koobas.hobune.stream

Apr MAY Jun 21 2022 2023 2024 1 capture 21 May 23 - 21 May 23

Close Help

Kui turule ilmub mõni uus digituuner, ilmuvad järjekordsed etteheited halva automaatse või käsitsi kanalite otsimise kohta, pildi või heli puudumise kohta mõnedel kanalitel, samuti vigasest kanalite salvestamisest menüüsse. Allpool püüan lihtsustatult selgitada, kuidas toimub digituuneri häälestus kodeerimata FTA (Free To Air) kanalile.

See toimub tuuneri sisendploki erilises osas (Frontend, QPSK Receiver), kus LNBst tulev sisuliselt analoogsignaal (QPSK modulatsiooniga) muundatakse edasiseks töötlemiseks 8 bitiseks “tooreks” transport datavooks (Transport Stream). Piltlikult võib seda võrrelda vastuvõtureþiimis moodemiga. Siinjuures on vaja teada datavoo parameetreid nagu SR (SymbolRate), FEC (Forward Error Correction), sagedus ja polarisatsioon. Kahte esimest otsitakse sisendploki poolt tuuneri tarkvara abil, signaali sisendsagedus leitakse transpondrisageduse ja etteantud LNB ostsillaatorisageduse vahe järgi. Polarisatsioon on ainult LNB juhtimiseks. Kui parameetrid on antud õigesti fikseerib sisendplokk kandevsageduse. Seda võib võrrelda moodemi ühenduse loomisega (connect), mida kinnitab digituuneri vastav indikaator (Nokial esipaneeli aknas roheline ruut). Ilma kinnituseta pole mõtet edasi minna – see on sama, kui üritada brauseris saada ühendust mingi Interneti aadressiga (URL) enne moodemiga ühenduse saamist. Sellel etapil on kõik tekkida võivad probleemid meie ja vastuvõtja poolel ning lihtsalt kõrvaldatavad. Kas on sisestatud vale LNB ostsillaatorsagedus, mistõttu tuuner arvutab vale sisendsageduse või on signaal/müra suhe ebapiisav, millest annab märku vastav indikaator (Nokial ekraanil olev sinine signaalitugevuse riba). Peab siiski arvestama, et see näit on sisendsignaali absoluutnivoo, mitte aga vajalik signaal/müra suhe, mida tuuner vajab. Ebameeldivad ja meist mitte sõltuvad asjaolud on aga ees.

Mis toimub datavoos? Kujutage ette konveieri linti, kus liiguvad erinevad nummerdatud kastid. Mõned numbrid ilmuvad tihedamini, teised harvemini. Need ongi erinevate identifikatsiooni numbritega MPEG-2 datavoo paketid (PID), mis kannavad endas andmeid video, audio, teleteksti jm parameetrite kohta. Konveieri ääres seisab mees, kes osavalt püüab lindilt teatud numbritega kaste, samaaegselt ignoreerides teisi. See ongi demultiplekser (Demux). Kuidas mees teab, milliseid kaste lindilt korjata? Teatud numbritega kastides on selgitav info, mis kaup on erinevate seerianumbritega kastides, näit. 1120, 1140, 1160 on tomatid, 1223, 1233, 1243, 1253 aga õunad. Seega tomateid on kolme sorti, õunu aga neli. Mehe ülemus (tarkvara) annab korralduse millist sorti kaupa lindilt püüda. Selgitav info sisaldubki DVB/MPEG-2 datavoo teenistuslike tabelite SI pakettides (Service Information), mida edastatakse kindlate PID numbrite all. Seega tuuner teab, mida ja kust otsida. Teenistuslike tabelite hierarhia on üsna komplitseeritud – seal edastatakse hulgaliselt automaatotsinguks vajalikke parameetreid. Tähtsamad on transpondri sagedus, SR, FEC, polarisatsioon, satelliit, jooksev aeg, operaatori nimi/number, saatejaama nimi/number, edastatavad kanalid ja nende PIDid selles datavoos (video, audio, data jne), kanalite keel ja ţanr, edastatavate programmide hulk ja nimetused selles paketis, samal satelliidil seda paketti edastavate transpondrite nimekiri, saatekava teated jpm. Vastavalt DVB standardile saab digituuner selle hierarhia alusel orienteeruda tundmatus kohas, kui ta on leidnud mingi datavoo. Selle parameetrid salvestatakse tuuneri tarkvarasse iga satelliidi jaoks ühel kindlal tugisagedusel (Home Transponder või Default Freq.).

Tuuner loeb sealt välja kogu vajaliku info, leiab teised sama paketti kuuluvad programmid (Network Search), kirjutab need mällu, valib etteantud keele ja seab õigeks oma kella. Lihtne ja loogiline!

Siit aga probleemid algavadki. Praktikas selgub, et nendest SI tabelitest on vahel rohkem kahju kui kasu, kuna tabelid on täidetud puudulikult või lausa valesti.

Põhjuseid võib olla mitu:

- saatejaama tehnilise personali puudulik ettevalmistus, tüüpilised on nn vaesed FTA kanalid ja Venus TV tüüpi avantüürid,

- kanal pole ettenähtud vastuvõtuks tavatarbijale, mitmesugused feed kanalid telesignaali ülekandeks telejaamadele või kaabelvõrkudele, tüüpilised on 7, 10 ja 16° E asuvad Eutelsatid.

- operaator pole huvitatud teiste kanalite vastuvõtust peale tema enda omade ja ei kanna neid satelliidi Home Transponderi NIT (Network Information Table) listi, tüüpiline sakslaste Astra transpondrid sagedustel 12,604 ja 12,722.

- satelliidioperaator võtab teatud tasu kanali lülitamisest NIT listile (reklaam?)

Kõige selle tulemusena:

- tuuner automaatse kanaliotsingu reziimis ei leia pea pooli kanaleid, millede kohta info puudub NIT tabelites. Mõnel paketil on oma NIT list (MC Hellas HotBirdil) mis võib olla isegi palju täiuslikum kui ametlik NIT tabel (RAI 11,766 V), mõnel paketil pole üldse viiteid, mõnel lausa valed (Arabsat 12,654 H). Loomulikult ei tööta sellised viited ja ainuvõimalik viis nende kanalite leidmiseks on otsene parameetrite sisestamine.

- vale kellaaeg displeil. Erinevates tuunerites kasutatakse kella seadistamiseks erinevaid meetodeid. Nokias seatakse kell esimesena sisselülitatud transpondri aja järgi, Humax seab kella igal paketil. Alati õige aeg on Deutsche Telekomil 11,054 Н ja RAI paketil 11,766V. Pidevalt vale kell on Hispaania paketis 12,092 H.

- kanal kirjutatakse mällu, kuid pilti ei näita. Ilmselt on NIT tabelis puudu PIDid. Kanalit mällu kirjutades võtab tuuner vajalikud parameetrid (sagedus, pol., SR, FEC jne) paketi NIT tabelist aga mitte otse sisendsignaalist! Seda on lihtne Nokial kontrollida kui püüate salvestada HotBirdilt APTN sagedusel 12,581 Н. Kanal salvestub menüüsse, kuid pilti ega häält pole. Minnes uuesti otsimismenüüsse on näha, et kanali sageduseks kirjutati 11,400. Seega oli PAT (Program Allocation Table) tabel vigane. Automaatotsingul tuuner ei salvesta mällu mitte kanali PIDe (see võtaks palju ruumi), vaid salvestab SIDi (Stream ID) ja NIDi (Network ID), mis kokku moodustavad PAT tabeli ja mille alusel kanal on üheselt määratud mälus. Kanalite ümberlülimisel võetakse mälust salvestatud PAT tabel ja sellest arvutatakse kanali PIDid, mis avavad ka pildi ja hääle. Siin on ka põhjus, miks kanalite ümberlülimisel tuuner veidi “mõtleb” ega anna kohe pilti. Siit järeldub veel üks tähtis puudus.

- mõni kanal kirjutatakse teisega “üle”. On ilmne, et konfliktsetel kanalitel on samasugused NID ja SID parameetrid. Kuidas on see võimalik? Väga lihtsalt – eriti SCPC (Single Channel Per Carrier) feed kanalitel need parameetrid on lihtsalt kirjutatud võrdseks ühega. Nende jaamade tehnikuid ei huvita satihuviliste probleemid. Kui uuesti salvestatud kanalid ilmuvad menüülisti keskele on tegu samade NIDidega ja DVB standard loeb need kanalid listis eelnenutega samasse paketti. Eriti hulluks läheb asi erinevatelt satelliitidelt kanaleid salvestades – menüülistis tekib täielik kaos, sest kanalid erinevatelt satelliitidelt segunevad suvaliselt. Huvilised saavad kontrollida NIDe ja SIDe Lyngemarki tabelitest, kust selguvad segadusetekitajad operaatorid. Hiljuti töötanud vene kanalid 60° E peal tekitasid täieliku segaduse, sest valitud VPID ja APID olid reserveeritud DVB teenistusliku NIT tabeli jaoks. Teada on ka juhtumid, kus vene kanalitel tuleb vale heli või ei tule heli üldse (segamini on NIT tabel). Venemaa esimesel ja suurimal digipaketil NTV+ on samuti NIT tabelite probleeme. Seal on parim alustada automaatotsingut transpondrist sagedusel 12,322 mis tagab kõigi kanalite menüüsse kirjutamise. See soovitus ei kehti nende endi poolt pakutavas tuuneris X-sat, millel puudub üldse automaatotsing ja mis on ette nähtud vaid NTV+ paketi vaatamiseks.

Selleks, et võidelda nende kurakäeliste operaatoritega, on mitmetes uutes tuunerites viidud sisse otsimisreþiim Advanced Search. Sellejuures ignoreeritakse enamik NIT tabelist ja sisendploki jaoks vajalikud andmed võetakse tegelikult sisendsignaalist, vigase PAT tabeli korral saab ka PIDe käsitsi sisestada. Nii leitud kanal salvestatakse tuuneri mällu koos PIDidega mingi suvalise nimetusega, tavaliselt numbriliselt, mis on võrdne PIDide summaga, sest kanali nimetus võetakse SDT (Service Description Table) tabelist. Selliselt salvestatud kanal võtab mälus rohkem ruumi ja seega väheneb salvestatavate kanalite arv, kusjuures kanalite nimekirja uuendamine muutub väga aeganõudvaks ja tülikaks toiminguks, mida on vaja käsitsi teha.

Sellest hoidumiseks kasutatakse mitmetes, põhiliselt Aasia turule suunatud tuunerites paindlikumat süsteemi – lisaks standardsele Network Search rezhiimile saab kasutada vana head kõigi transpondrite mällu salvestatud sageduste tabelit iga satelliidi jaoks. Tõepoolest, miks mitte salvestada tuuneri mällu kõigi töötavate satelliitide transpondrite sagedusi (nagu seda tehakse analoogtuuneritel)– neid muudetakse ju tõesti üliharva (kui üldse)? Vajadusel skaneerida ainult uuenduste puhul. See töötab suurepäraselt, kanalite otsing on täielikult automatiseeritud.

Kahjuks ei kasuta seda meetodit digituunerite valmistajad, kes on huvitatud vaid tasulisi pakette pakkuvate operaatorite hiigeltellimustest ja kes soovivad kaasaegset kõrgtehnoloogilist seadet – digituunerit – muuta nõukogudeaegse traatringhäälingu “seinakrapi” või plaadifirma “His Masters Voice`i” kunagisel logol istuva koera sarnaseks, kes kuulab/vaatab ainult oma isanda häält/pilti.

Automaatotsingu kasutamine annab parima tulemuse satelliidil Astra, kus tõesti põhiosa kanalitest salvestatakse mällu ja isegi kellaaeg on täpne. Ka Thori pealt salvestamine on rahuldav. Seevastu Eutelsat ja rääkimata Intelsatist peaks ilmselt oma tehnilisele personalile koolitust tegema.

Kõigist nendest puudustest saab üle kasutades Dr. Overflow suurepärast tarkvara DVB 2000, mis võimaldab koos editeerimisprogrammidega kirjutada ja muuta oma digituuneri programmlisti täpselt oma soovide ja vajaduste järgi.

© sateks 2000, uuendatakse vôimaluse korral