise kohta jõudnudki. Mäkkeronimise koha juures olid kirjas erinevad rajad, mida mööda pidime mäkke saama ja orienteeruvalt juures aeg, mis üles saamiseks kulub. Valisime 2 tunni raja, Geely mäletas, et nad Rihoga olid selle umbes poole tunniga läbinud. Geely ütles, et ta võtab esimesena Merilini selga, et ta hiljem ei jõua, väsib ära. Geely oli ühelt sõbralt laenanud sellise lapsekandmise raami, mille panid endale selga, see toetus kogu kehale, seljale ja puusadele ja siis panid lapse sinna sisse istuma ja rihmadega kinni. Geely tassis, ma küsisin kas sa jõuad veel? Geely muudkui, et veel jõuab, veel jõuab, aga äkki oli mäetipp käes ja keegi teine ei jõudnudki Merilini tassima hakata! 
Istusime tipus tükk aega, nautisime kõrgust ja vaadet, tegime pilte ja vaatasime. Sügise värvid olid kollane ja pruun, enamus lehti olid juba puudelt alla tulnud. Mägedes tulevad vist aastaajad natuke varem kui sisemaal. Nii et kirjut sügist nägime ka, kuigi natuke vähem, kui olime arvanud. Merilin leidis ühe kivihunniku ja lombikese, ta leidis omale tegevuse need kivid hunnikust lompi panna. 
Hakkasime mäest alla ronima, kuigi ei raatsinud... Võtsime Geelyga Merilinil kätest kinni ja hakkasime marssima, leidsime igasuguseid uusi trikke ja nippe, õigemini kõige rohkem leidis neid Merilin ise. Vahepeal käteplaksutamine, siis võtsime hoogu ja panime hooga jooksuga mäest alla, siis kükitasime vahepeal, siis ronisime kividest ja kändudest ja palkidest üle, siis tegime yks-kaks-kolm-hopaaa! Vahepeal oli Merilin ainult minu käest kinni, siis Geely käis ees ja vaatas ringi, astus kivi peale, Merilin kohe järgi, Geely sahistas jalgadega puulehtedes, Merilin tahtis kohe sedasama, Geely käis piki puupalki, Merilin ka! Igal juhul päris naljakas oli see mäest alla tulek. Ja aega võttis poole rohkem kui ülesminek. Üles olime läinud teadmisega, et jube pikk maa on minna ja läksime ruttu, tahtsime näha, mis tipus on, aga alla tulime aeglaselt ja jalutades. 
Tagasiteel tegime peatuse ühe farmimüügi juures, ostsime sealt maaõunu. Ja siis oli pikk sõit kodu poole.

Esmaspäeval olime Meriliniga ainult väljas, Merilin paljajalu, mina ka, päevitasime. Lõunal tõime endale hiinakat, aga seda oli nii palju, et pool jäi järgmiseks päevaks. Kui Merilin magas, siis sõin ja lugesin raamatut. 
õhtul läksime Geely ja Riho poole, Geely ütles, et tal on hirmus kartulisalati isu. Geely pani kartulid keema, me läksime poest läbi, tõime veel osad ained ja tegimegi kartulisalatit. Salat tuli peaaegu Eesti maitsega, aga päris Eesti maitsega toitu siin ikka ei saa. Siis pidi Geely õhtul veel õppima ja me läksime koju.

Eile oli jälle megapalav, olime jälle terve päeva õues. Vahepeal viisin Alice ühe sõbranna poole. Peale kella nelja, kui Merilin oli juba maganud ja söönud, läksime Merilinile kingi otsima. Esimeses poes polnudki ühtegi nii väikest kinga, teine pood oli Baby 'R Us-beebipood, sealt leidsime ühed valged kingad, öökostüümi, nagu pidzhaama ja tikitud lilledega teksamütsi. 
Hiljem läksime veel kingi vaatama, kuna need kingad, mis ma leidsin, olid üpris kallid ja seal beebipoes just suurt kingavalikut ei olnud. Leidsime Merilinile veel lahedamad jalanõud- valged botased, küljelt hõbedaste triipudega, väga tüdrukulikud ja armsad, viin need kingad vist tagasi. 

3.november 2003 17:05, esmaspäev
Ilmad on nii soojad, et lausa uskumatu et on juba november. Imen soojust endasse nagu käsn:)