Finale fiato.1.Kollane päevik (7)

Lamasin oma voodil ja nautisin seda üürikest vaikusehetke. Aken oli lahti ning tuul paitas mu põski. Esimest korda üle pika aja tundisin ma ennnast hästi ja rahulikult. Ma teadsin, et ega see kaua eikesta ja nii see oligi.
Järsku prantsatas uks lahti ja mina kargasin kohe suurest ehamatusest püsti. Uksel seisis pika kasvu tüdruk, tal olid mustaks värvitud ja sirgendatud pikad juuksed. Tal oli seljas tuunika ja mustad läikivad retuusid. Ning paksu meigikihi alt oli paista, et ta nägu oli üpriski vihane ja ta hoidis käes mingit väikest kollast raamatut.
,,No noh, Cherly, midagi´juhtus vä?" küsisin ma süütult.
Cherly uruises vastu : ,,Nagu sa ei teaks!"
,,Ei no kui nüüd aus olla, siis ega ikka ei tea küll1" laususin ma.
,,Sina!Sina näppisid mu päevikut ja panid selle internetti üles," karjus ta raevukalt.
Mis asja sa ajad!? No lõpeta ära, Cher. Ma ei ole seda puutunud," ütelsin ma ka juba vihaseks saades.
Ma kuulsin koridorist samme ja kohe ilmus uksele Evelyn. No see veel puudus.
Evelyn küsis ärritatult : ,, Mis siin tomub, miks te karjute?
Enne kui ma midagi öelda jõudsin hakkas Cherly väga nutuse häälega kurtma :,, Emme!! Lena luges mu päevikut ja pani selle internetti!"
,,Ei ma ei pann - " ,, Kuidas sa julged vahele rääkida! Sina tänamatu rott."
Nad vaatasid mind tohutu põlgusega.
Kuid ma siiski üritasin: ,, Palun usu mind, Cherly valetab ma ei ole midagi teinud!"
Kuid siis olin ma tummaks löödud.Sõnaotseses mõttes. Evelyn oli minu juurde tulnud ja mulle kõrvakiilu andnud. Terve mu üks näo pool tuikas valust. Mul kippusid pisarad valu pärast silma tulema.
Ma vaatasin Evelyni täiesti emotsioonitusse näkku kui ta ütles : ,, See olgu sulle õpetuseks."
Nad väljusid mu toast ja paari minuti pärast kuulsin ma kui auto minema sõitis. Vajusin uuesti voodisse. Mu põsk ikka tulitas veel. Cherly on üksväike vastik valevorst. Kuid sellised on mu kasuema ja kasuõde olnud terve selle aja kui ma neliteist aastat tagasi kahe aastasena siia perre saabusin.

Autori kommentaar »