"See aasta on olnud pretsedenditu igas mõttes kõikidele eluvaldkondadele nii Eesti kui maailmas. ETV spordisaate ajaloos, millel on märgiline koht spordisõbra päevakavas, julgen niimoodi öelda, ei ole varem sellist asja olnud, et kuuks ajaks läheb spordisaade pausile. Üheks põhjuseks oli teadmatus, sest esimese laine ajal märtsis-aprillis ei kujutanud meie ega ka laiem spordiüldsus ette, mismoodi COVID-19 viirus käitub ja mis mõju sellel kõigele on. Nüüd meil on ettekujutus olemas ja oleme natuke targemad. Nii spordi- kui ka muu elu mõttes püüame selle viirusega kohaneda," rääkis Saarna.

"Otsus, see on natuke rohkem kui pool aastat vana lugu, oli loogiline paratamatus, sest pausile läksid kõik spordiliigad, -sündmused ja -võistlused. Toona ei korraldatud neid mullis ja kõik olidki väga äraootaval seisukohal. Oli näha, et spordiuudised jäävad väga kasinaks ja panimegi saate pausile. Tulime tagasi umbes kuu aja möödudes, esimese hooga kord nädalas ja seejärel esimesel võimalusel," jätkas Saarna. "Hetkeseisuga kavatseme seda joont hoida. Elame päeva, nädala, kuu korraga. Praegu oleme küll selles joones, et spordisaatega läheme edasi ja tundub, et ka spordimaailm on kohanenud selle viirusega."

Saarna kinnitas, et spordisaate ära jätmise otsus ei tulnud kergelt. "ETV spordisaatel on igal õhtul üle 100 000 vaataja. Meil on püsivaatajaskond, kelle ootustele tahame vastata, aga võib-olla just sellest lähtuvalt oli otsust lihtsam teha, sest olukorras, kus spordivõistluseid ei toimunud, siis ka lugupidamisest vaataja vastu jätsime saate ära. See oleks meid seadnud imelikku valgusesse, kui oleksime teinud nägu, et kõik on tavapärane ja normaalne," ütles Saarna. "Tegelikult oleks see tähendanud, et tavapärast mahtu oleks tulnud täita persoonilugudega. Nädal aega võib ju täita seda saadet niiviisi, keskendudes protsessidele, inimestele, persoonidele, telgitagustele, aga kuna me ei teadnud kui pikalt seda joont tuleb hoida, siis see oleks olnud ka vaataja suhtes lugupidamatu. Spordiuudist kui sellist ei olnud."

Kui raske oli lõppev aasta juhi vaatevinklist? "Juht teeb otsuseid ja valikuid meeskonnaga konsulteerides ja selles mõttes on kindlasti kogu meie toimetusel nende otsuste juures ka väga oluline kaasarääkiv roll. See ei ole kunagi ühe inimese seisukoht, vaid ikkagi kaalutud arutelu tulemus ja selles mõttes juhina muretsesin kõige rohkem selle üle, et meil oleks toimetuses inimestel töö ja me ei peaks koroonakriisi esimese laine ajal minema seda teed, et peaksime hakkama koosseisu vähendama," rääkis Saarna. "Teoreetiliselt ei ole ju midagi võimatut ja osades meediamajades see ka nii toimus. Me tegime oma tegevust natuke ümber. Tegelesime projektidega, milleks meil muidu ei olnud nii palju mahti. Kutsusime ellu ühe saatesarja "Mis tunne on?", salvestasime selles sarjas seitse saadet ja toimetuse sees jagasime inimeste tööülesandeid ümber. Minu esimene prioriteet oli hoida tugev toimetus koos, et meil ei oleks sellist olukorda, et koroonakriis läheb mööda, aga see sisuliselt lõhub meie toimetuse. Ma mõtlesin eelkõige sellele, aga loomulikult ka vaataja peale. Me ei saanud ignoreerida seda, et kriis mõjutas vahepeal kogu spordimaailma. Meil ei olnud võimalik teha nägu, et kõik on vanamoodi."

Saarna sõnul oleks võinud tänavune aasta minna ka palju halvemini. "Igal juhul on see ehmatav, aga tavaliselt ka vajalik kogemus kõigile - sportlastele, spordisõpradele ja ka meediale. Selline kogemus oli meil puudu ja eks me oleme sellest õppinud. Elu on näidanud, et teise laine ajal oleme olnud targemad ja oskuslikumad seda eriolukorda taluda. Ma ei ütle, et raskused on seljatatud. Me elame nädala, kuu kaupa ja loodame, et võistlused, mis on planeeritud, toimuvad, aga paljud edasilükatud võistlused on juba ära jäetud," ütles Saarna. "Loodame, et suurvõistlused, mis ka ERR-i tele-eetrisse jõuavad alates laskesuusatamisest, jalgpalli EM-ist, jäähoki MM-ist, iluuisutamise MM-ist jne, et need kõik ikkagi toimuvad. Arvan, et see kriis on loomulikult teinud tugevamaks kõiki osapooli. Siin on mõndagi õppida. See on inimestele iseloomulik, et keerulistes olukordades osatakse leida lahendusi ja kohaneda. Ma loodan, et me leiame neid arukaid lahendusi ka uuel aastal."