Digimoodulitest
Satihuvilised on märganud, et teatud kodeeritud digikanali vaatamine ühe tuuneri mudeliga õnnestub, teisega mitte. Isegi sama tuuner ühe mooduliga töötab teisega mitte. Milles on siis asi? Püüame alljärgnevas asjasse selgust tuua.
Erinevalt vanast analoogsest D2-MAC süsteemist, kus kõigi kanalite jaoks sobis üks sisseehitatud või eraldiasetsev Eurocrypti dekooder on digisüsteemis iga kodeeringu jaoks ettenähtud oma süsteemi dekooder - moodul. Moodul on vajaliku tarkvaraga varustatud dekooder, mis suhtleb sellesse asetatud vaatajakaardiga ja viimase sobivuse korral annab loa vaadatava programmi avamiseks. Moodul võib olla mittevahetatav ja tuunerisse sisseehitatud või vahetatav ja erilisse PCMCIA slotti paigaldatav CI (Common Interface) moodul. Moodul ja vaatajakaart ongi need vahendid, millega kanalioperaator lubab juurdepääsu kodeeritud (maksulistele) kanalitele. Reeglina on maksulised digipaketid regionaalsed st teatud programme on lubatud vaadata ainult selle operaatori poolt määratud riigis või regioonis. Digioperaator käsitleb klienti kui nõukogude aegset seinakrapi omanikku, kes sai kuulata (küll tasuta!) ainult seda programmi, mida omanik (riik) talle traatipidi saatis.
Teatud operaatoriga ametliku abonentlepingu sõlmimisel on selles öeldud, milliseid digituunerite mudeleid see operaator tunnustab, kusjuures teiste mudelitega pole vaatamine garanteeritud. Operaatorid eelistavad sisseehitatud mooduliga tuunereid, millede omadused on määratud digituuneri mudeliga ja selle tarkvara on kohandatud just selle omaniku (aga mitte konkurentide) saadete vaatamiseks. Tarkvara versiooni saab operaator vajadusel satelliidilt OTA (On To Air) laadides muuta. Selliste tuuneritega on operaatoril kergem võidelda piraatidega. Isegi samas kodeeringus eri operaatorite pakette ei luba erinevad tarkvara versioonid vaadata. Nii ei luba NTV Plusi jaoks toodetav ametlik digibox vaadata Viasati paketti ja vastupidi, kuigi mõlemad on varustatud sisseehitatud Viaccess mooduliga. Sakslaste D-box ei tunnista teisi Irdeto kanaleid jne. Selliseid näiteid võib tuua teisigi. Analoogajastust tulnud maksimalistist vaataja soovib aga kõike näha ühe boksiga. Päästjaks osutub vahetatav CI moodul.
Tuleks kasutada digituunerit, kus on vähemalt üks vaba CI mooduli pesa, mille jaoks vahetatavaid mooduleid toodetakse igale kodeeringule. Mugavuse huvides (et mitte vahetada mooduleid erinevatel kodeeringutel) tuleks eelistada mitme CI pesaga tuunereid. Erinevalt sisseehitatud moodulitest on CI moodulid varustatud standardse tarkvaraga, mis on programmeeritud flashmälusse ja suhtleb igasuguse selle kodeeringu standardile vastava kaardiga sõltumata operaatorist. Esimesed CI moodulid vastasid neile nõuetele ja suhtlesid ka suvaliste mitteametlike kaartidega. Tõkestamaks vohavat piraatlust, on uuematel nn Euromoodulitel viidud sisse konstruktsioonilised ja tarkvaralised muudatused.
Digiajastu koidikul toodetud digituunerid olid ainult sisseehitatud moodulitega. Esimese vahetatava CI moodulina ilmus turule Viaccess kodeeringu moodul v. 1.10uk, seejärel täiendatud v. 1.20uk, v.1.20fr5 ja v. 2.13us. Need nn vanad head moodulid (sildil kood P/N 900167) suhtlevad iga kanalioperaatoriga ja igat tüüpi kaartidega. Neid mooduleid on võimalik ülekirjutada isegi Conax kodeeringu mooduliks. Mudelite tootmine lõpetati operaatorite survel.
Esimene Viaccessi muudetud “rauaga” nn Euromoodul (sildil P/N 901273) tuli välja v. 477 softiga, mis töötas rahuldavalt (kuigi ei tunnistanud kõiki programme), siis järgnenud v. 478 oli väga valiv kaartide suhtes ja uusima satelliidilt laaditava v.481 kohta veel täpsemad andmed puuduvad. Igal versioonil on teatud piirangud, Euromooduleid isegi uuendatakse sundkorras satelliidilt. Häälestades oma digituuneri HotBirdi sagedusele 12,380V toimub uue Viaccess nn “RedLabel” v. 478 CI mooduli ülekirjutamine versiooniks v. 481. Protseduur, mida ei tohi katkestada, toimub automaatselt programmi Paris Premiere alt ja võtab aega ca pool tundi. Erilisi muudatusi vana versiooniga võrreldes pole täheldatud.
järgneb
Lühiuudised
* Prantsusmaa postitöötajad asusid võitlema piraatidega. Canal + sõlmis lepingu postitöötajatega kontrollimaks välismaalt riiki tulevaid postipakke mis sisaldavad piraatkaarte. Kontrollitakse kõiki kahtlustäratavaid postisaadetisi mis vajadusel konfiskeeritakse. Kahjuks postitöötajate madala kvalifikatsiooni tõttu on esinenud juhtumeid, kus on ära võetud ka legaalseid CI mooduleid.
* Saksa maksuline kinokanal Premiere, mida seni edastatakse analoogis Syster/Nagravisioniga kodeeritult satelliidilt Astra teatab oma saadete lõpetamisest veel sellel aastal. Analoogkanali ligi 200 000 abonenti jäävad siis pildita, sest operaator pole seni lubanud tasuta digiboxide vahetust. Teatavasti töötab samalt satelliidilt mahukas digipakett Premiere World, mis on kodeeritud Irdeto/Betacryptiga.
* Hiljuti kirjutasime satelliidilt Eutelsat W4 (36°E) alustanud aserite erakanalist Lider TV. Firma kommertsdirektori sõnul edastab nende sõltumatu telekanal uudiseid, infot, sporti, muusikat ja mängufilme. Suurem osa materjalist on aserbaidžaanikeelne, ainult filmid ja seriaalid on venekeelsed. Omatoodangust on peale uudiste tuntud NTV sarja “Kuklõ” kohalik versioon.
* 26. septembril startis Kourou kosmodroomilt rakett Ariane 4, mis oma lennuga V144 viis orbiidile satelliidi Atlantic Bird 2. Uuel satelliidil on 26 Ku-diapasooni transpondrit ja asukohaks saab 8°W, mis on hästi nähtav ka meil Eestis. Lõuna Ameerika, Põhja-Ameerika idarannik, Euroopa ja Põhja-Aafrika on uue satelliidi levitsoonid. Praegu töötavad samal lokatsioonil prantsuse satelliidid Telecom 2A ja 2D.
* Venemaa telekanal RTR teatab oma saadete alustamisest satelliidilt Ekspress 3А (11°W). Digisaadete edastamiseks hakatakse kasutama satelliidi põhitranspondrit sagedusel 3,675 kus seni töötab analoogis ORT 1 kanal. Expressilt juba töötavad digitaalis RTS Sat sagedusel 11,660V, SR 2893, FEC 3/4, EuroNews vastavalt 11,629V, SR 17000, FEC 3/4 ja C-diapasoonis sagedusel 3,984R Bulgaaria digipakett BTC, SR 14114,FEC 7/8, kõik on vabad.