Kraatrite lugemise teeb keeruliseks asjaolu, et need kohati kattuvad omavahel, kohati aga on päris märkamatuks kulunud. Nüüd aga on Hiina teadlased teinud kraatrite lugemise ülesandeks tehisintellektile, kes sai sellega ka tublisti hakkama.

Chen Yang Jilini Ülikoolist ja ta kolleegid saavad nüüd ajakirjas Nature Communications teada anda, et nende tehismõistus on meie loodusliku kaaslase pinnalt üles leidnud tervelt 109 956 kraatrit.

Tehismõistus uuris selleks põhjalikult Hiina kosmosesondide Chang'e-1 ja Chang'e-2 tehtud pilte. Need sondid tiirutasid Kuu ümber aastail 2007 kuni 2011. Varem olid inimesed omal jõul suutnud kokku lugeda vaid umbes 6000 kuukraatrit.

Nüüd kavatsevad Yang ja ta kolleegid sööta tehismõistusele ette veel ka need pildid, mille tegi Kuust sealt äsja naasnud sond Chang'e-5. Nende piltide põhjal on lootust ka algoritmi ennast paremaks treenida.

Praeguseks üle loetud kraatrid on enamalt jaolt suurema läbimõõduga kui üks kilomeeter, nii et Kaali või Ilumetsa kraatritega võrreldava suurusega kosmilisi löögijälgi võib Kuu pealt juurde avastada veel hulgim.

Tehisintellekt avastas aga ka päris suuri kraatreid, mida seni ei teatudki, mõned neist mitmesaja kilomeetrise läbimõõduga. Neid ei olnud inimsilm varem suure kulumuse ja korrapäratu kuju tõttu märganud.

Algoritm hindas ka umbes paarikümne tuhande kraatri vanust, võttes arvesse nende sügavust ja muid omadusi. Ilmnes, et kraatreid oli pärit kõigist viiest Kuu geoloogilise ajaloo põhijärgust, mõned neist ka ligikaudu nelja miljardi aasta vanused.

Kuu kraatreid on teadlastel põnev uurida, sest need annavad teadmisi Päikesesüsteemi ajaloo kohta.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25