 koobas.hobune.stream
|
|
Close Help | ||||||||||||||
Labor 3 õppeaines Kommunikatsiooniteenuste arendus (IRT0080) kevadsemestril 2014.
Oliver Baida, Indrek Rokk, Avo Ots
Andi Peedu, Olga Nevmeržitskaja, Irina Kotšetkova
Tutvuda IP-telefoni teenustega ning seadistamisega.
Laboratoorne töö viidi läbi sidelaboratooriumis.
Praktikumis kasutasime:
Laboris kasutasime seadistamiseks töökoht 6 varianti 2, mille seadistused olid järgnevad:
Joonis 1: Töökoha 6 variant 2 seaded.
Joonis 2. IP-telefoni seadistused
Joonis 3. Arvutitelefoni seadistused
Valida klahvikombinatsioon *65 ja kuulata teksti.
Tekst: Extension number is 16
Valida klahvikombinatsioon *60 ja kuulata teksti.
Tekst: Time will be exactly 17:48:47
Seadistada oma IP-telefon „mitte segada“ (inglise keeles „No-Not-Disturb“) olekusse, selleks valida *78. Helistada arvutitelefonilt IP-telefonile. Mida helistatav teeb?
Vastus: Pakub jätta sõnumit, kuna telefon ei vasta.. Telefonil (16) on sissetulev sõnum, mida saab kuulata.
4.2 Helistada arvutitelefonilt IP-telefonile. IP-telefonil on kõne vastuvõtmiseks toru hargil režiimis kaks valikut: „Accept“ või „Accept Audio“. Kui aga vastaja tõstab toru hargilt, algab videokõne automaatselt.
Küsimus: Millist videokoodekit kasutavad abonendid kõne ajal?
Vastus: Abonendid kasutavad H263 koodekit.
Küsimus: Millise käsuga saab kumbki osapool kõne ajal videost loobuda?
Vastus: Stop video telefoni peal ja Stop sending video arvuti poolt. Saab ka alguses videost loobuda, teha ainult kõnega kõnet.
Arvutitelefon helistab IP telefonile (telefonil tuleb lasta kutsuda vähemalt 15 sekundit) ning jätab kõneposti sõnumi (helistaja peab pärast sõnum lausumist vajutama klahvi 1).
Kõneposti jäetud teadete kuulamiseks on kaks varianti:
Telefonis valides *97, saab kõnepostist sõnumit kuulata. Kõneposti parool on kirjas vastava töökoha numbrite tabelis (tabelis viimane rida - Kõneposti parool).
Veebilehitsejaga minna aadressile 192.168.252.49 ja avanenud veebilehelt valida „Voicemail & Recordings“. Kasutajanimeks on telefoninumber, mille sõnumeid soovitakse kuulata.
Ülesanne: Panna kirja millisel juhul nähti teate videosalvestust.
Vastus: Kui helistaja arvutis saatis videot ehk valis videokõne arvuti telefonist ja ip telefon ei vastanud üle 15 sek, siis pärast sai ka seda kõnet koos videoga kuulata/vaadata telefonist, aga mitte FreePBX User Portal lehelt ( 192.168.252.49)
Kirjeldada, mis juhtub iga sammu lõpus?
Sissetulev (ja ootel olev) kõne suunatakse edasi 19 numbrile, kus mängitakse teadet, et kõne suunamine töötab edukalt.
Tingimusteta suunamine:
Kui helistatakse telefonile, kus suunamise on sisse lülitatud, siis kõik kõned suunatakse kohe 19 numbrile, kus mängitakse teade, et suunamine töötab edukalt.
Tingimustega suunamine:
Kui on sisselülitatud selline käsk, siis kõne suunatakse siis, kui ip telefon on hõivatud. Ja helistaja suunatakse numbrile 19, kus Avo Ots räägib, et suunamine töötab.
Küsimus: Mis juhtub kui konverentsile on jäänud üks kasutaja?
Vastus:Siis mängitakse talle muusikat.
Ülesanne:Valida IP-telefonil *43. Anda viite ajale subjektiivne hinnang.
Vastus:Viide on minimaalne, vähem, kui pool sekundit.
Hinnata videokvaliteeti, muutes video kaadri sagedust ning biti kiirust.
9.1 Muuta Bit Rate 32 kbps ja teha videokõne. Hinnata video kvaliteeti. Hiljem seadistada 1024 kbps ning võrrelda kvaliteeti.
9.2 Valida Frame Rate: 5 frames/second. Nüüd valida 15 frames/second ning võrrelda video kvaliteeti.
Vastus: 5 fps ja 32 kbps = päris halb.
Vastus: 5 fps ja 1024 kbps = pilt parem kui eelmine aga ikkagi hakib.
Vastus: 15 fps ja 1024 kbps = päris hea. saab liigutada pilti kaamera ees ja samal ajal näeb teksti lugeda.
Vastus: 15 fps ja 32 kbps = parem kui 5 fps juures aga mitte nii hea kui 1024 kbps.
Aruandes tuua ära tehtud ekraanipilt ja panna kirja kõne osapoolte IP aadressid ja pordi numbrid.
Joonis 3: Kõneliiklus võrgus 1
Joonis 4: Kõneliiklus võrgus 2
Aruandes tuua ära tehtud ekraanipilt ja panna kirja kõne osapoolte IP aadressid ja pordi numbrid.
IP:PORT: From 192.168.252.49:13248 to 192.168.252.76:64472
Küsimus: Mis on nende kahe helistamise korral erinevat?
Vastus: Arvutile helistades videot ei ole (kuna h263 ei ole), ip telefonide vahel video on olemas ja kasutusel h264 koodek.
Joonis 5: Koodekite uurimine.
Veebikaamera eralduvõime hindamiseks kasutada programmi VLC.
Suurim võimalik resolutsioon
Joonis 6: suurima võimaliku resolutsiooni koodek
Joonis 7: suurima võimaliku resolutsiooni statistika
640x480
Joonis 8: 640x480 koodek
Joonis 9: 640x480 statistika
CIF
Joonis 10: cif koodek
Joonis 11: cif statistika
QCIF
Joonis 12: qcif koodek
Joonis 13: qcif statistika
Aruandesse kirjutada eraldusvõime hinnangud ja video eraldusvõime, kaadrisagedus ning sisu bitikiirus.
Kui suured olid iga eraldusvõime korral pakkimata video edastuskiirused?
Arvutamisel arvestada, et koodeki I420 korral kasutatakse ühe pikseli kodeerimiseks 12 bitti.
Suurim resolutsioon: 2592*1944 resolutsioon * 10 fps * 12 bitti piksli kohta = 604661760 = 590490 Kbps = 576.65 Mbps
640x480: 640x480 resolutsioon * 30 fps * 12 bitti piksli kohta = 110592000 = 108000 Kbps = 105.47 Mbps
CIF: 352x288 resolutsioon * 30 fps * 12 bitti piksli kohta = 36495360 = 35640 Kbps
QCIF: 176x144 resolutsioon * 30 fps * 12 bitti piksli kohta = 9123840 = 8910 Kbps
1. Miks on nii, et videovoo edastamisel 1024 kbit/s on kvaliteet palju parem kui oli seda edastamisel kiirusel 32 kbit/s?
2. Mitu korda surus koodek H.263 kokku pakkimata videovoogu, kui koodekist väljuva videovoo edastuskiiruseks oli 32kbit/s ja resolutsiooniks CIF?
1. Sest, suurematel kiirustel on võimalik edastada rohkem andmeid sama aja jooksul ja seetõttu ei pea 1024 kbit/s puhul kvaliteeti nii palju pärssima kui 32 kbit/s puhul.
2. 590490 Kbps / 35640 Kbps = 16.5 korda
