Teema: Järjejutud / Noortejutud

Kõik võib muutuda(6. osa) (1)

Järgmised paar tundi möödusid istudes ja kuulates. Maria rääkis mulle nendde tormilisest elust. Nad olid nii paljut läbi elanud, kolinud ühest riigist teise jne. Enamus ajast rääkis Maria ja ka Claudia ütles vahepaeal paar lauset. Kuid Carlos istus täiesti vaikselt nurgas, mulle tundus, et ta isegi ei kuula. Ta oli mõtedega kuskil kaugel siit eemal. Hetkeks vajusin ka mina mõttesse. Järsku koputas keegi mulle õlale ja ma vabanesin tardumusest.
,,Vabandust, ma ehmatasin sind," lausus Maria seistes mu seljataga.
Kogusin ennast ja vastasin : ,, Ei pole midagi vajusin lihtsalt mõttesse." Naeratasin kergelt et neid rahustada.
,,Näe, siin on tee," ütles Maria ulatades mulle teetassi.
,,Tänan," naeratasin ma.
Tee lonksude vahel laususin vaikselt : ,, Teil on olnud väga keeruline elu. See oli väga suur kokkusattumus , et te mu just siit leidsite."
,,Jah," sosistas Claudia.
Niimoodi istusime vaikuses suhteliselt kaua kuni mulle meenus.
,,Ema!" karjatasin ma.,, Ta ei tea kus ma olen, tavaliselt jõuan ma palju varem koju."
Ema on kindlasti äga närvis kodu, Kasoar arvab kindlasti, et ma eksisin ära või midagi sellist.
Otsisin kotist oma telefoni , aga see oli tühi.
,,Ahh, mu telefon on tühi" porisesin ma.
Siis vaatas Maraia mulle otsa ja ulatas telefoni: ,, Võta minu oma."
,,Tänks."
Telefoni kutsus , aga kedagi ei vastanud.Panin kõne kinni ja ulatasin telefoni tagasi Mariale.
,,Ta ei vasta," sõnasin kurvalt.
,,Me saame su koju viia," ütles Caludia.,, Meil juhilube ei ole, aga Carlos saab su ära viia, eks Carllos?"
Ma vaatasin Carlosele otsa ja ta ainult noogutas kergelt.
Korjasin oma kodinad kokku ja hakkasin ukse poole minema.
Kuid siis tuli Maria minu juurde.,,Mul on tõesti nii hea meel , et me leidsime su."
Ka Caludia naeratas mulle ja ma muigasin kergelt vastu.,,Mine nüüd," ütles Maria ja lükkas mind ukse poole. Kui autosse esiistmele istusin oli Carlos juba autos ja stardivalmis. Sõitsime vaikuses, väga ebamugavas vaikuses.
,,Kas mulle tundub, või sina pole sugulaste otsimisest nii huvitatud kui su õed?" küsisin vaikselt.
Tõesti või, mis see üldsegi sinu asi on ," nähvas ta ja keeras väga raevuks pöördega meie maja hoovi sisse. Astusin sõnagi lauasumatta autost välja ja enne kui ukseni jõudsin oli ta juba kadunud. Hingasin sügavalt sisse ning olin valmis kõigks mis mind ees võib oodata ja astusin sisse.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!