Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Armastus

Koolisuhted 15. (0)

11.02.2010 19:20, x239 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Kas see pole mitte see sama medaljon? Ja mida see Stiina käes teeb? Väga imelik. Mina vaevu olin vette kukkumas ja tema lihtsalt haardega saab selle kätte. Väga kummaline.

Kui olin raamatuga ühele poole saanud, läksin ma tuppa. Panin musta pluusi, mustad lõhkised lühikesed teksapüksid ja tossud jalga. Tegin musta meigi ja hiilisin tagaukse kaudu välja. Läksin viinamarja kasvanduse juurde ja istusin kõige kagema puu ette maha. Tahtsin näha mis nad teevad, kui ma kaduma lähen. Kuid ootasin seal nii palju, et kuumus võttis kohe märjaks, kuid kedagi ei tulnud. Mõtlesin, et ah mingu kukelaadale Ja asusin tee peale. Ma kõndisin lähima poeni ja ostsin sealt jäätis jahutuse.ks. Poest välja kõndides nägin ma kuulutust. Ära anda must isane kassipoeg. Läksin hämmingusse. Nagu oleks kass seal olnud ja oleks meil tugev side tekkinud. Äkki ma olen nõid! Sest nõidadel on ju mustad kassid. Vaatasin aadressi: Sireli 38.
See ei olnud õnneks eriti kaugel, sest poe kõrval oli ristee kus näitas tänav Sirelit. Võtsin jalad selga ja hakkasin astuma. Mõõdusin mitmest majast, kuid üks maja oli mulle nii tuttav, nii nii tuttav. See oli vana mahapõlenud (Mitte väga maha põlenud, ainult akna äärised paistsid süsimustad) maja. Astusin eneseteadmata sisse. Majas tekkis mul dežavu. Ma tundsin, et ma olen seal enne olnud, isegi vist elanud. Läksin mõõda musti seinu koridori lõppu. Lõpus tundus lapse tuba olevat. Jah just see tuba. Siin toas nägin ju... Või olin siin ise ka olnud? Siin igastahes andis see naine lapse ära! Ma olin korraga vaputust täis. See maja ei mõjunud mulle hästi. Hakkasin korraga jooksma ja ukse poole koosma. Kuid kahjuks jäi mu jalg puuhalu külge kinni ja komistasin. Lamasin seal teadvuseta vist rohkem kui tund aega. Kui ärkasin oli õues natuke pimedam. Kuid teadsin, et pean Stiina poole tagasi põõrduma. Tahtsin üles tõusta - ei saanud. Jalg oli lõhki ja veritses. Käed olid ka verised. Tõusin istukile ja märkasin helekollaseid silmi, kes mind vaatasid. See oli süsi must kass. Kass tuli aeglaselt minu juurde nagu kahlustaks midagi ja nuusutas mind. Ta hüppas järsult üle mu pea, kus olid vanad kõõgi sahtlid. Üks sahtel oli praokil ka sinna see kass kadus. Mõtlesin, et see oli hallulisatsion, kuid mõne sekundiga oli kass juba minu juurde valge side hambus. See kass vist elas siin. Ma ei lausunud midagi, lihtsalt võtsin sideme vastu. Kui hakkasin sidemet võtma läks mu käsi vastu kassi kaelarihma silti. Sildi peal oli kirjas LUCY.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


m2ssu

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima