Two broken souls 8 (7)

Tervelt kaks nädalat oli möödunud ja poiss endiselt võitles sellega, et ei läheks tüdruku juurde midagi ütlema või isegi teretama. Isegi kui see nii välja ei paistnud, oli Jaggeril selle uue ignoreerimis ülesandega raskusi. Ta teadis, et ta peab seda üleval hoidma kooli aasta lõpuni, kuid ta ei saanud tüdrukut kõrvaldada ka. Suures vajaduses ta oli ka maganud ühe võõraga koolist, mille jaoks talle jätkus rõõmu vaid paariks heaks minutiks, kuni Zyron tema mõtetesse uuesti naases. Noormees oli neiu peale vihane, kuid kõige rohkem oli ta enda peale vihane, sest vahepeal ta mõtles, kui tüdruk oleks teda kunagi varem kohtunud. Kui ta oleks näinud vana teda. Võib-olla siis oleks ta tüdrukule meeldinud. Ja ta tahtis seda hetkel üle kõige - et ta meeldiks Zyronile. Kuid ta ei teadnud, et ta juba meeldis.
Kuna ühel reedel oli vaja Jaggeril teiselt korruselt viiendale saada, valis ta koolilifti, kuna ta oli laisk trepil käija. Ta vajutas lifti nuppu, nii et see kollaselt põlema hakkas. Kui lift saabus, astus poiss sinna sisse, nina telefonis. Ta küll sai aru kes seal samas viibib, kuid ta tegi nägu nagu ta poleks aru saanud või märganud. Zyron ise seisis liftis natuke ebamugavalt kui ta märkas, kes peale astus. Oh miks just tema, mõtles tüdruk endale. Ta vajutas nuppu viiendale korrusele veel kord, kuhu temagi suundus, et ta saaks sealt kiiremini välja.
Jagger pani oma vidina taskusse, ning toetas oma selja vastu lifti seina ja vaatas oma ette ohates väsinult. Ka temagi ootas kiiremat väljapääsu sealt. Kui lifti uksed lõpuks kinni läksid, hakkasid nad ülespoole sõitma. Kuid kuskil poole peal jäi lift kinni ning selle tuled korraks vilkusid. Zyron tegi suuremad silmad ja vaikne "Mida?" lipsas üle ta huulte. Ta vajutas teiste korruste nuppudele, kuid masin ei reageerinud. Neiu proovis ka hädaabi kella helistada, kuid see ei töödanud. Kergelt solvunud näoga, tüdruk ristas oma käed ja pomises endale "Tore."
Poiss võttis taskust oma telefoni, vaadates, et levi pole, pani ta selle samasse kohta tagasi ja ohkas. Ta tõmbas käe läbi tuka.
Tüdruk vaatas korra poisi poole, kuid keeras pilgu oma ette. Tükk aega ta kibeles seal oma küsimustega ja vaikis tükk aega. Pärast pikka vahet ta lõpuks küsis ristatud kätega:
"Kuidas sa mind nüüd niimoodi ignoda suudad? Leidsid mõne teise ohvri?"
Poiss mühatas ja muigas, sest ta teadis nüüd, et ka tüdruk oli temast vahepeal mõelnud. "Nagu ma lubasin, siis ma ei tüüta sind enam. Kas see ka ei sobi?"
"Einoh, tore oleks teada." pööritas tüdruk silme. Kuna ta oli pikalt seisnud, istus ta maha kirju vaiba kattega kaetud lifti põrandale.
Jagger hingas sügavalt välja ja küsis "Kuidas siis läinud on?"
Tüdruk vaatas enda ette, üks jalg kõveras, teine sirgu. "Ma ei tea... Normaalselt, I guess..." vastas ta ja vaikis mõnda aega, lõpuks lisades "Ja sinul?" Seda küsides, pööras ta oma pilgu poisile.
Jagg vaid kehitas õlgu "No nagu tavaliselt, elan oma elu." muiatas ja vaatas maha.
Zy pööras pilgu uuesti oma ette ja mõtles, kas tema see elu on siis voodisport. Neiu toetas oma pea kuklasse, vastu seina. Sulges silmad ja hingas sügavalt välja. Poiss lõpuks andis alla ja istus ka maha ning võttis uuesti oma telefoni välja. Ta hakkas selles mingit mängu mängima.
Tüdruk ohkas vaikselt ja vaatas poisi poole "Kas sa tead palju aega läheb enne kui me siit välja saame?"
"Nii kaua, kuni keegi märkab, et see lift ei tööta, seega pole mul õrna aimugi" vastas poiss, korraks tüdruku poole vaadates, ning siis uuesti oma telefoni ekraani uurides.
"Oh Juudas..." ütles tüdruk, ning vaikis jälle tükk aega. Ta tõmbas oma kampsuni äärt arglikult allapoole ja vaatas oma kergelt kulunud kinganinasid. "Kuule... Ma pole tänanud sind veel... selle mee eest." ütles neiu ja vaatas uuesti poissi.
Poiss muigas ja muhatas vaikselt, pilk endiselt telefonis. "Mis sellest meest ikka, lihtsalt mesi, ei midagi muud." vastas noormees, ise endale mõeldes, et tüdruk on kuidagi arglikum või haavatavam kui tavaliselt. Zyron on alati talle tundunud, kui tugev naiskarakter.
Tüdruk kehitas õlgu ja lausus "No ma arvasin, et sa ei tee selliseid asju, kuigi ma läksin ostsin poest uue mee." Ta võttis kotist oma raamatu ja avas selles, endale mõeldes, et hoiab poisi meepurki siiamaani kindlas kohas.
Jagger noogutas ja kuidagi teadis, et sellise vastuse saab. Kui tal mängimisest villand sai, toppis ta vidina pükste taskusse tagasi ning tõusis püsti liftis ringi vaadates. Poiss hüppas kergelt õhku, nii et lift õõtsus, iseendal muie suus.
Zyron ehmatas kergelt ja pani käed lifti seintele. "Mida sa teed?!"
"Äkki kiilus kinni kuskile, õõtsutades saaks lahti või... me kukume alla." irvitas poiss lapselikult.
Tüdruk kortsutas kulme ja vaatas sellise näoga poissi, nagu Jagger oleks hull. "Tahad meid mõlemaid tappa või?!" seda öeldes ta tõusis püsti ning võttis poisi käsivartest kinni ja hoidis teda kinni, et ta enam ei hüppaks.
Poiss vaatas korraks tüdruku käsi ja muigas laiemalt "Okei okei, rahu... Ma ei hüppa enam." vaatas poiss talle kindlustades silma.
Zy kissitas silmi ja kahtles veel, kas poiss räägib tõtt või mitte. Kuid lõpuks võttis ta oma käed noormehe küljest ära. "Tore oleks kui ei hüppaks, muidu ma satun paanikasse," tunnistas ta poisile. Tüdruk vaatas liftis ringi ja uuris ka lage, samal ajal oma kampsuni kraed sättides. "Miks siin nii palav on?" küsis ta, natuke eemale astudes ja kampsuni eemaldades, mille alt paljastus kena pluus suhteliselt avara dekolteega. Ta viskas oma helesinise kampsuni oma koti peale.
Jaggeri pilk peatus korraks tüdruku dekolteel, kuid ta pööras pea ära ja sügas seda. "Sest et ee... Siin ei ole ventilatsiooni."
"Well, sain aru juba jah," ütles tüdruk, pilgu poisile viies "me võiks nii kaua Tõde ja Tõde mängida, kuni need töömehed enda sõõrikud ära söövad ja siia otsustavad tulla."
Poiss istus maha ja küsis "Äkki Tõde ja Tegu?" muiates. "Aga okei, midagi muud ju pole teha."
Tüdruk mõtles küll selles mõttes, et väikeses ruumis ei saa eriti tegu teha, kuid ei hakanud lahti seletama. "Kumb alustab?" küsis ta ka maha istudes ja poissi vaadates.
"No ma võtan tõe."
Zy mõtles natuke aega, kergitas siis kulmu ja vaatas poissi, küsides "Miks sul on vajadus kõige liikuvaga karata? Kas su isa vägistas sind või midagi sellist?"
Poiss vaid irvitas. "No sul on minust ikka täitsa vale arusaam ning ei, mu isa ei vägistanud mind, mul pole isa kunagi olnudki." muhatas poiss vastates.
"Miks sul ise pole olnud siis?" muhatas ka tüdruk ning mõtles, et nagunii poisi isa oli samasugune looder nagu poiss ise.
Jagger kehitas õlgu. "Emh, ma ei teagi täpselt... Ega ei huvita ka väga, pole minu asi. Täiesti ükskõik kas ta elus üldse on" vastas poiss muiates ja maha vaadates.
Tüdruk vaid kergitas kulme kergelt. "Okei... sinu kord nüüd küsida"
"Eem... no ma ei tea," ütles poiss ja sügas kukalt mõeldes "Kas sa igatsesid mind?" irvitas poiss oma lolli küsimuse peale.
"Eii.." turtsatas tüdruk ja ütles liiga kiiresti. Ta pööras pilgu poisi pealt ära, sest teadis, et ta tegelikult igatses küll poissi. Ta oli peaaegu ainuke, kellega tal oli rääkida siin koolis.
Jagg muhatas muigega, sest teadis vastust ette. "No muidugi," ütles ta vaikselt oma nina alla. Noormees tõstis pilgu põrandalt tüdrukule ning ütles "No küsi."
"Em... Kas su lapsepõlves on midagi traagilist juhtunud?" küsis tüdruk ja uuris poisi nägu, sest ta tahtis teada, kust tema probleemid pärit on.
Poiss vaikis natuke ja noogutas lõpuks. "Jah on küll... nii minu kord küsida," ütles poiss kiiremini, üritades teemat kõrvale juhtida "Miks su hinded halvemaks on läinud?"
Tüdruk kortsutas kulme ja mühatas "Mu hinded pole halvemaks läinud."
"On küll... Enne olid viieline, nüüd kolmed tulevad," ütles poiss muiates "Ma tean küll, siin pole midagi vaja varjata."
"Paar kolme ei või olla siis? Aga räägi nüüd, mis see nii traagiline asi oli siis," päris tüdruk ja ristas käed oodates, ning natuke tüdinud näoga olles.
"Küsi midagi muud..." vastas poiss pead kõrvale pöörates ja sõrmed läbi tuka tõmmates - liigutus mis temale teadmatta meeldis Zyronile.
"Ei küsi vott, pole aus niimoodi." ajas tüdruk vastu, mitte uskudes, et poisi minevik nüüd nii hull oli, et sellest rääkida ei saa.
Jagger hingas korra sügavalt sisse ja välja ning lausus natuke karmima häälega: "No #!?!# küll, see pole sinu asi, miks ma peaks seda sulle ütlema, sa ju... Põhimõtteliselt vihkad mind." Teades, et ta oli liiga karm, hõõrus ta kätega oma nägu.
Tüdruk ehmatas ja läks istus tagasi nurka oma koti juurde vaikselt "Midaiganes" pomisedes. Ta võttis oma raamatu uuesti kätte ja lihtsalt jäi seda vaatama.
Poiss ohkas sügavalt ja sulges silmad. Ta tagus kukalt vastu lifti seina õrnalt ja mõtles kui loll ta on.

____
Head kristuse sündi kõigile : )