Tähelepanu - digiajastu läheneb!
Algus Nädalas 27
Antennivalikul kehtivad põhiliselt samad kriteeriumid mis analoogsüsteemi juures. Valida on otse- või nihutatud fookusega nn offsettantennide vahel. Viimased on mõnevõrra suurema efektiivsusega, ka lume ja lörtsi kleepumine on neil väiksem. Et tagada korralik digipilt ka pilvituse, vihma või muude signaali nõrgestavate tegurite korral ei tasuks antenni läbimõõduga alla 90 cm muretseda. Kui on kavas kahe-kolme naabersatelliidi vastuvõtt on otstarbekas kasutada ühte fix-antenni mitme konverteriga, milliseid tuuner valib DiSEqC lüliti kaudu automaatselt. DiSEqC lüliteid on kahe, nelja või enama antennipea kommuteerimiseks. On olemas ka spetsiaalsed multifookusantennid, kuhu saab paigaldada neli ja enamgi vastuvõtupead naabersatelliitide vastuvõtuks. Kui huvitavate satelliitide arv on suurem, tuleb valida motoriseeritud süsteem koos sobiva digituuneriga. Antenn peab sel juhul olema nn polar-mount kinnitusega, mis lubab antenni suunata suvalisele satelliidile. Konverteri ehk LNB valikul on kindlam otsustada universaalpea (9,75/10,6 GHz ja 22 kHz) kasuks, kuna muid sagedusi paljud digituunerid ei tunnista. Arvestama peab ka antennitüübiga – offsettpea ei sobi otsefookusega antennile ja vastupidi. Reavaatajale piisab tavaliselt ühest Ku-diapasooni konverterist, tõsihuvilised peavad lisama ka C-diapasooni pea. NTV Plus paketi vaatamisel tuleb arvestada ringpolarisatsiooniga, mis nõuab erilist vastuvõtupead (tavalise V/H pea korral on signaali kadu suur ja nõrgemad kanalid jäävad kättesaamatuks). Mürateguriga ei maksa üle pingutada, sest sildil toodud väärtus on analoogmüra jaoks (levinud on 0,6-0,8 dB). Spetsiaalsed digisüsteemi jaoks valmistatud madala faasimüraga pead on ülikõrge hinnaga ja reavaatajale huvi ei paku.
Kui sobiv komplekt on määratud, on soovitav lasta see enne ostmist asjatundjal üle vaadata, kas kõik teie soovitud nõuded on täidetavad, sest müügimees on müügimees. Lihtsama komplekti korral on võimalik paigaldus/häälestustööd ise teha, mitme pea/antenni või motoriseeritud süsteemi korral tuleks see küllalt komplitseeritud paigaldustöö jätta mõõteriistadega spetsialisti hooleks. Komplektse uue digisüsteemi peale peaks arvestama minimaalselt 7-8 tuhat krooni, keskpärase süsteemi saab 10-12 tuhandega ja tippudeni jõudmiseks kulub teist sama palju.
Erinevalt analoogtuuneritest on digitaalsetel kanalite automaatotsingu süsteem, mis lihtsustab oluliselt programmide mällu salvestamist. See otsingusüsteem töötab tänu digisignaalis ülekantavaile erilistele tunnussignaalidele - SI (Service Information), tabelitele. Teenistuslike tabelite hierarhia on üsna komplitseeritud – seal edastatakse hulgaliselt automaatotsinguks vajalikke parameetreid. Tähtsamad on transpondri sagedus, polarisatsioon, SR ja FEC. Lisaks on määratud satelliidi nimi, jooksev aeg, operaatori nimi/number, saatejaama nimi/number, edastatavad kanalid ja nende PIDid selles datavoos (video, audio, data jne), kanalite keel ja žanr, paketis edastatavate programmide hulk ja nimetused, samal satelliidil seda paketti edastavate transpondrite nimekiri, saatekava teated jpm. Vastavalt DVB standardile saab digituuner selle hierarhia alusel orienteeruda kanaliotsingul. Lähteparameetrid on salvestatud tuuneri mällu iga satelliidi jaoks ühel kindlal tugisagedusel (Home Transponder või Default Freq.). Tuuner loeb sealt välja kogu vajaliku info, leiab teised sama paketti kuuluvad programmid (Network Search), kirjutab need programmlisti, valib etteantud keele ja seab õigeks oma sisemise kella. Kui tuuner on leidnud sadu telekanaleid, tuleks need menüüs korrastada või luua enimvaadatavate kanalite jaoks lemmikmenüü, mida paljud tuunerid ka võimaldavad. Kaugjuhtimispuldilt saab programmliste editeerida kuid see on palju aega- ja vaevanõudev üritus. Lihtsam on seda teha arvutiga. Selleks tuleb leida Internetist oma tuunerile sobiv editeerimisprogramm ja ühendades arvuti digituuneriga standardse null-moodemkaabliga saab arvutiekraanil mugavalt editeerida programmlisti.
Kui kõik eelnev on õnnelikult möödas, istute oma uue 100 hertsise või laiekraan teleri ees, vaatate digipilti ja kuulate Dolby Surround või Dolby Digitaliga edastatavat heli ja imestate, miks minu vana satisüsteem seda kõike ei võimaldanud.
Lühiuudised
* Venemaa telekompanii NTV Plus läks üle Gazprom-Media omandusse kui viimane ostis enamusaktsiad holding kompaniilt Media-Most.
* Peale nädalast pausi taastati Venemaa TV 6 Moskva saated NSAB paketis satelliidilt Sirius 2.
* India filmikanal Zee Cinema alustas tööd satelliidilt Hot Bird 3 Belgacom paketis sagedusel 12,476 H (SR=27500, FEC=3/4), vaba.
* Satelliidi Astra 1A viimane töötav transponder nr. 8, mis sageduselt 11,318 V edastas Sky One programmi, lülitati ümber satelliidile Astra 1C. Nüüd on vananenud satelliit Astra 1A täiesti tühi.
* Satelliitide starte saab näha otsesaatena NASA TV kanalilt satelliidi NSS 803 K (21,5°W) kaudu sageduselt 11,464 V (SR=5632, FEC=3/4).
* Šveits lubab käivitada uue digipaketi Swiss Digital ja Canal Plus täiendab oma digipaketti uue spordikanaliga veel sellel aastal.
* Saksa filmikanal Premiere teatab, et alates 1. oktoobrist lõpetatakse kanali analoogsaated. Kanal jätkab tööd digipaketis Premiere World
* Viimase küsitluse AWA 2001 andmetel oli Euroopas enimvaadatav muusikakanal Viva 4,79 miljoni vaatajaga, MTV vaatajaid hinnati 4,68 miljonile. Võrreldes mullusega kasvas Viva vaatajate hulk 9,4%, MTV oma aga langes 2,9%.
* Sky Digital tõstis hiljuti Sky Sports kanalil ülekantavate PPV vutimatšide hinda. Ühe mängu vaatamine maksab nüüd 8, hooaja PPV pilet, millega näeb 40 mängu, maksab 120 Inglise naela.
* Maapealsete digisaadete algust Saksamaal on aasta võrra edasi lükatud. Plaanis oli DTT (Digital Terrestrial Television) saadete alustamine juba sel suvel, kuid Saksa Telecom pole seni suutnud väljastada vajalikke litsentse kuueteistkümnele operaatorile.