Jätkame värskema info avaldamist meil nähtavatelt satelliitidelt populaarsete digipakettide ja vabade kanalite kohta.

sagedus programm SR-FEC kood

1. 11,727 V Arqiva 27500-3/4 Via4

2. 11,747 H ReteSette 27500-3/4 vaba

3. 11,766 V AF Network 27500-3/4 PowerVu

4. 11,785 H KabelKiosk 27500-2/3/S2/Vguard/Conax

5. 11,804 V Luxe TV 27500-3/4 vaba

6. 11,823 H Skylogic 27500-3/4 Irdeto2

7. 11,843 V MMC TV 27500-3/4 vaba

8. 11,861 H KabelKiosk 27500-2/3/S2/Vguard/Conax

9. 11,881 V FashionTV HD MPEG-4/HD/Via2/Vguard

10. 11,900 H TSG test 27500-3/4 MPEG-4/vaba

11. 11,919 V Rainbow 27500-3/4 vaba

Seoses hiljutise digipöördega Eestis on palju küsitud viletsa või puuduva digipildi kohta. Allpool püüame põhjustest rääkida.

Tavaliste ilmastikutingimuste korral on maapealsete digikanalite kvaliteetne levi tagatud vähemalt paarikümne kilomeetri kaugusel saatjast, võimsamate saatjate korral isegi rohkem. Praktikas on mõnikord digilevi häiritud lausa saatjate läheduses. Põhjuseks on teatud atmosfääri anomaalia korral tekkiv nn ülilevi nähtus.

Teatavasti töötavad kõik Eesti 31 maapealset digisaatjat detsimeeter ehk UHF lainealas kanalitel E21-E69 sagedustel 470 – 862 MHz. Nii kõrgete sagedustega raadiolained levivad praktiliselt sirgjooneliselt ega paindu maakera kumeruse taha. Levira on püüdnud paigutada maapealseid digisaatjaid nii, et mitte tekitada vastastikuseid häireid. Selleks on eraldatud läheduses asuvatele saatjatele sageduskanalid, mis ei kattu ja vahel kasutatakse ka erinevaid polarisatsioone. Võimsamaid põhisaatjaid on kuus, mis kõik töötavad horisontaalse polarisatsiooniga, kus vastuvõtuantenn tuleb paigaldada samuti horisontaalselt. Parandamaks digisignaali kvaliteeti nn “leviaukudes” on käivitatud põhiliste ehk vabakanalite mux 1 täitesaatjad (Tallinn-Kristiine, Tartu-Soinaste, Kärdala, Sõrve, Kihnu, Järvakandi, Paldiski, Pehka, Narva, Kallaste, Valga, Viljandi, Abja-Paluoja, Narva, Ähijärve, Haanja, Vastselina ja Ruusmäe) vertikaalpolarisatsiooniga, mida tuleb arvestada antenni paigaldamisel. Maksulisi kanaleid mux 2/3 peal edastavad väiksema võimsusega horisontaalse polarisatsiooniga põhisaatjad, vaid Narva, Tartu-Soinaste ja Tallinn-Kristiine kasutavad V-polarisatsiooni. Suurema võimsuse tõttu on reeglina parem vastuvõtt kindlustatud vabakanalite osas. Alates märtsist 2010 viidi viis vabalevi kanalit üle seniselt 64QAM häirekindlamale modulatsioonile 16QAM. Lisaks viidi mitmed saatjad (Pärnu, Järvakandi, Abja-Paluoja, Kihnu ja Koeru) üle madalamale kanalile, sest madalam sagedus läbib kergemini takistusi muutes lihtsamaks viie tasuta leviva kodumaise telekanali vastuvõtu maastikuliselt keerulistes kohtades. Selle juures on vajalik teha digiboksile uus kanaliotsing. Vaatamata neile abinõudele on mõnikord, eriti just suvekuudel, digikanalite vastuvõtt häiritud, kus kohalikud kanalid on tummad ja nende asemel võib ekraanilt leida mõne kaugema saaatja pilte. Eestis on vastu võetud Rootsi, Läti ja Venemaa saatjaid, rääkimata Soome omadest, milliseid on isegi Lõuna-Eestis nähtud. Vahel on ülilevi nii tugev,et digiboks leiab signaali peaaegu kõigilt UHF kanalitelt.

Põhjuseks on raadiolainete ülilevi, kus naabermaade telesaatjad rikuvad ära kohalike programmide vastuvõtu. Selline nähtus tekib teatud tingimuste korral atmosfääris. Reeglina suviti kõrgrõhkkonna tingimustes, kuid vahel ka talvisel ajal. Tavaliselt on temperatuur atmosfääri madalamates õhukihtides kõrgem kui ülemistes. Inversiooni tingimustes, kus soojemad õhukihid tõusevad ülespoole, samal ajal langeb kõrgemate õhukihtide suhteline niiskus, tekibki selline raadiolainete kaugleviku jaoks soodne kanal. Seda peegelduvat kanalit pidi võivad raadiolained paindudes maakera kumeruse taha levida mitmeid sadu kilomeetreid. Selline nähtus võib kesta mõnest tunnist kuni mitmete päevadeni. Sellist nähtust nimetatakse tropoleviks ja see on nuhtluseks tavavaatajale, kuid eriliseks maiuspalaks kaugvastuvõttu harrastavaile TV DX fännidele. Kui ilmastikutingimused normaliseeruvad, taastuvad ka digitaalsed telepildid.

Analoogajastul oli olukord parem, sest sellise ülilevi tingimustes pildi kvaliteet läks küll kehvemaks mitmesuguste ekraanile tekkivate võrkude ja”säbrude” tõttu, kuid oli siiski vaadatav. Analoogajastul oli rikutud ühel kanalil (sagedusel) ainult üks programm, digis aga terve mux ehk 5-12 programmi. Digisignaaliga esineb nn “läviefekt”, kus alates teatud häire ja signaali suhtest muutub vastuvõtt võimatuks. Kuigi digisignaali tugevus (S) võib olla isegi 100%, siis kaugelt levivate signaalide tõttu on kvaliteet (Q) oluliselt langenud või on lausa nullis. Selle juures jääb teleri ekraan mustaks või ilmub teade “No signal”. Teatavasti digiboks kas näitab normaalset pilti või ei näita midagi. Sarnane efekt on tuttav kõigile mobiiltelefoni omanikele, kui levi on allpool lubatud normi.

Selliseid ilmastikust põhjustatud häireid esineb kõikjal, kus maapealne digilevi kasutusel. Lisaks Eestile on selliseid häireid viimasel ajal sageli esinenud ka Kesk- ja Lõuna-Soomes. Nii meie Levira kui soomlaste Digita on andnud selgitusi selle nähtuse kohta. Paraku pole võimalik häireid vähendada saatetehniliste parameetrite muutmise teel, tuleb vaid loota ilmastikutingimuste muutumisele.