Metsas olime kokku umbes 7 või 8 nädalat, mis alguses tundus hirmutav. Seda hirmu süvendas kõige esimene metsanädal, mis toimus noorteajal.

Kõik oli alles uus ja me ei kujutanud ettegi, mismoodi asjad metsas käivad. Jõudsime Saurerite kastis kohale, laadisime varustuse maha ning kobisime koos sellega tee äärest eemale. Järgnes väike ootepaus, kuni ülemused laagrikoha valmis vaatavad ning iga telgi koha ära märgistavad. Seejärel tuli kõik asjad korraga (telk, ahi ja palju muud träni) kaasa võtta ning mingi 500 meetrit edasi minna. Ja need asjad olid sigarasked, eriti telk ja vaiad. esimest korda ikkagi tassisime ju. Kohale jõudes tuli telk mingi kindla ajaga püsti panna, kuid meil see kohe ei õnnestunud, läks isegi sõnelemiseks, et kes mida tegema peaks. Aga asi rahunes maha ja telk sai ikkagi püsti. Kui see oli tehtud, pidi kaevama püstikaevikud. Õnneks oli pinnaseks liiv ning see eriti kaua aega ei võtnud.

Asi, mis selle metsanädala nii hulluks tegi, oli ilm. Kogu aeg oli niiske ning puude otsast absoluutselt kogu aeg tilkus midagi. Väike lumekirme oli ka maas.

Toimusid tunnid, kus õpetati põhilisi asju metsas elamiseks. Kahepeale pidi tegema männiokka teed ning ülemus pidi veel kontrollima tulema, et me seda ikka tegime. Millegipärast ta ei tulnud, ju siis kartis mürgitust saada.

Hügieeni metsas eriti ei ole, kuid enda pesemist õpetati küll. Ainus asi, mida kasutada võis oli joogipudel. Seal sees oli vesi päris külm, sellepärast tuligi alguses vesi suus soojaks teha ja alles siis vajalikud kohad puhtaks pesta. Vett palju raisata ei tohtinud, sest juua on ju ka vaja.

Tehti veel orienteerumist ja käskjalaõppust. Viimane käis nii, et ülemus ütles kellegile ühe sõnumi ning too pidi jooksma kaugemal seisva sõduri poole ja sõnumi edasi andma ning kiirelt tagasi tulema vastusega.

Järgmine õppetund oli magamisaseme ehitamine. Esiteks telkmantlist. Tuli eemaldada natuke pinnast ning siis nöör kahe puu vahele tõmmata, et sinna peale telkmantel panna. Servad tuli natuke laiali tõmmata ning kuidagi kinnitada maa külge. Alguses pidime veetma selle all ühe öö, kuid et oli nii märg ja isegi sadas, siis jäeti see ära.

Teiseks oli onni ehitamine. Kõik tassisid metsast kohale peenemaid pikki puid ning karkass oli valmis. Edasi tuli kuuseoksi tuua. Tervet kuuske ei tohtinud paljaks koorida, tuli võtta igalt puult natukene. Onnil olid kahel pool katusealused ning keskelt oli lahti, kuna seal oli lõke. Katuse ehitamiseks kasutati telkmantleid ning sinna peale pandi kuuseoksi. Täiesti valmis me onni ei jõudnudki, kuna läks päris pimedaks. Kolm-neli meest isegi magasid seal onnis, kus oli ikkagi sama märg kui lageda taeva all. Mina isiklikult üritasin kogu öö üleval olla, kuna oli märg ja külm ning lõkke ääres oli parem ennast soojendada kui magada. Mingi kolme-nelja aeg öösel läksid paar meest telki ja panid ahju kütte. Olin just patrullis kaks tundi olnud ning ronisin ka sinna, sain umbes tunnikese magada, kuid ikkagi oli väga külm. Mingil imekombel ärkasin telgi teises servas.

Söögiks olid tavaliselt kiirnuudlid, kuid aeg-ajalt anti ka midagi muud. Toores lihatükk, mis oleks tulnud konservikarbis küpseks teha, läks alla pooltoorelt, kuna ei viitsinud oodata. Teine liha oli kolm elusat jänest, mis tuli ise tappa ja nülgida. Sellega tegelesid pealehakkajamad mehed. Liha oli selline mage ning lõpuks keegi ei tahtnudki seda. Meie jaos oli üks venelane, kes seda küpsetas ning muudkui seletas: "kjes tjahab jijäänest" :D

Jõhkrad asjad olid ööhäired. Nii kui mingi pauk käis, karjus ülemus "ringkaitse". Kiirelt lahingvarustus selga ning kaevikusse. Nii mitu korda öösel. Lõpuks ei julgenudki enam midagi seljast võtta, magasin kiiver peas ja relv käes. Ise küll ei mäleta, kuid öösel olin istuli tõusnud ja edasi-tagasi tõmblema hakanud ja seletanud midagi, et külm on. Ühel ööl oli väike lahing ka, kus meie lasime relvadest karjudes "valang".

Lõpuks kasarmusse jõudes oli ülihea meel, et see jama läbi sai. Puhas ja kuiv on hea olla.