29.jaanuar 2004, neljapäev, 19:35
Tõusime kell 11. Merilin mängis terve hommikupooliku köögis kraanikausis veega seni kuni mina tarretist tegin. Pärast oli ta läbimärg, nii et mähe oli ka vett täis.
Merilin tegi Geelyle palju nalja, natuke eputas ja palju naljatas. Merilin läks lõunaund magama alles kell pool 5.

28.jaanuar 2004, kolmapäev, 01:15
Allan viis täna hommikul Riho lennujaama, Riho lendas Eestisse.
Päeval käisime Meriliniga õues mängimas.
Magama sain alles kell pool 2. Lugesin Kaur Kenderi Check Out lõpuni. Hästi kirjutatud.

27.jaanuar 2004, teisipäev, 18:24
Täna on Merilini 21-kuune sünnipäev. Tegime selle puhul koos Meriliniga õunakooki. Ma hakkasin kõigepealt õunu koorima, puhastama ja lõikuma. Merilini töö oli õunakoored lõikelaua pealt kaussi laduda. Mina muudkui koorisin, Merilin ladus. Siis hakkasin õunu tükeldama, andsin Merilinile võinoa kätte ja Merilin sai ka "tükeldada". Siis hakkasime pruuni suhkrut mõõteklaasi valama. Mul oli suur mõõteklaas, Merilinil väike. Panin natuke suhkrut oma klaasi, natuke Merilini klaasi ja siis Merilin kallas oma klaasist suhkru minu suurde nõusse. Kui peale suhkru mõõtmist oli laud veel suht puhas, siis järgmisena hakkasime jahu mõõtma... Jälle mulle ja Merilinile kordamööda. Siis hakkasime jahu kaussi sõeluma. Andsin Merilinile oma väiksema kausi, mul oli suurem. Sõelusime jahu natuke Merilini kaussi ja enamuse minu kaussi. Andsin Merilinile puulusika kätte, et ta saaks juba jahu segama hakata. Peale seda laud enam eriti puhas ei olnud :D
Siis segasime minu kausis jahu, suhkru, soola ja või omavahel kokku ja ma hakkasin tainast sõtkuma. Merilinile tegin jahu-soolataigna, mida Merilin sai mätsida ja voolida. Siis panime taigna ja õunad vormi ja natukeseks külma ja siis juba ahju. Merilin oli nagu väike mölder, üleni jahune :D
Kook tuli igatahes väga hea, sõime kuuma kooki jäätisega:)
Pühapäevaõhtul käisime Geelyga raamatupoes. Kui olime peaaegu juba poest välja tulemas, siis helistas Allan, et kui kaugel me oleme, et Merilin otsib mind taga. Merilin võttis Allanil käest kinni ja vedas teda ukse poole ja ütles:"Õue, emme!". Rääkisin Merilinile telefonis, et emme sõidab autoga ja on kohe varsti Merilini juures, Merilin rääksis teiselpool toru otsas:"eeh, eeh, emme, emme," selline tunne oli, nagu Merilin oskaks juba rääkida. Igal juhul tundus, et ta sai aru, mis ma talle ütlesin. Ma polegi enne Merilini häält läbi telefoni kuulnud.
Hakkasime õhtul Geely juurest ära minema ja ma tahtsin Merilini riidesse panna, aga Merilin kimas mööda tuba ringi. Ma tegin talle "köhhm-köhhm, hakkame koju minema!" Merlilin tegi järgi "köhh,köhh---eeeee-eeeeeee!" ja naeris. Köhis kohe päriselt, nii et võiks minu isegi ära petta. Nii me lollitasime tükk aega, muudkui köhh-köhh-hakkame-minema...

Merilin oskab öelda ÕUN. Täna proovis öelda vorst-pani huuled torukujuliseks ja ütles O(FFSS)-(ffss) ajal pani keele toruhuulte vahelt välja.
Ja ISS on täieõiguslik ja pidev sõna.
Mõnikord kui Allanit kodus ei ole, siis Merilin küsib kus iss on. Näitab käega sinnapoole, kus Allan magab ja ütleb küsiva häälega "Iss?" Ma seletan, et issi on õues või et issi sõidab autoga. Siis ütleb Merilin "iss-brrrr" ja on rahul.
Päeval rääkisime pikalt Hanna ja Viiaga msn-s. Näitasin Merilini läbi veebikaamera. Merilini hakkas see kaamera muidugi väga huvitama. Ta vaatas kaamerat, siis tõstis selle endale nina juurde, siis vaatas kaamerasilmast sisse, proovis natuke hammustada ka. Ma näitasin Merilinile, et ta ise paistab arvutiekraanil läbi kaamera, see ajas Merilini naerma:D

25.jaanuar 2004, pühapäev
Geely ostis suveks lühikesed sinised püksid ja aprikoosivärvi topi.Merilin käis selle topiga hiljem kodus ringi, vaatas ennast peeglist ja näitas teistele ka, mis tal seljas on:)
Meil sadas siin just viimase kahe tunniga paks lumi maha. Nii ilus on väljas!

24.jaanuar 2004, laupäev, 14:14
Merilinil on parem, palavikku ei ole, käib, sööb, ainult natuke köha on veel, sellest peame ka lahti saama. Merilin magab praegu, ma käisin dushi all ära ja seni kuni Merilin magab, saan kirjutada.
Mis me siis vahepeal teinud oleme... viimase nädala oleme toas olnud. Üleeile õhtul jäi Merilin kella kuue paiku magama, Allan oli kodus. Siis mul välgatas küll, et nüüd saan toast välja!!!! Läksin käisin poes, tõin igasugust sööki. Ja hingasin natuke värsket õhku... Tahaks juba õue jalutama minna! Kui Merilinil köha ka ära läheb, siis läheme jälle õue...
Eile tuli Geely lõuna paiku siia. Sõime natuke ja siis otstustasime minna Geely poole kooki tegema. Merilin oli alles magamata, nii, et kõigepealt panime Geely juures Merilini magama ja siis hakkasime retsepti otsima. See võttis meil päris tükk aega, sest me tahtsime saada maailma kõige paremat kooki. Lõpuks leidis Geely ühe apelsinikoogi ja mina õuna-kaneelikoogi retsepti. Otsustasime, et teeme Hollandi õunakooki. Tegime taigna, lõikasime õunad tükkideks, panime taigna vormi põhja, taigna peale õunad, mis olid segatud kaneeli, pruuni suhkru, rosinate ja mandlilaastudega ja kõige peale veel risti taignatriibud. Siis panime ahju ja lasime seal olla ca 1 tund ja 15 minutit. Siis võtsime välja, Allan keeras koogi taldrikuga tagurpidi ja siis teise taldrikuga jälle õigetpidi ja oligi kook valmis! Sõime kooki jäätise ja mandlilaastudega ja jõime teed kõrvale...see oli hea!!! Njammmm... teeks kohe veel ühe...
Retsept on siin: http://www.nami-nami.pri.ee/recipe/recipe.php?q=detail&pID=2204
Kui kook söödud, siis hakkasime kodu poole minema. Pakkisime jälle Merilini soojalt riidesse ja sõitsime koju.
Vaatame, kuidas Merilinil homme tervis on, võib-olla saame pisinatukeseks välja minna. Täna hommikul sadas siin natukene lumehelbeid, nii, et maa on õrnalt valge. Ilm on pilvine, selline, nagu hakkaks kohe uuesti lund sadama.

22.jaanuar 2004, neljapäev, 14:14
Merilinil on natuke parem.

21.jaanuar 2004, kolmapäev
Olime täna terve päeva Meriliniga kodus, mõtlesime, et kui Merilinil täna ka tervis samasugune on, kui eile, siis läheme arsti juurde. Aga täna on Merilinil on juba tunduvalt parem olla. Ta käib, räägib, isegi mängib natuke, kuigi sõi väga vähe.

20.jaanuar 2004, teisipäev, 8:33
Merilin magab. Tal on köha ja nohu ja palavik. Siin on ümberringi kõik nii nohu-köhased, kerge on nakkust saada. Kirjutan ainult paar rida, Merilin magab rahutult.

19.jaanuar 2004, esmaspäev
Merilinil on paha olla, ta magas terve päeva. Merilin tegi silmad lahti kell kolmveerand viis õhtul, oli pool tundi üleval ja jäi kohe uuesti magama. Siis tõusis kell 19.15 Vahetasime Merilinil mähkme ja andsime rohtu. Merilin sõi natuke omletti, mis Allan tegi ja paar rosinat. Kell 8:15 jäi Merilin uuesti magama ja magas järgmise hommikuni.

17.jaanuar 2004, laupäev
Geely tuli meile kella kahe paiku järgi, läksime Geely juurde "põdema". Läksime CVS-st läbi, ostsime aroomirinnaplaastreid Merilinile köha vastu. Merilinil on nohu ja paha olla, Geelyl ka.

16.jaanuar 2004, reede
Merilin köhis eile natuke, jäime täna tuppa ja mängisime tubaseid mänge.
Vaatasime Riho ja Geely juures filmi "Jumalad on siin hullud". See on ikka aegumatu film:)))))))))
Merilinil tuli õhtul palavik:(

15.jaanuar 2004, neljapäev
Meil on siin Allanil ja Rihol väike külmetus kallal. Sellestsamast korrast, kui kindluse juures käisime-oli vist natuke liiga külm ilm või liiga vähe riideid seljas. Aga neil hakkab juba tervis paremaks minema, oli lihtsalt nohu-köha-kurk-haige.
Meil oli täna suur koristuspäev. Hommikul tõusime 9-paiku, lugesin meile ja ajalehti. Merilin ärkas poole kümne paiku. Mõtlesin, et kuna kell on veel nii vähe, siis koristan natuke ja siis näis mis saab.
Merilin sehkendas mu ümber, aitas paberiga ukseklaase puhtaks nühkida ja kärutas oma titat kui mina tolmuimejaga ringi sahkerdasin. Kell oli juba poole kolm, kui lõpetasime.
Praegu on siin päris ilus:)
Panin kella kolme paiku Merilini magama.

12.jaanuar 2004, esmaspäev
Merilini põhilised uued sõnad on viimasel ajal ÕUE, UUE ja JUUA. Õue on aknast õue vaatamine, õueminek, kui Merilin näeb, et lumi on maas ja muud õuega seonduvad asjad.
Juua tähendab,et Merilin tahab juua. Vahel, kui ma siin kõrvaltoas arvutis olen, siis tuleb Merilin minu juurde, tõmbab mind varrukast ja ütleb "juua!":) Ja "uue" sai alguse sellest, et päkapikk tõi Merilinile uue luti. Merilin näitas oma luti peale ja ütles "uue!". Nüüd võtab Merilin vahel puhta mähkme, toob minu juurde ja ütleb "uue", siis paneme Merilinile uue mähkme. Kui üks mandariin on kooritud, teistele jaotatud ja Merilin on ise mõnda lõiku natuke lutsutanud, siis küsib "uue"-tahab uut mandariini koorida.
Eile tuli uus sõna ISS!!! Lõpuks ometi! Allan oli seda ka juba nii kaua oodanud. Õhtul olime kodus, vaatasime telekat ja mängisime Meriliniga, kui Merilin ütles äkki omaette iss, kuulatasime, mis see siis nüüd oli? Merilin ütles teist korda veel. Siis nägi, et me vaatame teda ja näitas näpuga Allani poole:"ISS". Meie kiitsime Merilini, et ta on nii tubli tüdruk, oskab issi öelda! Siis hakkas Merilin häbenema ja ei öelnud natuke aega midagi.
Aga mõne aja pärast kuulsime, et Merilin ütleb omaette "emme-iss, emme-iss". Ma ütlesin Merilinile järgi "emme-issi, emme-issi". Aga siis näitas Merilin näpuga enda peale, et "aga mina?" Ma ütlesin siis "emme-issi-Merilin", siis oli Merilin väga rahul ja kordas edasi endamisi "emmeiss, emmeiss..." :)
Merilin käib madala vannikraani all oma käsi pesemas. Kui vesi on liiga külm, siis Merilin ütleb "AIA!", kui vesi on liiga kuum, siis Merilin ütleb "AIA!" ja kui vesi on paras, siis on ta ikka enamasti "AIA!":))))) Mina seletan muudkui, et vesi ei ole "ai-ai", vesi on mõnus ja soe.
Õhtul läksime pesema, Merilin pani ise tuld põlema. Seal on kolm lülitit kõrvuti, õige lüliti on kõige parempoolne, kõige kaugemal. Merilin katsus esimest lülitit, mina ütlesin ei, Merilin katsus teist lülitit, mina ütlesin jälle ei, siis pani Merilin näpu kolmanda lüliti juurde, mina ütlesin JAA, pane tuli põlema! Merilin ütles selges eesti keeles mulle järgi JAA! Nüüd niipalju, kui täna oleme vannitoas käinud, siis on Merilin tuld põlema pannud ja nüüd juba teab-esimese kahe lüliti peale näitab ja raputab pead, kolmandale vajutab ja ütleb ilusti JAA!!!
Paari päeva eest olime Meriliniga roosa teki all peidus, nagu onnis-tekk oli üle pea. Roosa teki peale on joonistatud kassid. Olime siis teki all ja ma näitasin Merilinile-vaata, kass! Merilin ütles järgi: ass, ass. Nii, et hakkab tasapisi sõnu tulema:D
Aga meie jutust saab Merilin väga hästi aru. Näiteks eile tahtis Merilin oma lutti. See oli teksade taskus ja teksad olid kokkupandult tooli peal ja teksade peal oli veel suur saunalina. Mina olin voodis, Merilin küsis lutti. Ma seletasin Merilinile ära, et lutt on teksade taskus, võta punane saunalina pealt ära, selle all on teksad, teksade taskus lutt. Ja kokkuvõttes saimegi niiviisi luti kätte, et mina voodist välja ei liikunud--Merilin tiris teksad ise minu juurde:)

11.jaanuar 2004, pühapäev
Läksime täna mulle jopet otsima. Merilin oli poes jopede vahel ja juuksed olid staatilisest elektrist täiesti püsti nagu siilil. Proovisin jopesid, aga midagi ilusat ei leidnud.
Siis läksime Geely ja Riho juurde. Nad juba ootasid meid ukse peal. Vahetasime Merilini mähkme ära ja läksime Fort Washingtoni kindlust vaatama.
See oli kindlus jõe ääres, veidi enne Washingtoni linna. Sellise asukoha mõte oli, et vaenlase laevad ei jõuaks Washingtoni linna sisse, vaid nad üritati juba Fort Washingtoni kindlusest kahjutuks teha. Õues oli külm, päikese käes natuke soojem. Jalutasime seal ringi ja uurisime kõiki nurgataguseid ja kõikvõimalikke kohti, kuhu vähegi sisse saime ronida või piiluda.
Merilin kukkus huule peale ja verd hakkas jooksma. Merilinil oli valus ja ta nuttis. Tegime suu puhtaks, Merilin oli natuke aega süles ja siis tahtis kohe ise edasi käia. Meil olid närvid pingul, sest tundus, et Merilin kukub iga hetk uuesti... Aga valu läks üle ja Merilin unustas oma kukkumise üsna varsti. Siis sai kell nii palju, et päike hakkas loojuma.
Sõitsime läbi Washingtoni, üle jõe ja läksime restorani. See oli ühe hotelli kõige kõrgemal korrusel, umbes nagu Tallinna Teletorni restoran, aga see on väiksem ja madalamal. Restoran keerles, nii et põrand tegi täisringi 40 minutiga (meid hakkas huvitama ja küsisime järgi:), nii nägime tervet linna ise kohalt liikumata. Jõime seal teed ja sõime soolapähkleid, tegime poolteist ringi. Taevas ja päikeseloojang olid ilusad värvilised.

7.jaanuar 2004, kolmapäev
Ma olen viimased kolm päeva kirjutanud meie reisitegemistest nö. reisikirja, täna hommikul vaatasin veel korraks üle ja nüüd on meie "reisiraamat" valmis. See on pikk... Aga reis oli ise ka pikk ja huvitav, nii et oli, millest kirjutada.
Merilin üritab juba endale ise riideid selga panna. Ta võtab vahel kohvrist mitu kleiti ja tõmbab need üksteise otsa selga, siis keerutab ja teab, et ta on väga ilus:)
Jõulude ajal õppis Merilin ära mandariinide koorimise. Talle ongi põhiliselt tähtis ja huvitav neid koorida ja mandariinitükke teistele jagada. Ise lutsutab ta ka paari mandariinijupi otsast natuke mahla ja tahab siis järgmist koorima hakata.
Me käisime päev enne jõule Sveta ja Märt Tiru juures külas. Sveta oli süüa teinud ja toas oli ilus kuusk. Ja Merilinile oli "päkapikk-Tiru" kuuse alla kingituse toonud. Paki sees oli punane koer ja M&M muna, mille sees olid pisikesed värvilised shokolaadinööbid. Merilinil oli pool õhtut tegevust, et nööpe kõigile jagada. Märdi ja Sveta juurde ei julgenud Merilin hästi minna kommi viima, läksime siis kahekesi, käest kinni.
Oli mõnus ja lõbus külaskäik.
Me ise pidasime jõule 24.-ndal Geely ja Riho juures. Merilin sai ühe suure ja ühe väikese kingituse. Sel ajal, kui Merilin magas, oli päkapikk Merilini tossu akna peale viinud ja sinna peale suure-suure kingituse ja selle otsa väikese kingituse pannud. Näitasime Merilinile:"Vaata, kus su suss on! Ja vaata mis su sussi sees on!" Merilinil oli nii hea meel-ta juba teadis, et mis sussi sisse tuuakse, see on kingitus temale. Tegime koos paki lahti ja Merilin sai oma kingituse kätte-suure Baby Bjorn nuku. Nukule saab lutti ja päris juua anda, mähkmeid vahetada, potile panna, süüa anda, vanni viia. Teises pakis olid sellised lutipudelid, kus algul on piim/mahl sees ja kui lutipudelist nukule "juua" annad, siis tundub, nagu nukk jooks piima/mahla ära-vedelik kaob justkui ära. Merilinil oli väga hea meel.
Merilin on ka siinsamas ja "aitab" mul kirjutada:)

4.jaanuar 2004, pühapäev

Õhtul läksime Geely ja Riho juurde Florida reisi pilte vaatama. Käisime poes ja keevitasime kõik viiekesi süüa. Tegime kana ja krevetisuppi tüümianiga ja piroshki'sid-väikeseid pirukaid täidisega.

3.jaanuar 2004, laupäev
Saime täna Florida reisi fotod kätte, uudishimu oli nii suur, et pidime pildid kohe sealsamas, CVS'i ees pingil üle vaatama.
Õues paistis päike ja ilm oli soe nagu suvel-24 kraadi! 3.jaanuaril käisin verandal päevitamas:) Peale lõunat läksime jälle ringi reisima, sõitsime vaatama Arlington House (kindral Robert E. Lee memoriaalmuuseum) ja Arlington Cemetery.
Käisime Kindral Robert E. Lee memoriaalmuuseumis. Siis läksime Tomb of the Unknown (Tundmatu Sõduri Haua) juurde, vaatasime vahtkonnavahetust. Kõik inimesed, kes olid seda vaatama tulnud, pidid püsti tõusma ja olema vaikselt.
Arlington Cemetery's olid kõik hauakivid ühesugused valged ja asetsesid korrapäraselt rivis. Mõte oli selles, et kindrali, ihtsõduri, muusiku või kirjaniku elud on võrdse tähtsusega, üks ei ole teisest olulisem.
Õhtul käisime Chicken and Stake's söömas. Siis võtsime videolaenutusest "Tuulest viidud" ja vaatasime filmist üle kohad, mida olime Florida reisil näinud ja sündmused, mida olime päeval Arlington House's uurinud.

2. jaanuar 2004, reede
Magasime motellitoas väga hästi välja, hommikupoole ärkasin üles ja väga palav oli. Läksin vannituppa ja lülitasin konditsioneeri kõige külmema astme peale. Kui tuppa tagasi tulin, siis oli tuba selle ajaga juba täiesti külm. Otsisin vahepealse paraja temperatuuri ja magasin edasi.
See oli motell hommikusöögiga, ainult et hommikusööki serveeriti kella 6-st kuni 9-ni-meie jaoks kohutavalt vara. Panime kella hommikul veerand üheksaks helisema ja üritasime koos kellaga tõusta. Seekord, kui pidime vara tõusma, siis Merilin magas sügavat und. Geely, Riho ja Allan läksid sööma ja ma jäin Merilini valvama. Allan tuli ruttu tagasi ja siis sain mina sööma minna. Leppisime kokku, et ma toon Merilini söögi meile tuppa. Allan hoiatas veel, et ära kohvi võta, see on väga lahja ja ei ole hea. Sõime Geely ja Rihoga müslit ja röstsaia moosiga. Varsti tuli Allan koos Meriliniga ka sööma-Merilin oli üles ärganud. Panin Merilinile söögiks värvilisi rõngaid piimaga, Merilin natuke nokkis, aga eriti palju ei söönud. Läksime tuppa, panime asjad kokku, tegime ennast korda ja läksime Charlstoni linna uurima. Eelmisel õhtul sai Riho hotelli fuajeest paar brozhüüri linna kohta, sirvisime need õhtul läbi, et teada, kuhu järgmisel päeval minna.
Sõitsime läbi ilusa lõunaosariikide-stiilis linna rannale. Tegime väikese peatuse ja jalutasime natuke ookeani ääres, üleval kõrgel, kiviplaatide peal. Allan läks Merilini järgi jalutades päris kaugele. Ühel hetkel oli hea vaadata: Merilin kõndis ees, Allan järgi, Allan tõstis Merilini teistpidi, Merilin kõndis sama tähtsalt edasi, ainult et teises suunas kui enne. Käisime ajaloolises pargis, kus tahvlitel ja sammastel kirjutati kodusõjaaegsest blokaadist. Savannah ja Charlston olid "Tuulest viidud" tegevuskohad. Meist sõitis mööda mitu hobuste ja eeslitega kaarikut, milles sõidutati turiste ja räägiti neile koha ajaloost ja vaatamisväärsustest. Läksime Geely ja Meriliniga pargi ääres ühe hotelli hoovi sisse. See oli ajaloolises majas väga ilus hotell, tegime seal ühe pisikese kujukesega pilti.
Sõitsime veidi mööda linna ja läksime siis vaatama lennukikandjat. Me lennukikandja peale ei läinud, lugesime Charlstoni ajaloost ja kodusõja sündmustest. Nägime lõunaosariikide lippu ja sõjalaevade makette ja pärissõjalaevade detaile.
Vahetasin Merilinil mähkme, lehvitasime Charlstoni linnale ja sõitsime edasi põhja poole.
Teel magasime veidi, peatusime Myrtle Beach linnas, leidsime tee äärest Hiina buffet. Kõigil olid kõhud tühjad ja buffet oli ideaalne! Sõime esimese taldrikutäie ja hea oli olla, sõime teise taldrikutäie ja kõht sai täis. Võtsime veel magustoiduks natuke puuvilju ja jäätist ja siis oli kõht tõesti täiesti täis. Sõitsime mööda Myrtle Beachi randa ja kujutasime ette, milline melu seal suvel käib. Meile jäi tee peale kaks lõbustusparki ja loendamatu hulk hotelle. See oli ilus armas suvelinn.
Siis panime ennast valmis pikaks-pikaks kojusõiduks.
Jõudsime Geely ja Riho maja ette ca kell 23. Sõitsime koju ja läksime kohe magama. Nii hea oli olla pikaliasendis, sirgete jalgadega ja magada oma voodis.
Olime väsinud, kuid õnnelikud ja pruunimad kui enne:)
1. jaanuar 2004, neljapäev
Hommikul ärkas Merilin kella kaheksa paiku. Olime tasakesi, et Geely ja Riho veel natuke magada saaksid. Piilusin tasakesi kardina vahelt välja-õues oli hästi udune ilm, ookean ei paistnud peaaegu väljagi. Käisin dushi all, tegin meigi, panin asjad kokku, sõiduriided valmis ja läksime rõdule hommikusööki sööma. Sõime Meriliniga müslit piimaga. Kui Riho ja Geely ärkasid, panime kõik söögid, mis veel järgi olid, lauale-salatid, juurviljad, üks hotellionu antud apelsin oli veel järgi. Esimene apelsin oli täitsa veemaitseline, see teine, mis veel järgi oli, sellel oli rohkem apelsinimaitset. Aga need olid sellised erilised apelsinid, et kui neid koorisime või tükeldasime, siis nad pritsisid mahla nelja ilmakaarde. Merilin üritas apelsini koorida, aga mahl pritsis talle silma. Kui me Merilini käest paari tunni pärast küsisime, et kuidas sulle apelsin silma pritsis, siis ta "rääkis" väga ilmekalt ja tegi liigutusi, kuidas see kõik juhtus. Kui Geely ja Riho rõdule tulid, siis oli ilm juba selgem ja hommikusöök serveeritud. Sõime rõdul, ookeani ääres, päike paistis, uus aasta oli käes-mida veel elult tahta...
Panime asjad kokku, rannariided selga, asjad autosse ja läksime randa veel viimast päikest saama. Kell oli ca 11 ja ilm ei olnud veel eriti soe, olime vaheldumisi fliisi ja päevitusriietega, aga päikest lihtsalt pidime saama! Mängisime Meriliniga jälle varba-liiva mängu ja ladusime topse üksteise otsa.
Daytona Beach on selline rand, kuhu võib autoga otse liiva peale sõita. Rannal on lausa liiklusmärkidega "teed". Olime tunnistajateks ühele vaatepildile, kus üks perekond üritas oma haagissuvilat koos selle taha kinnitatud Jeep'ga liivale parkida. Ta jäi üsna korralikult liiva sisse kinni. Sealt kõrvalt tuli üks teine haagissuvila-Jeep'i-mees talle appi-andis plaadid, mis rataste alla panna. Nad müterdasid ja kaevasid seal päris tükk aega. Lõpuks said nad autod liiva seest välja, risti teele ja onu tagurdas suvila ja auto hooga liiva peale. Selleks ajaks, kui nad sealt välja kavatsesid sõitma hakata, olime meie juba rannast lahkunud...
Aja jooksul läks rannas järjest soojemaks ja rahvast hakkas ka randa aina rohkem tulema.
Riho ja Geely läksid vee äärde ja Merilin koos nendega. Daytona rannal läks vesi väga aeglaselt sügavaks, umbes nagu Pirital või Pärnus. Algul oli vesi tükk aega umbes jalalabakõrgune ja lained veeresid tasakesi randa.
Vaatasime kaugelt, kuidas Merilin koos Geely ja Rihoga muudkui jooksis lainete poole ja siis nende eest ära. Vahepeal, kui suur laine tuli, siis tõstis Geely Merilini üles. Võtsin fotoaparaadi kaasa ja läksin ka vee äärde. Merilinil olid püksid jalas ja pluus seljas. Püksisääred olid küll üles keeratud, aga varsti said sääred natuke märjaks. Siis muutus Merilin vee suhtes järjest julgemaks, läks juba põlvini vette ja hakkas seal lainete eest ära jooksma.
Vahepeal kaevasime ennast vees jalgupidi liiva sisse. Ranna ääres, kus lained natuke üle käisid oli pehme liiv ja kui seal natuke aega ühe koha peal tatsuda, siis hakkasid jalad järjest allapoole liiva sisse vajuma. Riho kaevas ennast peaaegu põlvini vette, tegime pildi, kus Riho on jalgupidi liivas ja Geely on lihtsalt liiva peal ja Rihost pool pead pikem.
Möllasime vees päris kaua kuni Merilin kukkus täiesti kõhuli vette, nii et nägu sai ka märjaks. Aga vesi oli soolane ja Merilin hakkas nutma. Viisin Merilini rannale, võtsime tal kõik riided seljast ära, panime rätiku ümber ja läksime autosse riideid vahetama. Panime ilusti kuivad riided selga ja tulime rannale tagasi. Merilin tahtis juua ja jäi sinnasamasse rätiku peale külili magama. Päike ei olnud eriti kõrvetav, panin Merilinile õhukese salli peale, mütsi näo ette varjuks ja lasime lapsel rahulikult magada. Saime ise päevitada ja puhata. Siis läksid Geely ja Riho vee äärde ja Geely lubas, et läheb ujuma. Vesi ei olnud väga külm, aga ega ta soe ka ei olnud. Ja Geely läkski ujuma! Kui Geely ja Riho ujumast tagasi tulid, siis pakkisime asjad kokku, Allan võttis magava Merilini sülle ja läksime autosse. Vahetasime riided ühes hotellitoas, mille uks oli lahti.
Enne linnast lahkumist tegime veel peatuse ühe ilusa pargi juures, kus olid palmisalud ja linnutiik. Eemal paistis suur sild ja jõe peal sõitsid valged kaatrid. Käisime seal natuke ringi ja tegime pilte.
Kui hakkasime linnast välja sõitma, jäi tee peale Daytona ringrada. Tegime peatuse ja käisime ringrada vaatamas.
Siis lehvitasime Daytona Beachile ja hakkasime põhja poole edasi sõitma.
Merilinil on sellised mängulutipudelid, mis tagurpidi keerates lähevad näiliselt tühjaks-nagu tita jooks päriselt piima või mahla ära. Need lutipudelid on Merilinil juba jõulude ajast olnud, aga Merilin avastas nende "võluomaduse" alles selle sõidu ajal. Ta oli nii imestunud ja üllatunud, kuhu jook kaob. Keeras pudelit üht- ja teistpidi, uuris siit ja sealtpoolt, mitte ei saanud aru. Pani vahepeal pudeli oma suhu ja üritas juua, aga mingit vedelikku ei tulnud. Me seletasime Merlilinile, et need on mängulutipudelid ja et seal sees on mängupiim. Merilin jäi selle seletusega rahule.
Merilin söötis autos oma titat nagu päris emme. Ta ei ole küll ise kunagi lutipudelist joonud, aga teadis ilusti, mis sellega teha tuleb. Vahepeal pani Merilin lutipudeli oma suu peale ja tegi nagu jooks selle tühjaks, siis andis jälle titale. Meie Geelyga saime ka oma lonksud kätte:)
Ületasime Georgia piiri ja võtsime suuna Savannah linna peale. Jõudsime sinna natuke peale päikese loojumist, nii et väljas oli juba hämar. Peatusime ühe ilusa hotelli ees, et sealt natuke infomaterjale võtta. Ja meie ehmatus oli suur, kui autoukse lahti tegime-väljas oli külm!!! Otsisime soojad asjad välja ja vahetasime riided. Pärast, kui edasi sõitsime, oli auto pagasiruumis kohe palju rohkem ruumi-kõik paksud riided olid meie seljas. Sõitsime mööda linna ringi ja imetlesime lõunaosariikide stiilis arhitektuuri. Linn oli väga armas, paljude suurte puude ja ringteedega. Siis sõitsime edasi, et õhtuks Charlstoni linna lähistele jõuda.
Ületasime Lõuna-Carolina piiri ja sõitsime Charlstoni poole.Võtsime piirilt hotellide raamatu ja vaatasime, kuhu öömajale jääda-see oli meie viimane öö motellis. Kella 22-23 paiku leidsime ilusa motelli Super8. Seadsime ennast sisse, meie Geelyga maitsesime jooke, mis me olime eelmisel päeval Publixist ostnud ja nautisime viimast õhtut motellis.
01. jaanuar 2004 10:14
HEAD UUT AASTAT!!!!!!!!!!!!!!!!!!