Arianespace, kelle palgal on üle 12000 töötaja 12 riigist, oli läinud aastal edukaim satelliite orbiidile toimetav kompanii. Aasta jooksul ülesviidud 25st kaubanduslikust satelliidist sai Arianespace omale 13 stardilepingut. Aastane käive oli ligi 5 miljardit eurot.
Esimene rakett Ariane 1 startis lennule L 01 1979. aasta jõulude ajal viies orbiidile tehnoloogilise kapsli. Edasi arendati välja mudelid Arane 2 ja Ariane 3, milledest esimene viis lennuga F 20 1987. aastal orbiidile esimese võimsa otsevastuvõtu satelliidi TV-SAT 1. Ka Põhjamaade nurjunud projekt TELE-X sai alguse 1989. aastal Ariane 2 lennuga F30. Ariane 4 esmastart toimus 1988. aasta lõpus, mil viidi üles esimene Astra nimetusega 1A võimaldamaks igal huvilisel satisaadete jälgimist. Töö jätkus keskmiselt kümnekonna stardiga aastas. Enamik Astra ja Eutelsati satelliite on üles viidud Arianega. Aastal 1995 tähistati juubelit kui Ariane 42L toimetas Astra 1E sajanda satelliidina taevasse. Aasta hiljem toimus edukalt esimene viienda põlvkonna Ariane 501 start. Sajanda stardini jõuti aastaks 1997. Loomulikult esines ka ebaõnnestumisi, kuid 2000. aastal lennuga F 131 püstitas “tööhobune” Ariane 4 veel ühe rekordi – 55 järjestikust õnnestunud starti, mis suurendas olulisest tellijate usaldust.
Kõik Ariane stardid on toimunud Euroopa Kosmosekeskusest Kourou´s Prantsuse Guajaanas. Ekvaatorilähedane stardipaik hõlbustab satelliitide geostatsionaarsele orbiidile viimist. Kompanii kasutab põhiliselt rakette Ariane 4 ja Ariane 5. Esimene on tunnustatud kõige töökindlamaks ja kasulikumaks kanderaketiks, mis võimaldab geostatsionaarsele orbiidile viia kuni 4,9 tonniseid satelliite ja on edukalt startinud 64 korral. Seda vana “tööhobust” on nüüd välja vahetamas uuem Ariane 5, mis lubab üles viia kuni 6,5 tonniseid koormaid. Lastiruum on läbimõõduga 4,5m ja kõrgusega 15 m. Sel aastal on kavas Kourou stardikompleksi laiendamine kuni nelja stardi samaaegseks ettevalmistamiseks. Samas arendatakse edasi ka Ariane 5 raketti, et viia orbiidile kuni kümnetonniseid kasulikke koormaid.
Tänavu on planeeritud 21 Ariane starti, nendest vähemalt viis tehakse uusima viienda mudeliga. Järgmine start F 147 peab toimuma 23. jaanuaril, mil üles viiakse India satelliit. Meile huvipakkuvamad stardid on aprillis, mil uus Astra 3A viiakse positsioonile 23,5°E asendamaks seni meil nähtamatut Kopernikus 3. Samuti mais ja juunis, kui Hot Bird 6 ja Hot Bird 7 peavad jõudma Euroopa “kuumale” positsioonile 13°E. Loodame, et ka need stardid on edukad.
Moskva võtab kasutusele Videoguardi
Moskva digitaalne kaabel TV võrk Versatel võtab esimesena Ida-Euroopas kasutusele Briti kompanii NDS poolt väljatöötatud VideoGuard kodeerimissüsteemi. Selleks allkirjastati hiljuti koostöö leping NDSi ja Versateli vahel.
NDS
Group on juhtiv digisüsteemide salastusseadmete pakkuja nii sat TV kui
arvutisüsteemidesse. Versatel on 1999. aastal Mostelecomi poolt loodud
Vene-Ameerika ühisfirma ja ühtlasi suurim kaabel TV operaator Venemaal, kelle
võrgus on üle kahe miljoni abonendi. Versatel plaanib oma projektis kasutada
olemasolevat Moskva kaabelvõrku, mida tuleb parendada digisaadete tarvis.
Teatavasti
on Videoguard kõige turvalisem kodeerimisviis digi TV saadetel. Seni avamatut
süsteemi kasutab atraktiivseim digipakett inglaste Sky Digital. Kuna vene
koodihäkkereid loetakse parimateks maailmas, siis ilmselt arvestas sellega
Venemaa kaabelkompanii valides oma saadetele turvalisema Videoguardi. Üle kahe
miljoni kaabelvõrgu abonendi hakkab Moskvas nägema 24st kanalist koosnevat digipaketti, kuhu
kuuluvad peale vene kanalite ka CNN, Fox Sport, Nickelodeon, Discovery, Sky
News jpt tuntud programmid. Programmide levitamiseks ligi 400 peajaama vahel
kasutab Moskva kaabelvõrk traadita ülekande MMDS (Multipoint Microwave Distribution System) süsteemi 2,5 GHz sagedusalas.
Kaubanduslik teleuudiste tootja ITN
(Independent Television News) teatel jätkatakse tööd vaatamata suurele
kahjumile.
Ööpäevaringne uudistekanal ITN, kes müüb oma uudiseid paljudele telekompaniidele
nagu EuroNews, Channel 4, Channel 5 jt, kauples möödunud aastal ligi 30 miljoni
Inglise naela suuruse kahjumiga. Seoses madalate vaatajareitingutega ja suure
kahjumiga soovisid aktsionärid kompanii sulgemist. Kompanii finantsdirektori
sõnul vastavat tulemused siiski püstitatud finantsplaanile, mistõttu otsustati
saateid jätkata. Kompanii uudistekanalit ITN News Channel saab näha või
raadiokanalit ITN Radio News kuulata inglaste Sky Digitali paketis satelliidilt
Astra 2 (28,2°E) sageduselt 12,032
H, MPEG-2/vaba.
* Uudistekanal CNN alustab veebruaris uue talkshow saatega - Ask CNN (Küsi CNNilt). Vaatajate küsimused esitatakse videolindilt ja vastajateks on otse-eetris tuntud CNNi korrespondendid, uudisankrud, managerid, teadlased, insenerid või kes iganes oskab esitatud küsimustele parimaid vastuseid anda. Saade on eetris nädalase tsükliga.
* Satelliidilt Sirius 2 alustas NSAB paketi tööd tutvustav Sirius Channel sageduselt 12,245 V, MPEG-2/vaba.
* Raadioprogrammid Express Radio ja Radio TNN alustasid tööd satelliidilt Thor 3 sageduselt 12,169 H, MPEG-2/vaba.
* Eutelsat W4/Eutelsat Sesat (36°E) pealt taasalustas saateid venekeelne kinokanal Kino Klassika sageduselt 12,356 L, MPEG-2/vaba.
* Eelmises Nädalas kirjutasime, et Siriuselt Viasati digipaketis alustasid proovisaateid Viasat Explorer (11,823 V) ja Reality TV (12,034 H). Igapäevaseid regulaarsaateid kella 12st – 24ni alustatakse 14. jaanuaril.
* Venemaa netiportaali RBK presidendi teatel käivitab nende kompanii esimese Venemaa äriuudiste telekanali RBK. Eeskujuks võetavat CNBC ja Bloomberg TV, programmiga alustatakse kevadel.
* NTV Plusi aastavahetuse kingitus on
lõppenud – kõik kanalid paketis pandi taas Viaccess kodeeringu alla.
* Jõulumuusika kanali Christmas Holiday Music edastamine lõpetati kõigilt satelliitidelt.
* Musakanal Viva Plus asendas Viva Zwei Astra 1F peal sagedusel 11,303 H, PAL, audio 7,02/7,20 MHz ja Astra 1G peal sagedusel 12,552 V, MPEG-2/vaba.
© sateks 2002, uuendatakse kord nädalas