Arvutifirma Apple Computer Inc. asutasid 1976. aastal Steve Wozniak ja
Steve Jobs.
Samal aastal esitlesid nad ka maailma esimest tänapäeva
mõistes
personaalarvutit Apple I. Protsessoriks oli firma MOS Technology 6502
mikroprotsessor, mida kasutas ka teine tuntud arvutifirma Commodore.
Järgmisel, 1977. aastal tuli müügile juba Apple II, mis
erinevalt oma
eelkäijast oli müügil juba täiskomplektina.
Muuhulgas oli Apple II varustatud
ka värvimonitoriga (olles seega esimene omataoline) ja
disketiseadmega.
(Meenutuseks - tollal kasutati arvutites 8” ja 5,25” diskette) Sellest
ajast
peale ongi Apple’i arvutid silma paistnud äärmise
terviklikkuse poolest -
kõikvõimalikud komponendid ja seadmed on komplektis koos
ning neid pole vaja
enam juurde osta, erinevalt IBM-PC-dest. Muidugi kaasneb selle suure
eelisega
kahjuks aga suur puudus - oluliselt kõrgem hind.
Alates 1979. aastal välja lastud Apple Classic’ust kasutab Apple
oma arvutites
Motorola 680xx seeria protsessoreid, millest esimene oli nimetatud
Classic’us
kasutatud 68000.
1983-84 sündinud Apple Lisa ja Macintosh olid revolutsioonilised
aga oma
graafilise kasutajaliidese poolest, koos oma meile nii
harjumuspäraste akende
ja ikoonidega, samuti hiirejuhtimise poolest. Ka Windows on tegelikult
tehtud
Macintosh’i kasutajaliidese järgi, kuigi hulk aega võis
kindlalt öelda, et väga
halvasti tehtud. Alles kõige uuemad Windows’i versioonid on
Macintoshiga
võrreldaval tasemel.
1985. aastast lisa Apple oma arvutitesse ka võrgutoe
(LocalTalk), olles ka
sellega teerajajaks.
1987. aastast leidsid just Macintosh’idel massiliselt kasutamist Sony
leiutatud
3,5” disketid.
1993. aastal paiskas Apple esimesena turule multimeediaarvuti, kuhu
olid
sisseehitatud ka TV-kaart ja CD-ROM seade.
Veel on just Apple esimesena kasutusele võtnud
lõikamise-kleepimise
(copy-paste) süsteemi, hüperteksti, sisseehitatud
SCSI-liidese, multimeedia,
24-bitise värvivõimaluse, API ehk rakendusliidese
(Application Program
Interface - reeglistik, mille järgi tarbeprogramm kasutab
opsüsteemi
teenuseid), PnP ja muudki.
Oluline on märkida sedagi, et kui omal ajal IBM oma PC-dele ise
opsüsteemi
välja ei mõelnud, vaid ostis selle Bill Gates’ilt, siis
Apple kasutab algusest
peale oma arvutites omaenda loodud opsüsteemi Mac OS.
Paraku ei suutnud Apple kõigele sellele ja väga suurele
kasutusmugavusele
vaatamata haarata arvutiturgu enda kätte, nagu seda
IBM-tüüpi arvutitel
õnnestus, põhjuseks oli vale turundusstrateegia.
Seetõttu ongi maailma
arvutiturul selline olukord, et Apple’il on väga head
süsteemid ja programmid,
kuid Microsoft’il on kliendid. Apple’i hinnanguline osakaal on 5% kogu
turust,
kui tava-PC-de käes on 90%. Sealjuures on Apple’i arvutid USA-s
suhteliselt
rohkem levinud kui Euroopas.
90-ndate keskpaiku räägiti isegi juba Apple’i
hinguseleminekust, kuid 1998.
aastal suutis ta jälle üllatada, tuues välja väga
stiilse disainiga (ümarad
nurgad) iMac’i ja sülearvuti iBook. Sellest ajast peale on Apple
jälle ülesmäge
liikunud. Muuhulgas on üks Apple’i toodetest – iPod (joonis 1) -
hetkel
endiselt kõige ostetum mp3-mängija maailmas (seda on hetkel
saadaval 15-, 20-
ja 40 GB mahtuvusega).
Joonis 1. iPod
Üsna palju kõneainet on pakkunud ka 2003. aastast Apple’i
kodulehel pakutav
võimalus alla laadida legaalseid mp3-muusikafaile, seda tasu
eest 1 USD faili
kohta.
Kõige enam on Macintoshid kasutusel olnud igasuguse graafika- ja
pilditöötluse
juures, sealhulgas filmide tegemisel. Nii näiteks kasutati
Macintosh'i selliste
kuulsate filmide, nagu "Jurassic Park" ja "Independence
Day" ("Iseseisvuspäev") tegemisel. Samuti kasutatakse Mac'i
üsna
palju ka muusika tegemisel. Näiteks Eesti Muusikaakadeemia
elektronmuusikastuudios ongi pea eranditult ainult Mac’id kasutusel
ning tuntud
helilooja Margo Kõlar (kes teatavasti filmile “Nimed
marmortahvlil” muusika
kirjutas) kasutab oma töös just nimelt Macintosh’i.
Veel olgu lisatud, et ekslikult arvatakse, et Macintosh jookseb
tihedamini
kokku kui Windows. Praktika on siiski hoopis vastupidist näidanud.
Pealegi on
Macintosh täesti hoopis kasutajasõbralikum ning ka
igasugused vead on võimalik
hoopis kiiremini üles leida kui Windows’is. Ka kiiruslikud
võimed ületavad
Windows’iga arvutite omi, hetke kiireim arvuti ongi maailmas PowerMac
G5 (Power
PC protsessoriga) (joonis 2).
Üldist
Nagu alguses sai mainitud, iseloomustab Apple’i arvuteid terviklikkus.
Mõistagi
kehtib see ka vaadeldava iMac G4 (joonis 3) kohta (olgu märgitud,
et nimetatud
mudeli võttis Apple küll 2003.a. algul juba tootmisest maha
- kuna veidi aega
hiljem tuli välja juba G5 ehk “maailma kiireim personaalarvuti”,
on see ka
mõistetav). Kõigepealt aga mõned arvud. Olgu enne
märgitud, et protsessori
töökiirus tuleb tava-PC-ga võrdlemiseks korrutada
neljaga.
Joonis 3. iMac G4
Protsessor - 800 MHz (olemas on ka iMac G4 700 MHz ja 1 GHz variant)
Mälu - 256 MB
Kõvaketas - 60 GB (on ka 40 ja 80 GB variant)
Monitor – 15” LCD (on ka 17” ja 20” variant), 1024X768, miljonid
värvid
Siin - 100 MHz
Sisseehitatud Combodrive - CD-kirjutaja ja DVD-mängija (kallimatel
on selle
asemel Superdrive, s.t. CD- ja DVD-kirjutaja)
Kõlarid - ApplePro, klaasist, suhteliselt väikesed ja
väga kvaliteetse heliga
Klaviatuuri küljes on 2 USB porti, millest 1 on hiire jaoks ja 1
on vaba
Hiir - optiline ja samuti klaasist, nagu Macintoshidel tavaks on ka
iMac’i hiir
vaid 1 nupuga, kuid sellest piisab täiesti
Võrgukaart – 10/100 Base T
Modem - 56K V.90
Disketiseadet aga polegi - Apple leiab, et kuna nagunii arvuti
õige koht on
kaasajal juba võrgus, pole disketiseadmel enam lihtsalt
mõtet (selle võib soovi
korral siiski juurde osta), netiühenduse puudumisel ajab asja
ära USB mälupulga
või CD-kirjutaja kasutamine
iMac ise on poolkerakujuline, millest väljatuleva metallist varre
otsast on
monitor. Monitori servas on ka sisseehitatud mikrofon. Arvuti
tagaküljes on
kõik vajalikud pordid ja pesad: toide, 3 USB-d (1 on klaviatuuri
jaoks ja 2
vaba), kõlarid, kõrvaklapid, modem, Ethernet, 2 FireWire
porti (DV kaamera,
iPod’i või välise kõvaketta jaoks), samuti eraldi
VGA väljund.
Programmid
Igale normaalsele arvutile pannakse kaasa ka mingi kogus tarkvara.
Macintoshiga
on alati kaasas käinud programm nimega ClarisWorks, uuemal ajal
AppleWorks, mis
sisaldab nii tekstitöötluse, tabelarvutuse, andmebaasid,
joonistamise,
joonestamise kui ka esitlusgraafika. Kuigi mistahes spetsprogramm
mistahes
nimetatud valdkonnast pakub suuremaid võimalusi, saab siiski ka
AppleWorks’iga
lõviosa vajalikust tööst korralikult ära teha.
Olgu märgitud, et nii MS Word’i
kui MS Excel’i faile saab AppleWorks’is otse avada, ilma eelneva
konverteerimiseta. Vastupidine tegevus ilma konverteerimiseta pole
kahjuks
võimalik.
(Mac’i jaoks on müügil aga ka nii Word’i kui Excel’i vastavad
versioonid)
iMac’i peamiseks muusikaprogrammiks on iTunes, mis suudab importida ja
maha
mängida nii tavalisi audio- kui mp3-faile (nagu Windows Media
Player). Kuna
kõvaketta maht on suur, mahub mp3-formaadis muusikat
seetõttu arvutisse niivõrd
palju (mitu tuhat), et tegelikult pole isegi CD-de pealt muusikat enam
mõtet
kuulata. Pealegi laseb iTunes mp3 pakkimissageduseks panna kuni 320
kbps, mis
tagab väga hea helikvaliteedi. Kõik need failid saab
paigutada erinevatesse
playlistidesse. Kogu iTunes’i sisu on võimalik ümber
laadida ka
kaasaskantavasse iPod’i. Mõistagi saab iTunes’i abil teha nii
mp3- kui tavalisi
audio-CD-sid. Veel on iTunes’i abil võimalik kuulata
internetiraadiokanaleid,
seda netiühenduse olemasolul.
Interneti jaoks on Internet Explorer (Mac’i jaoks on saadaval ka
Netscape),
sellele lisaks aga veel Mac’i järjekordne oma leiutis Sherlock,
mis kujutab
endast otsingumootorit spetsprogrammi kujul. E-posti jaoks on samuti
eraldi
programm Mail. iChat laseb reaalajas Interneti teel suhelda.
DVD Player’i abil saab vaadata DVD-sid, iMovie aga laseb
digivideokaameraga
salvestatut töödelda. iDVD-ga on võimalik Superdrive’i
või eraldi DVD-kirjutaja
olemasolul salvestada iMovie faile tühjale DVD-le. Internetis
saadaolevate ja
ka muude videoklippide vaatamiseks on QuickTime.
Olemas on ka eraldi Address Book ja iCal, millesse saab märkida
oma päevakavad.
On võimalik üles seada ka meeldetuletus, mis
ettenähtud ajal siis endast märku
annab.
Lisaks neile programmidele on iMac’iga kaasas veel mitmeid teisigi
programme.
Kui seni oli Mac’ides kasutusel vana OS (nt. OS 7.x.x. või OS
9.x.x), siis
2001.a. paiku võttis Apple kasutusele uue opsüsteemi OS X
(joonis 4), mis
erineb eelkäijast ka oma kujunduselt. Silmatorkavaim uuendus on
dokk -
ekraani servas asuv riba, millele saab paigutada kõik
enimkasutatavate
programmide ja tarvikute ikoonid. Ka avatud aken “maandub” peiteolekus
olles
just dokki, varem sai akna peiteolekusse seada topeltklõpsuga
akna ülemisel,
nimereal - seejärel jäi kogu aknast nähtavaks just see
nimeriba.
Joonis 4. OS X ekraanipilt
Failihalduriks on endiselt Finder (joonis 5). Mistahes failid ja
kaustad
kuvatakse OS X-is 3 võimalikul kujul - ikoonidena, loeteluna
või kataloogipuuna.
Enne kuvati faile ja kaustu kas suurte või väikeste
ikoonidena või siis
loeteluna.
Joonis 5. Finder, avatud kaust
Kui Windows’is on sisse/väljalogimine/lülitamine, kell ja
kõik muu ekraani
alumises servas, siis Macintoshil on see kõik ekraani
ülemises servas. Peab
märkima, et Finder ongi justkui lihtsalt üks programm teiste
seas, seetõttu ka
selline paigutus.
Mistahes programmide või failide avamine on Macintoshis alati
toimunud kas
topeltklõpsuga ikoonil või käsklusega Command+O
(Command-klahv asub seal, kus
PC-l Alt-klahv). Üldse tehakse Mac’is enamus toiminguid, mis PC-s
Ctrl-klahviga
tehakse, just Command-klahviga.
Vaikimisi on kõvaketta ikoon Mac’is alati olnud ekraani paremas
ülanurgas,
mistahes teisaldatava meedia ikoonid tekivad peale arvutisse
sisestamist alati
selle alla.
Võrgutöö Windows-arvutitega on täiesti
võimalik - saab “näha” Windows’i
servereid ning ka oma Mac’i “näidata” võrgus. Saab ka
ühenduda Windows’i
võrkudesse. Peab veel märkima, et Apple’i arvutite
võrguarhitektuuri ja
protokolli nimeks on AppleTalk.
Mõnda aega sai Macintosh’e käivitada nii OS 9-s kui OS X-s
(OS 10-s), alates
2003. aastast aga üksnes OS 10-s. Siiski on OS 9 jaoks toodetud
programmide
jaoks veel võimalik OS 10-st käivitada OS 9, seda “Classic
Environment” kujul.
1. J. Pihlau. Infotehnoloogia I-II. Külim,
1997-98
2. iMac’i ja Mac OS X’i manuaalid. Apple
Computer, 2002
3. http://www.mac.ee
4. http://www.apple.com/
koobas.hobune.stream
