Viimasel ajal küsitakse palju digitaal-TV kohta. Inglismaal korraldatud küsitlus näitas, et 2/3 televaatajatest ei tea mida digitaal-TV endast kujutab. Pole alust arvata, et meil olukord parem oleks.
Üldist
Erinevalt analoogtelevisioonist, kus iga pildipunkti heledust edastatakse nõrgema või tugevama signaaliga, kasutab digi-TV numbreid. Iga pildipunkti heledus (õigemini küll kolm põhivärvust) jagatakse 256 astmeks, mis nummerdatakse. Katsetega on leitud, et see astmestik on piisav inimsilma jaoks. Numbreid edastatakse kahendkoodis s.t. ühtede ja nullidena (signaal kas on või puudub), seega on signaal kaitstud mitmesuguste häirete eest. Kui pildipunktide väärtusi võtta piisava sagedusega ei kaota me signaalist midagi olulist. Vastuvõtupoolel enne telerisse andmist muundatakse numbriline signaal tagasi analoogseks.
Digitaal-TV võidab iga päevaga üha enam sõpru. Põhjuseks on oluliselt parem pildi ja heli kvaliteet, suurem programmide valik ja muud kasutusmugavused.
Kasutusel on palju erilisi mõisteid ja lühendeid - MPEG, CD(Compact Disc) ja VCD (Video CD), IRD (Integrated Receiver-Decoder), DVD (Digital Versatile Disc), DVB (Digital Video Broadcast), DVC (Digital Video Cassette), DTV (Digital Television) ja HDTV (High Definition Television), VOD (Video-on-Demand), SR (Symbol Rate), FEC (Forward Error Correction), PID (Packet Identificator) jne , mida allpool püüame selgitada.
1) Mis on MPEG ?
MPEG on lühend organisatsiooni Moving (või Motion) Picture Experts Group nimest.Huvituseta pole märkida, et sama organisatsioon töötas välja ka kuulsate igaastaste Hollywoodis peetavate filmiauhindade Emmy Award tingimused. Sel on palju ühist teise tuntud nimega - JPEG (Joint Picture Experts Group), mis on teatavasti liikumatute piltide edastamiseks. On kasutusel ka segastandard M - JPEG (Moving JPEG) , aga see on rohkem eriotstarbeline. Digitaalne andmetöötlus võimaldab sagedusspektrit kokku suruda. Signaal digitaliseeritakse küll iga ettenähtud ajavahemiku tagant, kuid edastatakse ainult muutunud komponente. Lihtsustatult öeldes stuudios uudiseid lugeva staatilise diktori kujutis edastatakse vaid üks kord (nagu foto), pidevalt muutuvaid elemente nagu näoilme ja huuled edastatakse aga pidevalt. MPEG kirjeldabki audio-visuaalse informatsiooni digitaalse kompresseerimise viise, kus datavoog kannab infot liikuvate piltide, nagu TV kohta. Standard vaatleb ka audio ja sünkro datavooge koos videoga . MPEG 1 standard on põhiline IBM PC arvutites, mis kasutavad *.mpg faile. Xing, Mediamatics ja teised kompaniid pakuvad vastavat softi playerite jaoks. Tavaliselt tuleb kasutada Pentium PCd , et vaadata MPEG 1 faile normaalse kiirusega (25 kaadrit/s või rohkemgi).
MPEG 1 ei kasutata SAT-TV juures, sest on vaja kiiremat ja paindlikumat süsteemi. Põhiline, mida SAT-TV tööstus vajab - oli, on ja jääb - kasutatav ribalaius, et saaks võimalikult palju programme ühe transpondri kaudu levitada. Analoogne SAT-TV kasutab ühe kanali jaoks umbes 36 MHz ribalaiust - oma FM video + FM audio abikandevsagedusteks. Operaatorid tahavad aga edastada 5, 10 või enamgi kanalit sama transpondriga. Selleks sobibki digitaalne kompresseeritud datavoo ülekanne - MPEG 2. Et süsteem oleks paindlikum, selleks valitakse erinevad kompressiooniastmed ja datavood sõltuvalt vajadusest. Stuudio kvaliteedist kuni koduse VHSi kvaliteedini. Stuudio vajab datakiirust 12 Mbits/s, VHS vajab aga ainult 2 Mbits/s. Põhjalikult on tehnilised detailid toodud Markus Kuhni ja
Tristan Savatieri kodulehekülgedel. Kompressiooniastet saab muuta vastavalt operaatori vajadustele. Mitmest eri kanalist multipleksitud digitaalsest datavoost moodustatakse MPEG signaali transportvoog, mis sisaldab erinevaid audio kanaleid (ka digitaalset surround stereot , samuti mitmekeelset helitausta jne.). Kasutusel on ka standard MPEG 1,5, mis on hübriid MPEG 1 ja MPEG 2 vahel , aga iga MPEG 2 vastuvõtja peab olema kompatiibel allapoole. Huvitav on see, et praeguse MPEG 2 skeemidega ei ole võimalik kompresseerida mürasignaali, mis teatavasti ei ole regulaarne vaid on juhuslik.Võimalik, et uued versioonid (MPEG 4 või 7?) kasutavad kompresseerimise algoritme, mis lahendavad selle puuduse. MPEG 3 standard on tegelikult MPEG 1 layer 3, mis on ette nähtud muusikafailide salvestamiseks ja mängimiseks PCdes. Vaatamata faili suhtelisele kompaktsusele on saadav helikvaliteet väga hea. Faili laiendiks on .mp3. MPEG-4 on alles väljatöötamisjärgus olev multimeedias kasutatav standard. Kasutatakse madalaid andmeedastuskiirusi - 5-64 kbits/s Internetis ja kuni 2 Mbits/s TV jaoks. Avaldatakse nov. 98 ja kinnitatakse jaanuaris 1999. MPEG-7 on kõige uuem ja tahab universaalseks standardiks saada. Infot on vähe, võimaldab ka info otsimist.
Reaalne maailm on analoogne, seega on vaja leida meetod kuidas edastada digitaalset MPEG transportvoogu analoogse transpondri kandevlainega. Traditsionaalse analoog SAT-TV juhul kasutatakse kandevlaine sagedusmodulatsiooni SM videosignaali järgi. Samahästi võib kasutada ka faasmodulatsiooni FM. Nii võib binaarset digitaalsignaali, mis koosneb ainult nullidest ja ühtedest, otse üle kanda faasmodulatsiooniga. Kui kandevsageduse faas on 0 kraadi (faasis tugisagedusega) kantakse üle binaarne 0, kui aga 180 kraadi (vastasfaasis tugisagedusega), kantakse üle binaarne 1. Praktikas tekib aga tehnilisi raskusi faasi jälgimisel nii suures ulatuses, seetõttu kasutataksegi praktikas kumulatiivset faasi muutust. Sel juhul signaali faasi võrreldakse eelneva signaali faasiga, mis on tuntud kui diferentsiaalne faasmanipulatsioon - DPSK (Differential Phase Shift Keying). Sama meetodit kasutatakse ka modeemides, kuigi on teada , et see meetod pole alati efektiivne.On olemas mitmesugused skeeme, millega saab datavoogu kahe- või neljakordistada võrreldes algse vooga. Seega kvadratuurne faasmanipulatsioon kasutab 2 bitist sümbolit (erinevalt eeltoodud 1 bitisest), mis võib omada nelja erinevat faasi (kusjuures 0 kraadist faasi ei kasutata - tehnilistel põhjustel). Seega kasutatakse faase 45, 135, 225 ja 315 kraadi.Siit ongi tulnud nimetus QPSK (Quadrature Phase Shift Keying) - kvadratuurne faasmanipulatsioon. Kasutatakse ka teisi moduleerimise viise (QAM - kaablites, CODFM - terrestriaalse digitaal TV juures). CODFM -kodeeritud ortogonaalne digitaalne FM - on nendest parim, kuna on kõige häirekindlam interferentsile.
Nii nagu MPEG oli grupp nii ka DVB (Digital Video Broadcast) on grupp, mis on moodustatud huvitatud osapooltest vahetamaks informatsiooni ja väljatöötamaks uusi standardeid digitaalse video osas. DVB moodustati 1995. aastal EBU (European Broadcast Union) poolt, et luua ühtset standardit digitaalsetele video ülekannetele. Need on publitseeritud ETSI (European Telecommunications Standards Institute) dokumentides, kus on muide kirjas ka kõik normid GSM telefonide kohta. Tegelikult on olemas mitu erinevat DVB standardit.
Tuntumad nendest on DVB-S Satelliit TV, DVB-C Cable, DVB-T Terrestrial, DVB-SI Service Info ja DVB-CI Common Interface. Nendes dokumentides on määratud kõik MPEG-2 standardit määravad parameetrid ja normid. Allpool on toodud tähtsamad nõuded IRD (Integrated Receiver Decoder ) s.t. digitaalse satelliitvastuvõtja kohta.
Selleks, et IRD oleks ühilduv DVB standardiga, peab olema tagatud vastavus DVB dokumendile A001-1 ja ta peab vastama järgmistele nõuetele:
* Süsteem
o Kasutatav transport datavoog - MPEG-2
o Servis informatsioon põhineb MPEG-2 DVB-SI normile
o Kodeerimine on defineeritud CA Technical Groupi poolt
o Conditional Access Moodul kasutab MPEG-2 CA descriptor norme
* Video
o MPEG-2 Main Profile ja Main Level on kasutusel (1,5-15Mbits/s)
o Kaadrisagedus on 25 Hz
o Kodeeritud pildi formaat peab olema suhtes 4:3, 16:9 või 2.0:9(4:3 on normaalne TV formaat, 16:9 on laiekraan formaat ja 20:9 on cinemascopi formaat, mida kasutatakse kinodes)
o IRD peab kindlustama vastuvõtu 4:3 ja 16:9 suhtega ja lisavõimalusena kasutamiseks ka 20:9 formaadi
o IRD peab kindlustama panoraamimist ja skaneerimist, et võimaldada 4:3 monitoriga täisekraani pilti 16:9 kodeeritud pildil.
o IRD peab kindlustama kaadrisse 720 x 576 pikselit (ja nominaalselt täisekraanile 704 x 576)
o IRD peab kindlustama ühildumist display normidega 544 x 576 ja 480 x 576 ning nominaalselt täisekraanile 352 x 576 ja 352 x 288 pikselit.
* Audio
o IRD peab kindlustama MPEG-2 Layer I and Layer II kasutamise
o Layer II kasutamist soovitatakse kodeeritud datavoole
o IRD peab kindlustama üksikkanali, kaksikkanali, stereo ja mistahes stereopaari eraldamist MPEG-2 datavoost
o IRD peab toetama taktsagedusi 32 kHz, 44.1 kHz ja 48 kHz
o Kodeeritud datavoog ei nõua eelmoonutust – emphasist
Videosignaal võib kasutuda datavoogu kiirusega kuni 15 Mbit/s (see on iga kanali kohta). Maksulised kinokanalid (PPV Movies) kasutavad madalaimat datavoogu - 1,152 Mbits/s (kodu VHS video kvaliteet). Uudiseid edastatakse kiirusega 3,456, spordi otseülekandeid - 4,608, 16:9 laiekraanTV - 5,760, stuudiosaated - 8,064 ja kõrgeraldusega (HDTV) TV kasutab vastavalt 14 Mbits/s datavoogu. Võrdluseks kvaliteetne PAL pilt vastab 4-5 Mbits/s datavoole. Kaadrisagedus on 25 Hz (30 Hz - NTSC). Kodeeritud pildi formaat peab olema suhtes 4:3, 16:9 või 20:9 (vastavalt normaalne TV formaat, laiekraani formaat või cinemascope formaat, mida kasutatakse kinodes). IRD peab kindlustama vastuvõttu 4:3 ja 16:9 suhtega ning lisavõimalusena ka 20:9 formaati. Tuuner peab kindlustama panoraamimist ja skaneerimist, et võimaldada 4:3 monitorile täisekraani pilti 16:9 kodeeritud pildil. IRD peab kindlustama kaadrisse 720 x 576 pikselit (Euroopa PAL) või 720 x 480 pikselit (Ameerika NTSC). Võrdluseks tavalise PC arvuti resolutsioon on 800 x 600 pikselit., uuematel ka 1024x768.
Peab märkima, et Ameerikas kasutatavad DSS, DirecTV jne. süsteemid EI OLE ühilduvad DVB-standardiga ja ei tööta Euroopa tuuneritega.
Selgitusi skeemi kohta :
DAC = Digital - Analoog Converter
ADC = Analoog - Digital Converter
Siinkohal ei hakka kirjeldama vastuvõtja sisendosa, mis ei erine oluliselt anloogtuunerist. Peale vahesagedusel (480 MHz) võimendust antakse signaal QPSK demodulaatorile ja Viterby dekoodrile. Selle väljundist saadakse standartne multipleksitud MPEG-2 datavoog, millest demultiplekseriga eraldatakse digitaalne video- ja audiosignaal. Samas eraldatakse ka vajalikud juht- ja sünkrosignaalid ning kodeeritud saadete juures ka CAMi kontrolldata, mis antakse vaatajakaardile võrdlemiseks. Digitaalne videosignaal läheb 8 bitisele DAC (Digital Analog Converter) muundile, edasi moodustatakse RGB signaal või PALis (SECAMis) moduleeritud komposiitne videosignaal. Profituunerites kasutatakse ka 10 bitist muundit, mis tagab loomulikult kvaliteetsema pildi. Digitaalne audiosignaal suunatakse stereo audio DACi, kust saadakse normaalne analoogne stereosignaal, mis läheb SCARTi kaudu audiovõimendisse.
Loomulikult juhib kogu seda süsteemi keskprotsessor CPU, mida toetab kiire flashROM. Kasutatakse Motorola MC 68340 tüüpi protsessorit ja 29F400 või 29F800 (vastavalt 0,5 või 1 MB) tüüpi flashmälusid. Sõltuvalt kasutatavast tarkvarast on vajalik mälumaht 1-2 MB. Erinevalt firmade suuremahulisest tarkvarast on hollandlase dr. Overflow tarkvara DVB 98 vaid 0,2 MB mahuga, mis võimaldab 2048 kanali parameetrite salvestamist tuunerisse.
Enamik plokke on koostatud spetsialiseeritud kiipe - ICsid kasutades. QPSK demodulaator, DAC ja Viterbi dekooder maksavad 25-30 USA dollarit tükk, MPEG transpordi demultiplekser dekooder aga 50 USA dollari piires. Siit selgub, miks digivastuvõtja hind on palju kõrgem tavalise analoogtuuneri omast.
Digituuneris on tähtsaim sõlm QPSK detektor, mis määrab ära tuuneri põhilised omadused. Detektor selekteerib paketi datavoost iga programmi vastavalt tunnuskoodile PID (Packet IDentificator). Eraldi tunnuskoodid on video-, audio,- teksti- ja sünkrosignaalidele. Tähtsamad on video(VPID) ja audio(APID) identifikaatorid. Uuemad tarkvara versioonid kasutavad kümnendsüsteemis PIDe. Täiuslik tuuner võimaldab töödelda signaale datavooga SR 3000-30000 ja veaparandusteguriga FEC 1/2-7/8. Kitsaribalised ülekandekanalid SCPC (Single Channel Per Carrier) kasutavad väikest datavoo kiirust, mis ei kindlusta kvaliteetset pilti. Euroopas on kanalipakettide SR standardiks 27500 kbits/s, mis tagab väga hea kvaliteedi.
Konstruktiivselt koosneb tuuner vähemalt kahest eri trükkplaadist. Esimesel on vastuvõtuplokk koos detektoritega, põhiplaadil kõik signaali töötlemise sõlmed ja muidugi impulsstoiteplokk. Eraldi plokina võib olla ka modem ja CAM moodul koos või eraldi kaardilugejaga. Plaadid on mitmekihilised, kasutatakse SMD (Surface Mounted Device) tehnikat, mis teeb remondi väga tülikaks ja aeganõudvaks.
Tuuneril on hulgaliselt välisühendusi. Tavaliselt on tagaküljel 3 SCART-pesa, milledest üks ühendatakse teleriga, teine videomakiga ja kolmas analoogtuuneriga. Eriline lüliti kommuteerib automaatselt antenni digi- või analoogtuunerile. Kiire rööppordi SCSI külge on võimalik ühendada ka laserplaadimängijat (CD või DVD). Maksuliste kanalite (PPV) vaatamiseks tuleb sisseehitatud modem ühendada telefonivõrku. Arvutiga suhtlemiseks on olemas RS 232 jadaport, mis võimaldab uuendada tarkvara ja programmitabelit editeerida. Loomulikult on olemas ka RCA tüüpi lisaväljundid stereovõimendi jaoks.
Kõigepealt on vaja korralikku antenni. Suurema kasuteguri ja paremate ekspluatatsiooniomaduste tõttu tuleks eelistada nihutatud fookusega (offsett) antenni. Kahjuks suuremaid offsettantenne on vähe saadaval. Suurus sõltub vastuvõetavast satelliidist ehk täpsemini signaalitugevusest. Tavavaatajale piisab umbes ühe meetrisest antennist, tõsihuvilisele jääb ka 2,5 m antenn väikeseks. Ühe kindla satelliidi jälgimiseks on vajalik fikseeritud, erinevate satelliitide jaoks aga mootoriga pööratav antenn. Kahe kõrvutiasetseva satelliidi jaoks kasutatakse fiksantenni mitme LNBga.
Teiseks on vaja ultrakõrgsageduslikku konverterit (LNB), rahvakeeles "pead". Ku-diapasoonis on kõik Euroopa digivastuvõtjad kohandatud laiaribalise universaalse pea jaoks. Tavalisel analoog Sat-TV vastuvõtul on vajalik kasutada madala amplituudmüraga (mürateguriga) pead. Digivastuvõtuks sobiv universaalne pea peab olema võimalikult madala faasimüraga (QPSK demodulaator töötab faasilukustusega), mis ei ole otseselt seotud pea sildile kantud mürateguriga. Märge Digital ready ei kindlusta veel kvaliteetset digivastuvõttu, vaid on rohkem reklaamiks mõeldud. Spetsiaalseid digivastuvõtuks kohandatud päid valmistavad mitmed tuntud firmad (näit. Rootsi SMW), kuid nende hinnad on üpris kõrged. Profitehnikas kasutatakse faasilukustusega (PLL) päid, milledel faasijälgimissignaal antakse mööda kaablit üles. Katmaks kogu Ku-diapasooni - 10,7 GHz kuni 12,75 GHz, on universaalsel peal kasutusel kaks ostsillaatorsagedust - alumine (Lo) ja ülemine (Hi). Reeglina on esimene 9,75 GHz, teine võib olla kas 10,6 või 10.75 GHz. Diapasooni valik toimub neil 22 kHz juhtsignaaliga ja polarisatsiooni (H/V) lülimine pingega (14/18 V) kaablitpidi. Peab märkima, et magnetilise polarisaatoriga (ferootoriga) päid enamik digituunereid ei tunnista. Kasutades pead ostsillaatorsagedusega 5,15 GHz on võimalik C-diapasooni vastuvõtt. Ka siin peab polarisatsioonivalik toimuma elektroonselt. Loomulikult peab digituuner ja selle tarkvara toetama C-diapasooni.
Kõige tähtsam on ikkagi IRD - digitaalvastuvõtja. Valida saab vabade kanalite (FTA-Free To Air) või ka kodeeritud kanalite vastuvõttu võimaldava tuuneri vahel. Kahjuks on iga vastuvõtja Euroopas põhiliselt mõeldud ühe kindla operaatori poolt pakutavate kodeeritud pakettide vastuvõtuks. Mõni operaator laadib satelliidi kaudu isegi uut tarkvara keelamaks konkurendi kanalite jälgimist!!! Tuntud on sakslaste D-box ja Pace tuunerid, samuti Sagem boxid, mis valmistati ainult prantsuse TPS (Television Par Satellite) paketi vastuvõtuks. Lahtiste kanalitega on asi lihtsam - tuleb arvestada kas soovitakse vaadata ainult laiaribalisi (MCPC) pakette või ka kisaribalisi (SCPC) ülekandekanaleid – feede.
Kodeeritud kanalite jaoks on vaja igale eri kodeeringuga paketile oma CAM moodulit ja lisaks kehtivat vaatajakaarti samale paketile. Kasutusel on mitmeid erinevaid mooduleid, mis omavahel ei ole kompatiiblid. CAM moodul on sisuliselt teatud tüüpi koodi dekooder. Ka Eurocrypti, Videocrypti või Systeri jaoks on kasutusel erinevad dekoodrid. Sama olukord on ka analoog televisioonis, kus siiamaani on kasutusel erinevad TV standardid (PAL, SECAM, NTSC ), mis kõik peavad rahulikult kooseksisteerimist jätkama.
Euroopas on kasutusel kuus erinevat digitaalset kodeeringut. Põhiline kodeerimisviis on IRDETO. Seda kasutavad Saksa
Kirch /
DF1, Hollandi Nethold/Multichoice, Itaalia
Telepiu, Lõuna Aafrika M-Net (C-band) ja mitmed teised riigid. See kodeering oli esimene, mis piraatidel õnnestus avada. Piraatkaardid on saadaval kõigi nende pakettide jaoks, kuid hinnalt üsna kallid (5000 krooni ringis).
Teine on SECA, mida kasutab põhiliselt prantsuse Canal Plus/CSN (Canal Satellite Numerique). See on tuntud ka Mediaguardi nime all, mida kasutab sakslaste filmikanal Premiere oma pakettides.
Järgmine kodeering on samuti prantslaste süsteem - Viaccess. Kasutatakse TPS (Television Par Satellite) ja AB - Sat pakettides, mida levitatakse HotBirdilt. Hiljem võttis sama süsteemi kasutusele ka Rootsi Telia Siriuselt edastatavatele kanalitele. Ka vene NTV+ kasutab HotBirdilt seda kodeeringut.
Süsteem Cryptoworks on Philipsi kaubamärk ja kasutatakse RTL (Austria/Ðveitsi) ja Viacomi (Inglise) pakettides. Ka poolakad kasutavad seda süsteemi.
Põhjamaade ühtne standard pidi saama Telenori poolt kasutusele võetud Conax süsteemist. Kahjuks ei tulnud rootslased kaasa. Kasutatakse ainult Canal Digitali Skandinaavia paketis.
Kõige uuema kodeeringu võttis kasutusele BSkyB oma digipakettides Astra 2A pealt. See on NDCVideoGuard. Mr. Murdoch kindlustab end sellega, et CAMi eraldi pole olemas – see on integreeritud Sky digituunerisse.
Mõned paketid kasutavad samaaegselt kahte erinevat kodeeringut võimaldamaks vastuvõttu erinevate moodulitega. Näiteks kasutab Canal + Netherlands IRDETO/Mediaguard süsteemi, prantslaste Canal Plus aga Mediaguard/Viaccess kodeeringut. Sama meetodit kasutatakse ka Astral mõnede Sky kanalite puhul, mis töötavad nii Videocrypt1 kui ka Videocrypt2 koodiga.
Mooduleid valmistatakse kahes erinevas versioonis - CA (Conditional Access) ja CI (Common Interface) moodulitena, mis kahjuks pole omavahel vahetatavad. Esimene vajab tuuneri põhiplaadil olevat eraldi kaardilugejat (Nokia 9500), teisel on kaardilugeja kokkuehitatud dekoodriga (Nokia 9600). Moodulite hinnad on 1500-2500 krooni vahemikus. Erandiks on Conax, mida piraatluse kartusel ei müüda vaid renditakse koos ametliku Canal+ lepinguga. Kasutatakse PCMCIA tehnoloogiat, mis on kasutusel sülearvutites - Laptopides. See võimaldab ühe normi CAM moodulit teisega lihtsalt vahetada, näiteks IRDETOt Viaccessi vastu. Kuigi see mehhaaniline vahetus on lihtne, on enamikel digituuneritel vaja muuta ka toetavat tarkvara - softi. See aga pole viie minuti töö ja tihtipeale pole see üldse võimalik.
Digituuner - IRD - kujutab endast digitaalkanalite Sat-TV vastuvõtjat, millega sisendisse antud LNB signaalist saab väljundist video ja audio signaalid. Senistel mudelitel antenni motoriseeritud juhtimine puudub, selleks on vaja kasutada teist, analoogtuunerit. Uuematel tuuneritel on ka teleteksti võimalus, kuigi suurem osa digitaalkanalitest töötab praegu ilma teletekstita
Eestis on enam levinud Nokia Mediamaster tüüpi tuunerid. Esimeseks seda tüüpi tuuneriks on D-Box, mis tegelikult on Nokia DVB 9500S Saksa modifitseeritud variant, tellitud Kirchi poolt tema DF1 paketi vastuvõtuks. See on varustatud Irdeto CAMiga ja DF1 vaatajakaardiga. Originaalne saksakeelne tarkvara ei võimalda kitsaribaliste SCPC kanalite vastuvõttu. On tehtud mitmeid softi muudatusi Astra kaudu. Nendest kaks olulisemat on - võimaldati SCPC vastuvõtt, kuid keelati mittesaksa pakettide vastuvõtt. SCPS vastuvõtt on võimalik, kui soft lubab lugeda PSI (Program Specific Information) infot, mis on osa SI (Service Information) datavoost. Programmid, millel on DVB-SI datavoos antud EPG (Electronic Program Guide) info, kantakse automaatotsimise reziimis kanalite nimekirja. Enamikel SCPC signaalidel (kaabel-TV kanalid, mitmesugused ülekannete feedid jne.) aga puudub EPG info ja seetõttu ei kanta neid ka nimekirja.
Mitmed "häkkerid" on leidnud võimaluse takistada D-boxi tarkvara ümberlaadimist satelliidi kaudu, kasutades täiendatud ja parandatud Nokia Mediamasteri softi. Uut, parendatud D-boxi kutsutakse Dream-Boxiks. Üks tähtsamaid leide oli sisemise "punase" menüü avastamine. Andes kaugjuhtimise puldilt teatud käsklusi on võimalik minna D-boxi sisemenüüdesse ja sealt tehes vajalikke muudatusi algses programmis saab sisse viia kõiki parameetreid tuuneri juhtimiseks.
Käskude jada : RADIO - 9 - 9 - RADIO - MENU. Sealt saab sisse viia kõiki vajalikke parameetreid SCPC kanalite (ja mitte ainult) vastuvõtuks. Rohkem detaile leiab Internetist paljudest Digitaallinkidest ja Sat-Meediast. Peab märkima, et "punane" menüü oli algselt mõeldud Nokia inseneridele D-boxi häälestuseks ja kontrolliks. Kahjuks pole võimalik selle kaudu leitud SCPC kanaleid mällu salvestada, nad lihtsalt kirjutatakse "üle". Selle vältimiseks võib kasutada mitmesuguseid PC "makrosid", mida arvuti jadaporti ühendatud kaabli kaudu tuunerisse saadetakse. Ka on võimalik juhtida tuunerit otse arvuti klaviatuurilt. See teeb suhtlemise tuuneriga väga lihtsaks ja mugavaks. Kasutades sobivaid Win95 programme saab suhelda tuuneriga juba uuel tasandil. Viimasel ajal pole "punase" menüü kasutamine siiski vajalik, kuna väga täiuslik soft - DVB 98 rahuldab ka kõige nõudlikuma digifänni vajadused.
Tuuneris kasutatakse Hyundai QPSK demodulaatorit, Rockwelli 2400 moodemit ja Philipsi 8-bitist video enkooodrit. IRD katab kogu kasutuseloleva datavoo SR diapasooni, nii MCPC kui ka SCPC vastuvõtuks. Samuti on võimalik video inversioon (C - ja L - diapasoon), on ka SCSI dataport, jada RS-232 port, RJ11 telefonipistik moodemi jaoks, 3 scarti ja RCA pistikud stereoaudio jaoks. Lisaks on veel üks RCA pistik juhtimaks analoog- ja digitaaltuuneri sisendeid. Seni on Dream-Box parim tuuner tõelisele DX - fännile. Peale täiusliku mudeli 9500S valmistab Nokia ka lihtsustatud varianti 9200S, mis on ette nähtud FTA kanalite vastuvõtuks. Ei sisalda CAMi ega moodemit. Kõik vaadeldud tuunerid lubavad kasutada CAM süsteemi mooduleid.
Teine versioon Nokiast on mudel 9600. Põhiline erinevus eelmistest on CI mooduli kasutamine võimaldamaks Conaxiga kodeeritud saadete jälgimist. Sõltuvalt lisanditest võib mudeli numbriks olla 9601, 9602, 9206 või 9610. Kui mudeli numbri lõpus on S - võimaldab tuuner Sat-TV vastuvõttu, kui T on tegu maapealsete (terrestriaalsete) kanalite vastuvõtuks sobiva seadmega. Mudel 9610S on senistest parima varustatusega. See sisaldab peale CI mooduli veel moodemi, mille kaudu saab operaatorilt maksulisi PPV kanaleid (Kiosk 2-12) tellida ja SCSI pordi CD/DVD seadmete ühendamiseks.
Vastavalt mudelile ja kasutatavale moodulile on igal IRDl oma tarkvara. Näiteks pole võimalik Conax kodeeringu tarkvaraga vaadata Saksa Irdeto kodeeringus saateid (ka sobiva CAMi ja kaardi olemasolul) ja vastupidi. Nokia kasutab praegu oma tuunerites softi FTA, CI, TR ja TN versioone 1.0 kuni 2.4. Kõik Nokia tuunerid on varustatud sama kaugjuhtimispuldiga.
Vähemal määral on Eestis kasutusel ka teiste firmade tuunereid, mis ei küüni aga Nokia tasemele. Sky Digital boxides kasutab Mr. Murdoch uudset kodeerimissüsteemi - VideoGuard, mis ei ole ühilduv CI interfacega ja 9600 mudeliga. Tuuneris pole isegi tavalist PCMCIA slotti, vaid on sisseehitatud kaks kaardilugejat - üks vaatajakaardi ja teine maksekaardi (krediitkaardi) jaoks.
Uusim Nokia mudel on DVB 9800S Multiaccess , mis lõpuks on avalikkuse ette jõudnud. Alltoodud info ainult esialgne - allakirjutanu pole tuunerit veel ise näinud ega "näppinud". Küll on aga eeltutvustuses öeldud, et "...tuuner on võimeline vastu võtma peaaegu kõiki eksisteerivaid digitaal TV ja raadio programme". Vaatleme ainult erinevusi senisest Nokia täiuslikumast 9610S mudelist.
Teatavasti on mõned häkkerfirmad Euroopas juba mõnda aega pakkunud mitme (kuni nelja) CAM mooduliga ja sobiva tarkvaraga ümberehitatud Dream Boxe võimaldamaks multiaccessi, st erinevate operaatorite programmpakettide vastuvõttu. Nüüd siis toob Nokia Skandinaavia turule kahe erinevat tüüpi kodeerimismooduliga varustatud tuuneri. Üks, Viaccessi moodul on juba tehases sisseehitatud ja pole vahetatav. Teise (Conax ?) CI mooduli jaoks on vaba PCMCIA slot olemas, kuhu saab vajadusel ise mooduli paigaldada. Ei ole teada milliseid mooduleid kasutatav tarkvara toetab.
Teiseks uuenduseks on UHF modulaatori olemasolu, mis võimaldab PALis kodeeritud signaali edastada kaablitpidi ka teleri antennipessa. On lisatud ka digitaalne audioväljund SPDIF võimaldamaks edasist helisignaali digitöötlust. Eemaldatud on antennilüliti juhtpesa ja kolmas SCART pesa videomaki jaoks.
Tavatarbijale muljet avaldav on kõigi ekraanimenüüde kõrgresolutsiooniga ja 256 värviga graafika, mida võimaldab uus 4 MB videomälu. Kaugjuhtimise pult on täiesti uue ergonoomilise disainiga - nii parema- kui vasakukäeliste jaoks. Programme saab sorteerida 9 erineva lemmikmenüü (sport, uudised, film, muusika, lastele jne.) järgi. Kümnes menüü on ainult lahtiste (kodeerimata) kanalite jaoks, kuhu installeerimisel kirjutatakse automaatselt sisse kõik FTA kanalid. Ka igal pereliikmel on võimalik koostada oma lemmikprogrammide list. Täiustatud EPG (Electronic Program Guide) lubab ekraanil esitatada infot ka programmivaldaja ja programmi sisu kohta. Kasutatakse Green stand by reziimi, kus võimsuse tarbimine ootereziimis on viidud miinimumini - alla 3 W.
Uue digitaaltuuneri Nokia mudel 9800 kohta on selgunud, et see ei ole varustatud SCSI pordiga, mistõttu on piiratud tuuneri ja arvuti vaheline suhtlemine. Ka nimetusest on sõna Mediamaster eemaldatud. Tuuner ei ole Skandinaavia versiooniks mõeldud, kuna puudub telefoni liini ühendamise pesa RJ 11, mis võimaldab moodemi kaudu PPV kanaleid nagu Kiosk tellida. Detailne kirjeldus on toodud ajakirja Tele Satellit oktoobrinumbris.
Kõik kirjeldatud tuunerid on mõeldud ainult digitaalsete kanalite vastuvõtuks ja ei sobi analoogkanalite vastuvõtuks. Mõned firmad on alustanud ka universaalsete tuunerite, mis on sobilikud nii digi- kui ka analoogsignaalide vastuvõtuks.
Uus universaalne tuuner ProDX-3300A, mida toodetakse Hollandis, on esimene tõsiseltvõetav mudel sellest klassist. Põhiliseks puuduseks on ainult lahtiste FTA kanalite vastuvõtt, CAM moodulit pole võimalik paigaldada. Ka analoogkanaleid saab jälgida ainult lahtiseid - dekoodrit tuuneris pole, küll on tagapaneelil SCART-pesa selle ühendamiseks. Antennisisendeid on koguni kolm - kaks analoogile ja üks digile. Esipaneelil on neljakohaline LED display, mis digitaalis näitab programmi numbrit ja analoogis sagedust. Uudisena on kasutusel magnetilise polarisaatori juhtimist võimaldav väljund. Tuuner koosneb kolmest eraldi plaadist - analoog-, digitaal- ja toiteplokist. Analoogkanaled saab salvestada kahel (18/27MHz) erineval ribalaiusel 400, digitaalis saab vaadata nii SCPC kui ka MCPC programme ja mällu salvestada 999 programmi 50 erineva satelliidi pealt. Kahjuks puudub ka siin positsioneer antenni erinevatele satelliitidele juhtimiseks. Uudiseks on digiprogrammide nimetuste suvaline kirjutamine ja satelliitide järgi grupeerimine, mis oli juba varem tehtud kuulsas DVB 98 softis. Hinnaks on pakutud 1000 Saksa marga ümber. Samas hinnaklassis on ka sakslaste poolt toodetav universaaltuuner Lemon Volksbox , mille rahvapärane nimigi viitab tagasihoidlikumatele võimalustele.
Eelnevates osades on antud ülevaade digitaaltelevisiooni mõistetest, omadustest ja võimalustest. Nüüd mõningaid soovitusi digituuneri ostjale.
Esmalt tuleb selgeks teha kas soovitakse vaadata ainult lahtiseid (FTA) kanaleid või on kavas vaadata ka kinniseid kodeeritud kanaleid. Pakettidesse (MCPC) kuuluvate FTA kanalite vastuvõtuks sobib igasugune MPEG2/DVB standardile vastav digituuner. Mitmed Saksa, Hispaania ja veel mõned rahvusvahelised paketid Astra peal vastavad neile nõuetele. Itaalia, Venemaa (ka NTV+), Hispaania, Ungari, Sloveenia, Kroaatia, mõned Prantsuse ja mitmed rahvusvahelised paketid Hot Birdi pealt on samuti vaadatavad igasuguse tuuneriga. Thori ja Siriuse pealt õnnestub lahtiselt näha vaid paari kanalit. Ka teistelt satelliitidelt on võimalik üksikuid pakette näha. Kui soovitakse ka kitsaribalisi feede vaadata, tuleb valida SCPC kanaleid võimaldav tuuner. Näiteks Thorilt saab jälgida järgmisi kanaleid - Eesti TV1, Venemaa ORT 1, Soome Nelonen ja TV Finland, Taani 3+, TV6 ja TV Danmark. Kõik vabad ülekandekanalid erinevatel satelliitidel kasutavad just madalat datavoogu (alates 2,5 Mbits/s), mille vastuvõttu võimaldab igasugune Nokia Mediamaster.
Kodeeritud programmide vastuvõtuks on piirangud juba suuremad. Loomulikult on vaja sobiv vaatajakaart muretseda. Sõltuvalt kodeeringu tüübist tuleb valida sobiv tuuner ja sellega ühilduv CAM moodul. Nii saab Canal Digitali (ka Canal +) pakette Thorilt vaadata ainult Conax mooduliga varustatud Nokia 9600 seeria tuuneritega. Samas Astra pealt Saksa DF1 ja Premiere Digital pakettide vaatamiseks Nokia 9600 ei sobi. Saab kasutada Nokia 9200 või 9500 mudelit koos Irdeto mooduliga. Siriuselt Telia pakettide jaoks sobib Nokia 9600 koos Viaccess mooduliga ja seda toetava softiga. Prantsuse või Hispaania Canal Satellite pakettide vaatamiseks tuleb kasutada Philipsi või Thomsoni MediaBoxi koos SECA mooduliga. Prantsuse TPS pakette saab näha ainult Sagem boxiga koos Viaccess mooduliga. Sky Digital paketi vaatamiseks on vaja Hyundai SkyBoxi sisseehitatud NDC VideoGuard mooduliga jne. Reeglina ühe tuuneriga ei õnnestu erinevate kodeeringutega pakettide vastuvõtt. Selleks on vaja mitme CAM mooduliga ja neid toetava tarkvaraga tuunerit – mida seni veel ei pakuta.
Teiseks on vaja selgitada kas huvi on ainult ühelt kindlalt satelliidilt levitatavate programmide vastu või on plaanis jälgida mitut satelliiti. Ühe satelliidiga on asi lihtne – üks antenn ja üks pea, ning süsteem toimib. Mitme satelliidiga on vajalik mitu antenni või multihead (mitmepea) süsteemi kasutada. Kuna digituunerid reeglina on ühe sisendiga, tuleb erinevate antennide lülitamiseks kasutada vastavaid multiswitch või DiseqC lüliteid. Motoriseeritud antenni juhtimiseks on vaja positsioneeri, millega pole veel ükski digituuner varustatud. Alternatiiviks saab kasutada olemasolevat analoogsüsteemi, kus tavaliselt on positsioneer juba olemas.
Kui on (tulevikus) plaanis ka maksulisi PPV kanaleid (Kioskid 2-12 Thoril) vaadata, peab tuuner olema moodemiga varustatud. Selleks sobib 9602/9610 mudel. Laserplaatide kasutamiseks peab tuuner olema SCSI pordiga varustatud, näiteks 9500 või 9610 mudel.
Tuuneri tüüp peab vastama talle esitatud nõudeile – pole mõtet soetada kallist 9610 mudelit või Dream Boxi kui kavatsete vaid Astralt lahtiseid Saksa kanaleid jälgida. Et realiseerida digitaalse TV pildi kõrget kvaliteeti on vaja kasutada korralikku telerit, soovitav 100 Hz ja Dolby Surround Stereo heliga.
koobas.hobune.stream
2) Modulatsioon
Uusim Nokia mudel on DVB 9800S Multiaccess , mis lõpuks on avalikkuse ette jõudnud. Alltoodud info ainult esialgne - allakirjutanu pole tuunerit veel ise näinud ega "näppinud". Küll on aga eeltutvustuses öeldud, et "...tuuner on võimeline vastu võtma peaaegu kõiki eksisteerivaid digitaal TV ja raadio programme". Vaatleme ainult erinevusi senisest Nokia täiuslikumast 9610S mudelist.
Tristan Savatier Tristan töötas kuus aastat videostandardite MPEG1/2 koostamise Komitees
.gif){kind=small}
