Jätkame värskema info avaldamist meil nähtavatelt satelliitidelt populaarsete digipakettide ja vabade kanalite kohta.

sagedus programm SR-FEC kood

1. 11,727 V Arqiva 27500-3/4 Via4

2. 11,747 H Sisal TV 1 27500-3/4 Xcrypt

3. 11,766 V Duna TV 27500-3/4 vaba

4. 11,785 H KabelKiosk 27500-2/3 Vguard/Conax

5. 11,823 H Skylogic 27500-3/4 Irdeto2

6. 11,843 V MMC TV 27500-3/4 vaba

7. 11,861 H KabelKiosk 27500-2/3 Vguard/Conax

8. 11,881 V RRsat Communications 27500-2/3 Via2/Conax

9. 11,900 H Trace 27500-2/3 Conax/Via2/Vguard

10. 11,919 V RRsat Communications 27500-2/3 Via2/Conax

10. juulil 1962 startis Cape Canaveral´ilt NASA rakett Thor-Delta viies orbiidile maailma esimese aktiivse televisioonisatelliidi Telstar 1. Satelliit läbimõõduga 0,9 m ja kaaluga 77 kg valmistati kompaniis Bell Telephone Laboratories. Tollased 3600 päikesepaneeli suutsid tagada vaid 14 vatist toitevõimsust, millest piisas ainult ühe must-valge televisioonikanali või 600 telefonikõne ülekandmiseks. Satelliit ei asunud geostatsionaarsel vaid elliptilisel orbiidil kõrgustega 5933 - 952 km tiirlemisperioodiga kaks ja pool tundi. See võimaldas C-sagedusalas (4 GHz) kahekümne minuti vältel edastada telesaateid üle Atlandi Ookeani. Ameeriklaste AT&T jaam oli Andoveris Maine´s ja Euroopas oli BBC jaam Goonhilly Downs´is ning Eurovisioni jaam Prantsusmaal Pleumeur-Bodous. Need olid varustatud hiiglaslike jälgivate antennisüsteemidega. Antenniks kasutati 54 m pikkust ruuporantenni avaga 330 m², mis kaalus 340 tonni olles 14 korruselise maja kõrgune. Esimene avalik live teleülekanne Ameerikast Euroopasse toimus 23. juulil 1962, kui Euroopa vaatajaile esines kõnega president John F. Kennedy, ameeriklastele esines kuulus prantsuse laulja Yves Montand ja näidati Buckinghami palee vahtkonna vahetust. Telstar 1 lakkas töötamast 21. veebruaril 1963. Põhjuseks olid külma sõja ajal kõrgatmosfääris tehtud tuumakatsetused, mille tekitatud kõrge radiatsioonitase viis rivist välja satelliidi transistorid. Järgmine Telstar 2 viidi orbiidile mais 1963, millega 25. novembril 1963 edastati Euroopasse otseülekandes president John F. Kennedy matused.

Algamas on järjekordsed olümpiamängud ja on tavaline, et nende ülekanded on praktiliselt iga riigi televisioonis. Kas see on alati nii olnud? 1928. a. Amsterdami ja 1932. a. Los Angelese suveolümpialt toimusid ainult raadioülekanded.

Esimest korda toimusid teleülekanded Berliini olümpialt aastal 1936. Saksamaa suurim teleraadiokompanii Telefunken Fernseh und Rundfunk GmbH koostöös USA kompaniiga RCA kasutades Zworykini ja Farnsworthi kaameraid, mis võimaldasid 180 realist (BBC kasutas tollal 240 realist, Saksamaa läks 1937. a. üle 441 realisele standardile) pilti edastada 25 kaadrit sekundis. Berliini olümpiastaadionile oli paigutatud kolm elektroonset telekaamerat ja 24 filmikaamerat, millega edastati kokku 138 tundi olümpiasaateid, millest 72 tundi otseülekandeid. Telekaamerates, mille kogupikkus oli 2,2m ja kaal 150 kg, kasutati 1600 mm fookuskaugusega ja 40 cm läbimõõduga teleobjektiive („Fernseh-Kanone“). Lisaks. See oli ka esimeseks spordivõistluste otseülekandeks televisioonis. 16 olümpiapäeval toimusid ülekanded hommikul kella 10 – 12 ja õhtul kella 15 – 19. Telesignaale edastati alles aasta tagasi firmade Telefunken, AEG ja Daimler-Benz poolt käivitatud Berliin - Witzlebeni telesaatja teletornist „Fernsehsender Paul Nipkow“. Saatejaam oli 10 kW võimsusega ja töötas ultralühilainel sagedusel 42,9 MHz kindlustades vastuvõttu kuni 80 km raadiuses. Kuna individuaalsete televisioonivastuvõtjate omanikke oli vähe kõrgete hindade tõttu, organiseeriti spetsiaalsed vaatamispaigad (Fernsehstuben), kuhu telesignaalid juhiti koaksiaalkaablit pidi. Saateid sai näha 28 spetsiaalselt sisustatud vaatesaalis Berliinis, Potsdamis ja Leipzigis, kus kasutati kuni 40 cm kineskoop- ja 2,4 x 3,1 m projektsioontelereid. Vaatamas käis 162 000 spordihuvilist. Raadiosaateid Berliini olümpialt edastati 28 erinevas keeles.

järgneb

* Juuli lõpus alustavad Leningradi oblastis tööd viis maapealse levi digisaatjat uues DVB-T2 süsteemis. Narva ja Kirde-Eesti huvilistel on võimalik vaadata Kingissepa saatjat kanalil E30.

* Ukraina maapealses levis minnakse üle DVB-T2 peale. Dnepropetrovski elanikele on tasuta jagatud ligi 20 000 uue DVB-T2 süsteemi digiboksi. Ukraina valitsus on ostnud riigi raha eest 685 tuhat uue süsteemi digiboksi, mis jagatakse tasuta välja materjaalselt vähekndlustatud inimestele.

* Sirius 5 ehk Astra 4B ametliku nimetusega SES 5 viidi Baikonurist 10. juulil raketiga Proton M/ Breeze M edukalt orbiidile. Positsioonilt 5°E hakkab satelliit oma 36 Ku-, 24 C ja 1 L - transpondriga saateid edastama Lõuna- ja Põhja-Aafrikale, Euroopale ja Atlandi ookeani regioonile 15 aasta jooksul.

* Kompanii SES Astra on lõpetanud transpondrite üleviimise satelliidilt Astra 1H uuematele satelliitidele samal positsioonil 19,2°E ehk Astra 2C, Astra 1L ja Astra 1M peale. Lääne-Euroopa vaatajaile ei muutunud midagi, mujal üleviidud kanalite signaalitugevus pisut langes. Näiteks Kreekas muutus ARD vastuvõtt 11,836 H peal oluliselt nõrgemaks.