sagedus programm SR-FEC kood

40. 11, 585 V Daystar TV 27500-3/4 vaba

41. 11,604 H Star Sat 27500-5/6 vaba

Analoogtelevisiooni ajal olid telepildi tähtsamateks näitajateks vertikaalne ja horisontaalne teravus ehk esitatav elementide arv nii kaadris kui reas. Teatavasti oli PAL ja SECAM süsteemis 625 ja NTSC süsteemis 525 rida, millest pildi moodustamisel kasutati vastavalt alla 600 ja alla 500 rea. Horisontaalne eraldusvõime võis küündida kuni 500 elemendini rea kohta. Levinud VHS videomakk lubas kuni 330 ja uuema S-VHS süsteemi eraldusvõime ületas 450 elementi reas.

Digitaalsetes süsteemides on edastatav pilt jagatud üksikuteks punktideks ehk piksliteks. Standardse eraldusega televisiooni (SDTV) jaoks on EBU ja ETSI kehtestanud DVB formaadis põhiliseks elementide arvuks 720x576 (laius x kõrgus). Arvutiekraanid kasutavad põhiliselt 800x600 või 1280x1024 pikslist resolutsiooni. Sama elementide arvu kasutatakse nii tavalise 4:3 kui laiekraanse 16:9 formaadi juures. Kõrgeraldusega formaadi juures on kehtestatud kaks erinevat standardit. Full HD süsteemis edastatakse 1920x1080 elementi ja HD ready süsteemis vastavalt 1280x720, kusjuures esimene kasutab ülerealaotust ehk 1080i ja teine progressiivlaotust ehk 720p. Kuigi mõned telerid võimaldavad pilti ka 1080p formaadis ei kasutada seda formaati telesaadete edastamisel.

Millise resolutsiooniga telepilti siis tegelikult edastatakse? Eesti digiTVs edastavad vabalevi kanalid standardile vastavat maksimaalset ehk 720x576 pikslist resolutsiooni. Zuum paketis kasutavad paljud redutseeritud 704x576, 544x576 või isegi 480x576 pikslist eraldust, mis muidugi ei tule kasuks pildi kvaliteedile. See säästab kanali ribalaiust eetris ehk kokkuvõttes saab edastada rohkem programme ja odavamalt. Me ei vaatle siin 2K ja 4K ultraresolutsioone, mis pole veel telesaadetel kasutusel.

Millised formaadid on satelliidil kasutusel? Suuremad operaatorid kasutavad parema pildi saamiseks põhikanalite SD formaadis edastamisel täielikku ehk 720x576 resolutsiooni, näit. Saksa, Itaalia, Inglise, Soome jpt, millede andmevoog ulatub kuni 6-7 Mbit/s. See nõuab suurt ribalaiust, võimaldades ühel transpondril edastada vaid 4-5 kanalit. NTSC kasutab põhiformaadis 720x480 pikslit. Järgmisteks astmeteks on resolutsioonide 704x576, 544x576 ja 528x576 kasutamine, mis annab väikese eetriruumi kokkuhoiu, samas pole ka pildi kvaliteet märgatavalt langenud. Väga levinud on 544x576 formaat, mida kasutavad paljud maksukanalite operaatorid nagu inglased, sakslased, prantslased jpt. Vähendatud horisontaalne resolutsioon “venitatakse” teleri ekraanil normaalseks. Formaatide 480x576 ja 352x576 juures on pildi kvaliteedi kadu juba märgatav, eriti viimasel, kus horisontaalne eraldus on üle kahe korra standardsest madalam. Sellist resolutsiooni kasutavad mitmed reklaami- ja kaubanduskanalid, ka telefoni seksteenuseid pakkuvad kanalid. 352x288 või 352x240 pikslist pilti võib vaadata vaid väga väikselt ekraanilt (mobiilid, iPodid, notebookid jne.), kus ka vertikaalne teravus on kaks või enam korda vähendatud. Sellist pilti saab MPEG-2 kompressioonis edastada andmevooga paarsada kbit/s, võimaldamaks ühel transpondril edastada 30 või enam kanalit. Näiteks Astra 1H pealt edastatav APS pakett (12,246 V, 27500-3/4, vaba) sisaldab 37 kanalit, milles mõnede kanalite andmevoog on 120 kbit/s, mis loomulikult ei taga normaalset telepilti.

HD kanalitel on reeglina kasutusel 1920x1080 formaat, mõnedel (BBC, ITV, Anixe HD jt.) ka veidi redutseeritud 1440x1920 formaat. Maksimaalse kvaliteediga pildi saamiseks nõuab MPEG-4 kompressioon kuni 16 Mbit/s andmevoogu, mida ka mõned kanalid (Discovery HD, National Geogrphic HD jt) kasutavad. Paljud HD kanalid kasutavad 1280x720 formaati (ORF, Das Erste HD, ZDF, Arte HD jt.). Ka ETV HD kasutas oma DVB-T saadetel ja praegu Starmani võrgus 1280x720 formaati, mis tagab väga hea kvaliteediga HD pildi väiksema andmevoo juures.