Teema: Järjejutud / Noortejutud

Lukus Suu Murtud Süda (14.osa) (0)

14.osa.
...Renega. Ta kallistas mind ning küsis, et kuidas mul läks. Ma naeratasin ning ütlesin, et hästi. Peale seda kutsus ta mind kinno. Ma olin nõus. Läksime mingit õudukat vaatama. Ma mõistsin, et ta polegi selline tainapea kui ma arvanud, et ta on. Terve päeva olime koos. Peale kino käisime rannas - ujumas, kuid ei olnud seal kaua. Õhtul saatis ta mu koju ning uksel sain ma talt kalli. Läksin tuppa, sõin, käisin pesemas ning suundusin magama.
Hommikul ärkasin ning mõtlesin: Mis eelmisel päeval õieti toimus?! Mitte midagi erilist. Läksime kinno, randa. Rannas nägime me kaugel Liisi ja Kristot. Nad rääkisid midagi omavahel ja siis läksid ujuma. Ma usun, et nad ei näinud meid, kuid samas vahet pole. Peale rannas käiku läksime sööma. Siis jalutasime niisama. Me rääkisime palju. Ma poleks iialgi osanud arvata, et Rene on peres ainuke poeg ning tal on kaks vanemat õde ning üks noorem. Üleültse oli ta tore, mitte selline nagu kõigi teistega koos olles. Äkki ma olin temas väga valel arvamusel olnud?! Oeh. Mida ma nüüd Renest mõtlen. Ta on normaalne, aga mulle meeldis mu sõbranna poiss, kuid samas ma ei taha teda. Appi, ma pean poisid unustama - vähemalt need, kes kuuluvad mu sõpradega samasse sõprusringkonda. Mõtleme parem Haroldile. Huvitav, kuidas tal läinud on. Peakski msni minema ja vaatama, kas ta on mind lisanud.
Ma logisin ennast messengeri sisse ning nägin, et kaks inimest olid mind lisanud - Harold ja Elisabeth. Ma rääkis pikalt nendega. Mulle tundus, et Elisabethist võiks saada mu hea sõbranna, kui just mitte parim, sest ta oli erinev, kui teised minu sõbrannad. Harold aga rääkis, et tal on kõik hästi ning andis mulle oma mobiili numbri, et äkki läheb vaja. Veel sain ma teada, et ta oli oma kallimaga ära leppinud, kellega ta enne Itaaliasse minekut tülis oli olnud. Mind ajas naerma, sest mulle nagu tundus, et ma meeldisin talle, kuid eksisin siis. Ma oleks nendega kauem rääkinud, kuid mu mobiil helises ning Rene kutsus mind välja - koos teistega. Ütlesin siis Haroldile ja Elisabethile tsau ning logisin ennast msnist välja.
Ma arvasin, et kõik on nagunii seal, kus alati ning suundusingi sinna, kohale jõudes nägin, et ma ei eksinudki. Kui ma oma õde nägin mõtlesin koju tagasi minna, kuid hiljaks jäin, Rene märkas mind ning hõikas: " Annabel, kallis lõpuks. " Ohkasin ning otsustasin sinna minna, Rene kõndis mulle muidugi vastu. Ta kallistas mind ning tegi musi - põsele. Mikskipärast vaatasin ma peale seda Kristot, kuid ta pööras pilgu ära. Liisi nägi, et ma nende suunas vaatan ning võttis tal käest kinni, et näidata, kellele Kristo kuulub. Margaret tuli minu juurde ning ütles "sosinal": " Noh, õeke, oled armunud jah. " Ma tahtsin talle vastata, kuid ei saanudki, sest ta katkestas mind, lausudes: " Ära hakka vaidlema, ma nägin, kuidas sa teda vaatasid. Sa oled nagu väga armunud. " Lõpuks kui ta vait jäi vaatasin ma talle otsa ning sõnasin kulmu kergitades: " Ojaa, nagu#!?!# palju olen armunud. Sa said alles nüüd teada seda, vä?! " Ma sain paljude pilkude osaliseks, kuid ei teinud sellest välja.
Läksime koos sööma ning siis randa.
Õhtul kodus meenus mul küsida õekeselt ka selle peo kohta. Ta tegi nägusid, kuid vastas siis, et see toimub järgmisel päeval - Kristo pool. Mind häiris see natukene, kuid samas mõtlesin, et mis seal ikka, elab üle. Läksin magama ning hommikul ärgates otsustasin poodidesse minna - mul oli ikkagi pool sünnipäevaks saadud rahast alles. Minu poes käik ei tähendanud sealt saja kotiga väljumist, vaid hoopis seda, et ma plaanisin osta ühed teksad ning pluuse. Rohkem mul polnud vaja. Läksingi poodi ning ostsingi meelepärased teksad ning pluuse. Ma plaanisin nendega Kristo poole minna. Umbes kella 19 ajal koputas mu õde minu toa uksele ning ütles, et oleks aeg minema hakata. Ma vaatasin teda, tõusin voodilt, kus ma parajasti lesisin, sest meeletult igav oli. Kõndisin peegli juurde vaatasin, milline ma välja näen, kuid siis meenus, et meigi olin ma teinud, aga riideid polnud vahetanud, sellepärast, et mul oli vaja riideid vahetada hõikasin õele: " Kaks minutit ja ma tulen. " Ta hakkas midagi vinguma, kuid ma ei kuulanud teda. Vahetasin kiirelt riided ning mul kulus selle peale umbes üks minut, arvatavasti vähem, sest kui mul riided valitud olid läks mul alati nende vahetamine kiiresti. Jooksin siis Margaretile järgi ning koos suundusime sinna peole.
Kohale jõudes avas ukse Kristo ning mind nähes ta naeratas. Ma naeratasin vastu, kuigi pole kindel, miks. Sisenesime ning enamus oli juba korralikult täis. Mulle meenus, et ma vihkasin selliseid joominguid - väkk, aga elab üle. Meile suruti purgid jookidega kätte ning siis me jõime. Mõne tunni pärast osad magasid, mu õde ka, sest tal oli igav, kuna Ragnarit ju polnud. Mina rääkisin Renega. Ma vahest märkasin, et meid jälgiti Kristo poolt. Mingil hetkel ta tõusis ning kõndis minema. Siis kui ta tagasi tuli hakati pudelikeerutamist mängima, ka mind ja Rened kutsuti mängima.

Teavita ebasobivast sissekandest!