Kuidas liiguvad satelliidid orbiidil?

   Küsitakse miks asuvad TV-satelliidid meie suhtes lõunas ja suhteliselt madalal horisondi kohal?

   Maa ümber tiirlevaid satelliite on tuhandeid, mis kõik liiguvad erinevatel orbiitidel. Luuresatelliidid saadetakse nn polaarorbiidile, mis läbib mõlemaid pooluseid. Maa pöörlemise tõttu lendab selline satelliit teatud aja jooksul üle mistahes maakera punkti. Arusaadavail põhjustel kasutatakse telesaadete edastamiseks nn geostatsionaarseid ehk maapinna suhtes püsival positsioonil asuvaid satelliite. Taevamehhaanikast johtuvalt on sellistel satelliitidel ainult üks võimalik orbiit – ekvatoriaalne kõrgusega 35800 km. Sellisel kõrgusel on satelliidi tiirlemisperiood 24 tundi, kus inerts- ja gravitatsioonijõud on võrdsed, hoides satelliiti püsival positsioonil maapinna suhtes. Näiteks satelliit Astra asub Sairi väikelinna Mbandaka kohal või satelliit Sirius Guinea lahe kohal 35800 km kõrgusel. Siit selgub miks vastuvõtuparabool peab olema suunatud lõuna poole ja küllalt madalale horisondi suhtes. Nii on Tallinnas satelliidi Astra 1 asimuut 186 ja elevatsioon 22 kraadi.

   Et mitte põhjustada vastastikuseid häireid on igale satelliidile kinnistatud kindel asukoht orbiidil. Ekvatoriaalorbiidil asuvad satelliidid kõrvuti nagu kanad õrrel, reeglina kolmekraadise sammuga (tegelikult üle 2000 km kaugusel)– Astra 1 (19°E), Eutelsat W2 (16°E), Hot Bird (13°E), Eutelsat W1 (10°E), Eutelsat W3 (7°E) jne. Kui mõnes punktis (19°E - seitse, 13°E - viis) asub mitu satelliiti, siis peab igaüks kasutama erinevat sagedusriba vältimaks häireid. Kuidas saab mitu satelliiti asuda samas punktis ilma kokku põrkamata? Kui kanderakett on toimetanud satelliidi edukalt orbiidile ettenähtud punkti hakkavad talle kohe mõjuma Maa, Päikese, Kuu ja teiste taevakehade gravitatsioonijõud, mis aeglaselt nihutavad satelliiti tema arvutuslikult positsioonilt kõrvale. Selle kompenseerimiseks on satelliidi pardal varukütus ja korrigeerivad reaktiivmootorid, mille “põhi-lõuna” või “ida-lääs” juhtimissuundadega tuuakse satelliit perioodiliselt tagasi algpositsioonile. Kuigi elektroonikaseadmed võivad tänapäeval töötada aastakümneid, on satelliidi aktiivne tööiga määratud kütusevaruga pardal, mis reeglina ei ületa kümmet aastat. Korrigeerimise tõttu on satelliidi orbiit tegelikult elliptiline – erinedes 10-20 km ringjoonest. Igale satelliidile on lubatud oma nn “aken” – ühe kuu jooksul on liikumine orbiidil kuni 0,1 kraadi, mis veel ei halvenda märgatavalt tavaliste antennidega vastuvõttu. Ruumiliselt liigub satelliit mööda ellipsit üsna suurtes piirides - kuubis küljepikkusega kuni 70 km. Kui sellises kuubikus asub mitu satelliiti, on maapealse juhtimiskeskuse hooleks hoida neid vähemalt paari kilomeetri kaugusel üksteisest. Tänapäevased maapealsed juhtimissüsteemid võimaldavad ohutult hoida ühes 0,1 kraadises sektoris maksimaalselt kuut-seitset satelliiti. Kasutades satelliitide pardal asuvaid mõõte-ja juhtimissüsteeme saab seda arvu suurendada. Uusimad satelliidid, mille positsiooni korrigeeritakse umbes kord nädalas, lubavad stabiliseerimist kuni 0,03 kraadise täpsusega. Vananenud ja stabiliseerimiskütuse ammendanud satelliidid “loksuvad” orbiidil nii N/S kui E/W suunas tunduvalt suuremas ulatuses – kuni 2-3 kraadi. Maapealsele vaatajale paistab selline satelliit joonistavat taevas ööpäevas ühe “kaheksa”. Näiteks vene satelliit Gorizont 31 (40°E) kõigub 2,6 kraadi, hiljuti 14°W peale Express 2 asendama viidud Gorizont 26 isegi 5,2 kraadi. See on suurem kui tavalise paraboolantenni suunadiagrammi nurk põhjustades juba vastuvõetava signaali märgatavat kõikumist. Selle vältimiseks kasutavatakse professionaalsetes maajaamades satelliiti autamaatselt jälgivat antennisüsteemi, kus peale asimuudi (E/W) korrigeeritakse ka elevatsiooni (N/S).

 

Lühiuudised

* Satelliit Express 2 (14°W) on rivist väljas. Et jätkata ORT 1 programmi analoogis edastamist Euroopale positsioonilt 14°W, toodi naaberpositsioonilt 11°W asunud satelliit Gorizont 26 asendamiseks Expressi. 1988. aastal startinud Gorisont 26 vastuvõtt on väga komplitseeritud, kuna satelliit loperdab taevas üle viie kraadi, mis vajab antenni jälgimissüsteemi. Uus asendussatelliit Express A1R on plaanis 14°W peale saata alles 2002.aaasta märtsis

* Muusikakanal Viva alustas saateid Ungari digipaketis Kábelkom HBO satelliidilt Amos 1 (4°W). Kasutatakse sagedust 11,224H ja PowerVu kodeeringut. Ungarikeelsel versioonil on nõutud kuni 40% omatoodangu videoklippe.

* Paljude kantrimuusika fännide lemmikkanal Country Music Television (CMT) lõpetas mitme aasta eest saated Euroopasse. Viimaste teadete põhjal peab CMT läbirääkimisi prantsuse TPS ja CSN operaatoritega tagasitulekuks Euroopa teleturule. Signaali ülekandeks Ameerikast kavatsetakse kasutada satelliiti Telstar 11 (37,5°W).

* Prantsuse teleajakirja "Telesatellite" teatel kavatseb operaator Canal+ võtta kasutusele uudsed digikaardid takistamaks vohavat piraatlust. Ametlikel abonentidel vahetatakse vaatajakaardid tasuta.

* Saksa muusikakanal GoldStar TV, mis edastab šlaagreid ja töötab Betacryptiga kodeeritult Premiere World paketis, lubab septembrist käivitada samanimelise raadiokanali. Radio GoldStar loodi käesoleva aasta märtsis ja mängib nii saksa kui rahvusvahelisi hitte. Kanali omanikeks on võrdse osalusega tegevdirektor Gottfried Zmeck ja kompanii Multichannel GmbH. GoldStaril on üle miljoni abonendi.

* Varem väljakuulutatud projekt saksa muusikakanali Onyx TV peatselt alustavast digipaketist on pressiesindaja sõnul esialgu külmutatud. Uurimusel saadud tulemused ei ennustavat paketile Saksamaa teleturul piisavat edukust. Siiski polevat seitsmeprogrammilisest digipaketist Bouquets täielikult loobutud – oodatakse vaid turusituatsiooni paranemist.

* Ametlike teadete põhjal lõpetavat Canal Plus oma analoogsaated Thorilt septembris, kuid arvatakse et saateid jätkatakse veel uuel aastalgi.