SAT-TV UUDISED

Numbriline e. digitaaltelevisioon

algus Nädalas 26

3. Mis on DVB?

Nii nagu MPEG oli grupp nii ka DVB (Digital Video Broadcast) on grupp, mis on moodustatud huvitatud osapooltest vahetamaks informatsiooni ja väljatöötamaks uusi standardeid digitaalse video osas. DVB moodustati 1995. aastal EBU (European Broadcast Union) poolt, et luua ühtset standarti digitaalsetele video ülekannetele. Need on publitseeritud ETSI (European Telecommunications Standards Institute) dokumentides, kus on muide kirjas ka kõik normid GSM telefonide kohta. Tegelikult on olemas mitu erinevat DVB standarti. Tuntumad on nendest DVB-S (Satellite TV), DVB-C (Cable), DVB-T (Terrestrial), DVB-SI (Service Info) ja DVB-CI (Common Interface). Nendes dokumentides on määratud kõik MPEG-2 standarti määravad parameetrid ja normid. Allpool on toodud tähtsamad nõuded IRD (Integrated Receiver Decoder ) s.t. digitaalse satelliitvastuvõtja kohta. Selleks, et IRD oleks ühilduv DVB standardiga, peab ta vastama DVB dokumendis toodud nõuetele.

Süsteemis kasutatav transport datavoog peab olema MPEG-2. EPG (Electronic Program Guide), mis võimaldab kahenädalase telekava edastamist, peab vastama DVB-SI normidele. Kodeerimine on defineeritud CA Technical Groupi poolt ja CAM (Conditional Access Modul) kasutab MPEG-2 CA norme.

Videosignaal võib kasutuda datavoogu kiirusega kuni 15 Mbit/s (see on iga kanali kohta). Maksulised kinokanalid (PPV Movies) kasutavad madalaimat datavoogu - 1,152 Mbit/s (kodu VHS video kvaliteet). Uudiseid edastatakse kiirusega 3,456, spordi otseülekandeid - 4,608, 16:9 laiekraanTV - 5,760, stuudiosaated - 8,064 ja kõrgeraldusega (HDTV) TV kasutab vastavalt 14 Mbit/s datavoogu. Võrdluseks kvaliteetne PAL pilt vastab 4-5 Mbit/s datavoole. Kaadrisagedus on 25 Hz (30 Hz - NTSC). Kodeeritud pildi formaat peab olema suhtes 4:3, 16:9 või 20:9 (vastavalt normaalne TV formaat, laiekraani formaat või cinemascope formaat, mida kasutatakse kinodes). IRD peab kindlustama vastuvõttu 4:3 ja 16:9 suhtega ning lisavõimalusena ka 20:9 formaati. Tuuner peab kindlustama panoraamimist ja skaneerimist, et võimaldada 4:3 monitorile täisekraani pilti 16:9 kodeeritud pildil. IRD peab kindlustama kaadrisse 720 x 576 pikselit (Euroopa PAL) või 720 x 480 pikselit (Ameerika NTSC). Võrdluseks tavalise PC arvuti resolutsioon on 800 x 600 pikselit.

Audiosignaalis kasutatakse MPEG-2 Layer I ja Layer II norme. Viimase kasutamist soovitatakse kodeeritud datavoole. IRD peab kindlustama üksikkanali, kaksikkanali, stereo ja mistahes stereopaari eraldamist MPEG-2 datavoost, mis tavaliselt on kiirusega 192 kbit/s. IRD peab toetama taktsagedusi 32 kHz, 44,1 kHz ja 48 kHz. Kodeeritud datavoog ei nõua eelmoonutust - emphasist.

Peab märkima, et Ameerikas kasutatavad DSS, DirecTV jne. süsteemid EI OLE ühilduvad DVB-standardiga ja ei tööta Euroopa tuuneritega.

järgneb

Canal+ ja koodid

Viimasel ajal on Canal+ koodimuutuste tempot alandatud. Erinevalt varasemast kahepäevasest tsüklist on nüüd tavaline aeg kaks nädalat. Uued koodid leitakse kohe ja on Internetist või SMS teatena huvilistele saadavad. Hullem lugu on aga "iseuuenduvate" STEALTH kaartidega. Kogu võitluse raskus on üle kantud nende kaartide rivist välja löömisele. Selleks edastatakse satelliidilt erilisi kustutuskoode, mis sulgevad teatud koodigrupid STEALTH kaardil, takistades sellega järgmisi koodiuuendusi. Vastavad paranduskoodid, mis on vaja sisestada kaardile, leitakse paari päevaga. Loomulikult on see tülikas, kuid tegemist on ikkagi piraatsete aga mitte ametlike kaartidega, mis tõesti kindlustavad pideva ja häireteta vaatamise.

Prantsuse-Vene satelliidiäri

Prantsuse firma Aerospatiale ja vene NPO-PM sõlmisid lepingu, milles esimene kohustub valmistama Venemaa Kosmoseagentuurile kolm uue põlvkonna satelliiti Ekspress-K. Tehingu maksumuseks on 550 milj. US dollarit. Satelliidid on viis korda võimsamad kui senised Ekspressid ja võimaldavad lisaks TV programmidele edastada telefoni-, faksi- ja datateenuseid üle kogu Venemaa. Leping kirjutati alla uue Venemaa peaministri Sergei Kirijenko hiljutisel visiidil Pariisi. Visiidil arutati ka võimalust kasutada vene rakette Euroopa Kosmoseuuringute Keskuses (ESA) Prantsuse Guajaanas, kust seni toimuvad kõik stardid prantsuse rakettidega Ariane.

Lühiuudised

* Venemaal startis Plesetski kosmodroomilt järjekordne sidesatelliit Molniya-3. Teadaolevalt on see ainuke TV satelliit, mis ei tööta geostatsionaarsel orbiidil. Ta asub 62,8 kraadise kaldega elliptilisel orbiidil apogeega 40770 km ja perigeega 466 km, tehes ühe tiiru ümber maakera 12 tunni ja 15 minutiga. Kasutatakse C-diapasooni ja vastuvõtuks vajab satelliit jälgivat antennisüsteemi. Idee on selles, et kaug-põhjas pole ekvaatoril "rippuvad" satelliidid nähtavad.

* Põhjamaade satelliidi kompanii NSAB (The Nordic Satellite Company) sõlmis Luksemburgis asuva Astra satelliite haldava kompaniiga SES (Société Européenne des Satellites) aastase rendilepingu. Selle kohaselt viiakse Ariane 111. lennuga 3. oktoobril k.a. startiv satelliit Sirius 3 positsioonile 28° E, kus ta asendab aasta jooksul oma 15 võimsa transpondriga seal töötavat satelliiti Astra 1D. Hiljem tuuakse Sirius 3 tagasi kodupositsioonile 5° E.,

* Venemaa Telekommunikatsiooni Kompanii plaanib koostöös ameerika partneritega hiigelprojekti. Kavatsetakse rajada fiiberoptiline ülekandeliin Venemaa ja Põhja-Ameerika vahele. Lühim tee on otse üle põhjapooluse.

* Vene infokanal NTV International muutis transpondrit satelliidil Gorizont 26 (11° W). Sageduselt 11,525 R mindi üle sagedusele 3,815 R. Sama kanal lõpetab saated satelliidilt Express 2 (14° W) 1. augustil.

* Hollandi muusikakanal TV 10 alustas saateid satelliidilt Eutelsat II F3 (16° E) sagedusel 11,043 H, MPEG-2/vaba.

* Ameerika uudistekanal NBC lõpetas ülekanded Euroopasse 1. juulil. Programm asendati National Geographic Channeli omaga.

PEETER VILBORN

lisainfot leiate http://www.online.ee/˜sateks