SI-süsteemi põhiühikud

 

 

 

 

 

 

 

1.	nurk (tasandil)		radiaan	rad
2.	ruuminurk		steradiaan	sr

 

 

SI koosneb seitsmest põhiühikust ning tuletatud ühikutest, mis kõik on väljendatavad põhiühikute kaudu, kusjuures ei esine murdarvulisi astmenäitajaid. Kui tuletatud mõõtühiku väljendus põhiühikute kaudu kujuneb keerukaks, siis tavaliselt antakse tuletatud ühikule uus nimetus.

 Jõuühikuks on näiteks kg m/s², millele on antud nimetus njuuton (N) ja rõhuühikuks paskal (Pa) endise N/m² asemel.

Meeter on pikkus, mis võrdub krüptooni-86 aatomi energianivoode 2p₁₀ ja 5d₅ vahelisele üleminekule vastava kiirguse 1 650 763,73 lainepikkusega vaakuumis.
    Uus definitsioon ei muuda meetri pikkust, võrreldes endisega, mis põhines rahvusvahelisel prototüübil. Uue definitsiooni järgi on meetri pikkus määratletud täpsusega 10^-10, vana järgi aga täpsusega 10^-7. Uus definitsioon annab võimaluse meetri reprodutseerimiseks, kui meetri prototüüp ehk etaloon peaks hävima või aja jooksul muutuma. Krüptooni-86 oranzhpunase valguse vajalik lainepikkus saadakse lämmastiku kolmikpunkti temperatuuril (63 K).

Kilogramm on massiühik, mis võrdub kilogrammi rahvusvahelise prototüübi massiga (massi mõõtmise täpsus on 2 x 10^-9).

Sekund võrdub kiirguse 9 192 631 770 perioodiga, mis vastab tseesiumi-133 aatomi põhioleku kahe üliõhukese energiavoo vahelisele üleminekule.
    Seega on sekundi vana definitsiooni oluliselt muudetud. Endine definitsioon põhines teatavasti ööpäeva kestusel ja oli l/31 556 925,9747 efemeriidiaja troopilisest aastast 1900. aasta 0. jaanuari kella 12 kohta, mis vastab keskpäevale 31. detsembril 1899, mis on Päikese liikumise tabelite lähte-momendiks efemeriidiajas. Efemeriidiaeg on Newtoni seaduse järgi ühtlaselt kulgev aeg, troopiline aasta aga on Päikese näiv liikumiskestus kevadpunktist kevadpunktini. Veel vanem definitsioon - 1/86400 keskmisest päikeseööpäevast - oli ebatäpsem, sest oli selgunud, et ööpäeva kestus aja jooksul veidi muutub. Uue sekundi täpsus on vähemalt 10^-10.

Amper on niisuguse muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kahte teineteisest ühe meetri kaugusel vaakuumis asetsevat sirget paralleelset ülipikka kaduvväikese ristlõikega ümarjuhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetri ulatuses jõu 2 x 10^-7 njuutonit.
    Seega on ampri vana definitsiooni oluliselt muudetud. Endine definitsioon põhines teatavasti hõbeda elektrokeemilisel sadestamisel.

Kelvin on temperatuuriühik termodünaamilise temperatuuriskaala järgi, mille kohaselt puhta vee kolmikpunkti temperatuur on 273,16 K (täpsusega 0,0001 K).
    Kolmikpunktiks nimetatakse rõhu ja temperatuuri koordinaadistikus punkti, kus aine kolm olekut (faasi) - tahke, vedel ja gaasiline - esinevad üheaegselt. Vee kolmikpunktile vastab temperatuur 0,01 ⁰C ja rõhk 4,6 mm Hg = 615 Pa.
    Et Celsiuse skaala nullpunktiks on sulava jää temperatuur (0 ⁰C = 273,15 K) normaalrõhul ja teiseks punktiks vee keemistemperatuur (100 ⁰C = 373,15 K) normaalrõhul, siis väljendavad kelvin ja Celsiuse kraad arvuliselt võrdset temperatuurivahet. Uue standardi kohaselt tuleb temperatuurivahesid tähistada ühikuga kelvin (K). Varemalt nõuti selleks tähist deg.

Kandela on valgustugevus, millega mustkiirgaja (absoluutselt must keha) plaatina tahkumistemperatuuril (1773 ⁰C = 2046K) kiirgab normaalrõhul perpendikulaarselt selle pinnaga 1/600000 m² suuruselt pinnalt. Selle valgustugevusühiku määramise täpsus on 10^-4.

Mool on aine hulk, mis sisaldab sama palju molekule (aatomeid, osakesi), kui neid on 2-g massiga süsinikuisotoobis ¹²C₆.

Radiaan on nurk tasandil ringi kahe raadiuse vahel, mis eraldavad ringjoonel raadiusega võrdse kaare. 1 rad = 57⁰17' 44,806" = 57,2958⁰.

Steradiaan on ruuminurk, mille tipp asetseb kera tsentris ja mis eraldab kera pinnal pindala, mis võrdub niisuguse ruudu pindalaga, mille külje pikkus võrdub kera raadiusega. Et kera pindala on 4pii R², siis on maksimaalne ruuminurk 4 pii steradiaani.