Two broken souls 24 - In every dream home a heartache (4)

Jagger sai tüdrukust enne töö valmis, pannes pastaka oma paberi peale ja ringutas ohates kõvasti üle terve klassi, mille peale paar tüdrukut edvistasid.



Ka Zyron lõpetas kirjutamise ning viis enda ja poisi töö ära. Tagasi tulles vaatas poissi ja küsis talt vaikselt „Oskasid?“
Teine noogutas ja muiatas. „Mhm… Ei midagi rasket.“
Neiu noogutas aga mõtles, kuidas poiss oskas, kui ta peaaegu ei õppinudki eile. Kui kell helises, tõusis tüdruk püsti. „Enam meil vist tunde koos ei ole.“
„Mhmmhh,“ haigutas poiss ja tõusis püsti, visates koti üle õla.
„Söögivahetunnis siis… kohtume.“ muigas tüdruk ja pannes oma koti ka õlale ning võttis poisi käest kinni. Nad kõndisid klassist välja ning liikusid teise klassi suunas.
Kui nad poisi klassi juurde jõudsid, ütles Jagger muiates ja kiusates „Vaata, et sa siis oma pastakat ära ei söö.“
Tüdruk vaatas teda kergelt pahase näoga ja pööritas silmi. „Ära seleta nüüd.“ Ta tõstis ennast natuke kõrgemalt ja suudles teda suule.
Noormees suudles teda vastu. „Ma nüüd lähen,“ muiatas ta.
Zyron tuli ta küljest ära ja ütles „Tsau“ ning läks oma teed.
Poiss ohkas korra ja toetus vastu seina, telefoniga mängides.
Natuke aega läks mööda ja söögivahetund oli juba alanud. Zyron istus oma teise sõprannaga juba söögilauas ning sõi enda salatit.
Jagger kõndis ka sööklasse ja rääkis oma klassivennaga ning naersid vahepeal. Nad läksid puhveti järjekorda, kus tema sõber rääkis talle mingit naljakat lugu, mille peale Jagger irvitas ja naeris.
Zyron pööras pilku mitu korda poisi poole. Tema sõpranna vaatas teda. „Kuule, mis toimub? Sa ei suuda temalt pilku pealt võtta. Mingi obsession? Keep dreaming,“ muhatas ta.
Zy kergitas kulmu ja vaatas enda sõpra turtsatades. „Ma vean kihla, et sa oled koguaeg sellest unistanud, et oleksid vähemalt sekundikski tema tähelepanu all,“ rääkis ta ja keerutas uuesti oma patsi sõrme ümber.
Teine neiu pööritas silmi ja valetas „Eii…“
Zyron naeris õrnalt ja võttis minitomati enda salatist ning keerutas seda enda huulte vahel.
Jagger ostis endale leiva ja marjamahla, viipas veel sõbrale korra hüvastijätuks ning läks tüdruku poole. Kuna Zy kõrval oli üks vaba koht, tõmbas ta tooli laua alt välja, samal ajal võileiva kile hammastega katki rebides. Istudes ütles „Hei.“ Üks kile tükk jäi talle suhu, seega puhus selle suust kuidagi ära. Ta tegi Zyroni põsele musi ja hammustas oma võileiba, keeras mahla korgi lahti ja küsis „Kuidas läinud siis on?“
Neiu kehitas õlgu „Normaalselt,“ ja pistis tomati endale suhu.
Kolmas ratas vaatas neid nagu mingit maailma imet ja pomises seal midagi omaette.
„Kuidas sul endal?“ küsis Zyron vastu ja vaatas muiates poissi.
Tema sõpranna nügis teda korraks, mille peale Zy vaatas tema poole. Tüdruk läks talle lähemale ja sosistas „What the hell?“, kuid Zyron lihtsalt muigas.
Jagger kehitas ka õlgu. „Igavalt… Aga kuule… Mulle pakuti pidu tänaseks… äkki läheks koos?“ Ta hammustas uuesti oma võileiba.
Zy vaatas poissi ja kergitas kulmu. „Pidu, mis pidu?“
„Dennis pakkus… Ta korraldab midagi enda pool. Pidi selline kinnisem olema, ainult head semud… Ning ta lubas kedagi kaasa kutsuta ja ma tahan sind,“ muigas poiss.
„Hmm…“ kuna tüdruk ei tahtnud poissi alt vedada, siis ütles „Jah, okei. Miks mitte.“ ja muigas.
„Väga tore,“ muigas Jagger rõõmsalt ja jõi oma mahla „Mis su järgmine tund on?“
„Eeh… Keraamika,“ muigas teine „See on viimane ka, täna lühike päev.“
Jagger noogutas ja muigas. „Ahah, okei. Mul veel 2 tundi… Mõlemad kehalised. Sa võid pärast oma tunde statale tulla ju.“
„Mm… No vaatab,“ muiatas tüdruk ja pani tühjale salatikarbile kaane peale.
Poiss kallutas ennast natuke nii, et näeks Zyroni sõprannat. Vaatas teda korra muiates ja ütles „Tere.“
Teine selle peale punastas ja naeratas „Tere.“
Zyron näitas käega tüdruku poole „Daisy.“
„Jagger,“ poiss ulatas käe tüdruku poole „Me pole varem rääkinud minu teada.“
Tüdruk kätles poissi ja muigas. „Heh… ei.“
Zyron vaatas korraks neid kahte, võttis kotist nätsu ja pistis suhu.
Poiss toetas küünarnukiga vastu lauda ja vaatas Zyronit. „Mulle ka annad või?“ küsis ta muiates.
Tüdruk kergitas kulmu ja vaatas poissi. Isegi kui ta ei küsinud seda ülbelt, tundus tüdrukule nii ja ta tundis, kuidas tema ebakindlus pinnale kerkis. „Kui nii küsid, siis mitte,“ lausus Zyron.
Poiss pööritas silmi ja tegi pailapse nägu. „Palun anna mulle ka nätsu.“
Zyron vaid muigas sarkasmiga ja viskas paki poisi ette lauale ning tõusis püsti. „Ma lähen tundi,“ ning sellega ta lahkus sööklast.
Jagger mühatas muigega ja pistis nätsu suhu, tüdrukule järgi vaadates. Seejärel pööras ta pilgu Daisy’le. „Sa ei lähegi tundi või?“
„Aa..“ ütles too ja muhatas „Lähen.“ Ta tõusis püsti ja hakkas oma kotiga askeldama.
„Ei, ega ma ei käsi sul minna,“ muigas poiss ja vaatas mida tüdruk teeb.
„Emh…“ tüdruk muigas ja istus toolile tagasi „Aga tund algab kohe.“
„No mul hakkab kehaline, see on päris suva aga eks sa ise tead, kas jääd hiljaks või hakkad minema.“ Poiss kehitas õlgu ja naeratas oma sarmikat naeratust.
Tüdruk mõtles, et kasutab võimalust ja muigas. „Ega keraamika polegi minu teema.“ Ta hammustas huulde ja vaatas poissi.
„Miks sa siis selle tunni valisid?“ Ta sõi veel oma võileiba.
Tüdruk kehitas õlgu ja ütles „Tundus lihtne,“ ta nihkus poisile lähemale ja jälgis ta silmi „Kas tahad, et ma sind keele peale võtaks?“
Jagger kortsutas kulme ja vaatas korra pilguga ringi, muiet ikka veel huulil hoides. „Mida?“
„Keegi ei saaks teada,“ muigas tütarlaps „Miks mitte?“ Ta pani ühe käe poisi reiele.
Jagger vaatas tüdruku kätt, mille peale ta muie kadus näolt kuna sai aru, et tüdrukul on tõsi taga. Ta tundis, et tahaks, sest oli kaua kuival ennast hoidnud, aga samas ei tahtud Zyronit petta. Seega ta võttis tüdruku käe oma reielt ja pani selle talle sülle, patsutades sellele ja öeldes „Paku kellegile teisele.“ Ta võttis oma mahla ja läks oma kapi juurde, jättes oma võileiva sööklasse maha.
Daisy laiutas enda käsi ja hüüdis talle järgi „Teised küll sobivad!“


_____
Kui ei tea, siis küsi.