Psycho... 5 (5)

Hingeldan, vähkren... Ma ei saa und. See on lihtsalt võimatu magada. Pealegist on mul nii krdi palav. Ma olen rahutu, kuna täna on täiskuu. Täiskuu ajal ärkab minus midagi. Midagi veel tumedamat ja jubedamat kui ma ise olen. Tunnen kuidas higipiisad mööda minu nägu alla jooksevad. Süda hakkab tugevamini taguma. Peatselt tunnen kuidas pea hakkab valutama. Mul on selline tunne et minu pea läheks pooleks. Karjun. Kuigi samas loodan et keegi ei kuule mind. Võtsin oma peast kätega kinni ja tõusin istukile. Vähkresin voodis ja ootasin millal valu üle läheb. Silmanägemine korraga teravnes. Minu haistmine läks suuremaks. Tundsin kuidas minu selgroog läks okkaliseks. Okkad tulid minu seljast välja, tänu sellele voolas veri mööda mu keha külgi alla. Peast kinni hoides tõmbasin küüntega üle enda põse, põsele jäid punased kriimud. Mu küüned kasvasid sekunditega pikaks ja teravateks. Tundsin et hakkan lämbuma. Köhisin. Minu jalaluud läksid pooleks ja muutsid asendit. Karjusin meeleheitlikult, et see mööda läheks. Minu juuksed muutusid tumedamaks. Süsimustaks. Ja kasvasid pikemaks. Varsti katsid juuksed minu keha. Tundsin kuidas valu hakkas kahanema. Nuhatasin ja tundsin kuidas miski mind metsa poole kutsub. Väljusin vaikselt majast ja kadusin käpukil metsa. Ma ei ole libahunt, seda ma tean. Sest mul pole saba, ega koera koonu... Mitte midagi selle sarnast. Ma ei tea kes ma olen. Ma ei tea mis ma olen. Kuid mets kutsub mind.


Meeldis või? Mulle endale tundub et natuke magedaks jääb, mis te arvate? Kui üldse keegi loeb seda....