<< Tagasi  
Sõjavägi
- Karistused
 
 

Karistusi saime päris palju, seda nii personaalselt kui ka jao ja rühma koosseisus.

"Teeb häält!"

Kui me ei laulnud piisavalt kõvasti, kõndisime mõned staadioniringid laulu lauldes. Mõnikord läks asi käest ära ning olime üldse vait. Siis oli nalja kui palju, seerud läksid päris närvi ja kukkusid kriiskama.

"Toenglamang võtt!"

Kes ikka vait on, kui kõik on koridoris ja relvi puhastavad? Millestki on ikka rääkida ja millegi üle nalja visata. Tavaliselt läks see sumin päris valjuks jutustamiseks ja naeruks. Ükskord tuli ülemus oma toast välja ja kisendas: "Relvaosad käest ja toenglamang võtt! Kui ma ütlen 1, siis lasete ennast alla ja kui 2, siis lükkate üles." Kõlas "üks" ning kõik lasid ennast alla, kuid kõhtu ei tohtinud maha panna. Pidas väikese loengu ning siis ütles "kaks". Nii paar-kolm korda.

"Relvad pea kohale"

Ükskord, kui kavas oli järjekordne välitund, mõtlesime kolmekesi Carl Gustavid kasarmusse jätta, kuna seda oli varasemate tundide puhul lubatud. Kuid tuli välja, et selles tunnis on tähtis osa granaadiheituritel ning ülemus sai päris vihaseks. Terve rühm käsutati tee peale, kästi relvad pea kohale tõsta ning joosta. Uskuge mind, käed väsivad päris kiiresti ära. Vahepeal sai kiivrilt abi otsitud ning relva toetatud.

"Riigi tagant varastamine"

Ühelt metsanädalalt tagasi tulles olid alles jäänud mõned lõhkepaketid ning paukpadrunid. Neid ei raatsinud tagasi anda, kuna kodus ka hea paugutada. Peitsin need musta pesu kotti sokkide sisse. Kuid keegi seeru oli kellelgi näinud kapis ühte lõhkepaketti ning tehti üldine läbiotsimine. Paljudel leiti keelatud kraami. Karistuseks tehti meile kiirrännak ning kolm nädalat koju ei saanud.

"Kuskohast te tulete?"

Isegi viimasel sõjaväesoleku päeval sain karistada. Peale lõunasööki tulime Majoriga kahekesti sööklast ise ära ning seda nägi ülemus. Karistuseks oli üks staadioniring.

"Mine m***i"

Koridori paigale joostes seisis toa ukse peal seeru ning kuulis omaarust, et me ta m***i saatsime. Küsiti, et kes see oli. Keegi ei saanud vastata, kuna keegi polnud seda öelnud. Terve rühm pandi toenglamangusse, mõne aja pärast saadeti teiste tubade rahvas tuppa ära, meie tuba jäi veel toenglamangusse. Selg väsis juba päris ära. Lõpuks otsustas üks mees süü enda peale võtta, kuid talle ei tehtud midagi, sest seeru tunnistas oma eksimust mõne aja pärast.

"Kus teie relv on?"

Metsas olles tuleb ka ülemuste telki kütta. Seda teeb see, kelle kord on ka oma telki kütta. Relvad olid meil kõigil ühes telginurgas ning välja minnes pidi relv alati kaasas olema. Kui Taimz ahju küttis ja ülemuste telki läks, võttis ta suvalise relva kaasa. Pärast jättis ta selle õue järgmisele mehele. Kuid ülemus oli vahepeal ringi käimas ning võttis selle relva kaasa. Hommikul otsisid kõik oma relvad numbrite järgi üles, kuid minu oma ei olnud kuskil. Just selle oli ülemus ära võtnud öösel. Läksin siis tema jutule. Ta andis mulle relva tagasi, kuid sellega koos ka karistuse - ma pidin tegema puust relva ning seda välitundides kaasas kandma. Nädalavahetusel, kui kodus olin, tegin relva valmis 3 tunniga. Värvisin isegi mustaks. Seda ülemusele näidates ütles ta, et see on parim puust relv, mis talle tehtud on. Nõustusin ja tulin tulema. Kuid seda puust relva ma kaasas küll kandma ei hakanud, viskasin kuhugi nurka ära ning keegi ei pannud seda tähele. Puust relval oli kasarmus lööki küll, koomikud jooksid sellega niisama ringi. Lõpus jäi see ülemuste kätte, kuigi ma seda tagasi tahtsin.