Üha sagenevate kosmosemissioonide ökoloogiline jalajälg on väga suur. Lisaks masinate ehitamisel ja ilmaruumi lähetamisel tekkivale saastele jääb iga ettevõtmisega kosmosesse niimõndagi kasutut ringi lendama, kirjutab BBC.

Maa ümber tiirleb praegu ligi 6000 satelliiti, enamus neist on ammu lakanud töötamast. Et need sööstavad oma orbiidil kiirusega üle 35 000 kilomeetri tunnis, kujutavad need suurt ohtu nii veel töötavale tehnikale kui ka inimestele, kes sellega tegutsevad.

Satelliidid on need, mis moodsat nutikat elu võimaldavad, mistõttu võib arvata, et nende hulk pigem kasvab kui kahaneb. Sellega seoses tõuseb ka oht, et kosmoseprügi tükid võivad siseneda Maa atmosfääri ja seal süttides eraldada alumiiniumiosakesi, mis saastavad atmosfääri ülemisi kihte.

Kui satelliidid oleksid tehtud puidust, põleksid nad atmosfääri sisenemisel tuhaks ega jätaks kahjulikke osakesi loodusesse.

Kyoto Ülikool ja Sumimoto Group on asunud ulatuslikele teadusuuringutele, mille raames selgitatakse välja erinevate puitmaterjalide vastupidavus ekstreemsetele keskkonna- ja valgustingimustele. Funktsionaalse puidust satelliidiga loodetakse turule tulla juba kahe aasta pärast.