Alanud on iga-aastane tants Läänemaa jääteede
ümber. Riik rahastab vaid Vormsi-Rohuküla
jäätrassi, kuid Lääne teedevalitsusel ei
ole huvi taliteid rajada. Omavalitsustel
pole aga raha.
Noarootsi vallavanem Ülo Kalm ei osanud
öelda, kas tänavu avatakse ametlikult jäätee
Noarootsi ja Haapsalu vahel: "Teede- ja
sideministeerium otsustas, et Noarootsi-Haapsalu
jäätee on kohaliku tähtsusega. Omavalitsusele on
see lisaülesanne, raha meil ei ole. Oleme raha
taotlenud, kuid see on hüüdja hääl."
Jääteed jagunevad kaheks, on riiklikud
ja ametkondlikud. Esimesi rahastab riik,
viimastele peab raha leidma kohalik omavalitsus.
Kalmu sõnul on parematel talvedel püsinud
jäätee kuni neli kuud. Normaalse ilma korral
kulub selle hooldamiseks 60 000 krooni kuus.
" Praegu on OÜ Paralepa Sadama tegevdirektor
Raivo Õiglas omal algatusel ning kulu ja kirjaga
meile jäätee teinud. Ametlikult ei ole see avatud.
Me küll sõidame, aga omal vastutusel," rääkis Kalm.
Õiglas ütles, et esimest korda lükkas ta
Noarootsi tee lumest vabaks 22. detsembril,
Vormsi tee aga jõulude paiku.
"Noarootsi trass toimib, Vormsi-Haapsalu
oma on täis tuisanud. Peakski selle uuesti
lahti lükkama," lausus ta.
Õiglase sõnul on jää paksus
sõiduautole paras, üle 20 cm. "Auto,
millega lund lükkan, kaalub 1700 kilo," ütles ta.
Vormsi vallavanem Ants Varblane ütles,
et ametliku jäätee avamiseks pole jääd veel
piisavalt, aga Vormsi rahvas on juba käinud
Haapsalus. Õiglas ajas trassi ette, saarlased
märgistasid selle.
"Riik rahastab Vormsi-Rohuküla trassi,
kuid tõenäoliselt ei saa tänavu sinna jääteed teha.
Jäätee tuleks teha ikka sinna, kus jää on,"
ütles Varblane, viidates jääle Vormsi ja
Haapsalu vahel.
Lääne teedevalitsuse juhataja Vello
Kippak on kindel, et kuni on parvlaevaühendus,
ei ole jääteel mõtet. Ta usub, et
jääteed kaovad üldse.
"Jääteega on alati mingi risk,"
ütles Kippak. Jääteehooldus on eriti
tuisuga meeletult kallis." Kaks-kolm nädalat
jääteed maksab umbes 150 000 krooni.
Ta leidis, et kuigi noarootslased võidavad
jääteega 40 kilomeetrit, ei tasu see end.
"Raha, mille omavalitsus kulutab
taliteele, võiks anda vallaelanikele bensiini jaoks,
tuleks odavam," tegi ta ettepaneku.
Kippak uskus, et tänavu saab Läänemaa siiski
ametliku jäätee: "Nädala pärast ehk
hakkame uurima ja puurima."
Lääne maavalitsuse majandusosakonna
juhataja Harri Erman on veendunud, et
teedevalitsus ei tohiks mõelda tulule,
vaid peaks lähtuma inimeste huvist ja heaolust.
"Ükski tee ei ole tulus. Teedevalitsuse
seisukohalt on jääteele kulutatud raha muidugi
niisama hea kui maha visatud - tee sulab ju
kevadeks ära. Milleks aga sõita 40
kilomeetrit ringi, kui sihtkohta saab kuue
kilomeetriga. Peale selle sõiduaeg või kallis
praamipilet, rääkis Erman.
Ermani sõnul taotleb maavalitsus Noarootsi
jäätee riiklikuks tunnistamist: "Ma ei
näe, et see oleks rohkem kohaliku tähtsusega
kui Vormsi trass. Noarootsis elab rahvast
isegi rohkem kui Vormsis."
Erman ei usu, et taliteed tulevikus kaovad.
"Jääteed tekivad ikka, inimesed
sõidavad nagunii, see on aga ohtlik. Parem
juba ametlik trass," nentis ta.
Ermani hinnangul võiks teha kas või
tasulise jäätee: "Olen nõus maksma
kümme krooni, et hoida ära 40kilomeetrine ring."
koobas.hobune.stream
