Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

DnD #21 - Kurja võluri loss - Kahekümnes peatükk - Kes naerab viimasena (0)

30.07.2016 00:36, x79 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Hoiatus. Käesolev järjejutt põhineb Dungeons and Dragons seiklusel ning võib sisaldada vastavateemalisi ning -spetsiifilisi termineid. Jutustus sisaldab vägivalda ning üle-võlli huumorit. Ei ole sobilik nooremale lugejaskonnale!

Kahekümnes peatükk - Kes naerab viimasena

Tegelased: draakonisündinu paladin Shamash, haldjast vibukütt Lonewolf, poolhaldjast vargaplika Randie, pooldeemonist nõid Malach, kääbikust druiidineiu Leyah, inimesest kõrtsilauljanna Rivana Greywyre

Eelmises osas: Randie astub vilkudes pimedasse ruumi - äkki näeb midagi. Ei miskit. Pimedus on pime. Tuleb kööki tagasi ja paneb õunad kaussi tagasi. Sinise viimasena. Malach üritab piiluda trepist üles, kogemata koperdab maas oleva õuna vastu ning muutub kollaseks. Druiid võtab selle õuna ja viskab kaminasse, varsti saab ahjuõuna. Malach tunneb trepil mõnusat tuuleiili. Randie läheb käsikaudu pimedasse tuppa tagasi ja naaseb suure õunamahla purgiga. Malach üritab Rivanat kiusata, kuid too paneb nõia paika.

See naer, kaminas tule praksumine, laual olev õunadega kauss, õunamahla purk, soe ja mõnus olemine tekitab sellise hubaselt koduse tunde. Seltskond naudib veidi olukorda ning seiklejad lasevad end lõdvaks. Äkitselt on kosta pimedast toast mingi kolinat, klirinat ja kaks katkiläinud pudelit veerevad üle ukse läve kööki. Ehmatades vaatavad kõik sinnapoole. Üks tundub olevat pisike õlipudel, kuid teine on sisaldanud endas võlujooki. Seltskond astub lähemale asja uurima. Äkitselt lendab pimedast toast välja poltergeist. Seiklejad tarduvad õudusest, kui neile vastu kihutab suur kummitus - uhked riided, suur lai naeratus, tühjad silmad, hallid juuksed üle pea lehvimas. Võikalt naerab too “MÜHHAHAHAHAAAAAAA” ja lendab siis LÄBI seltskonna ning suundub teisele korrusele. Paladin, keda ei hirmuta hetkel mitte miski, haarab oma kahekäemõõga ja ründab kummitust. Kuna too ei ole väga materiaalne, siis relv lendab vihinal tondist läbi, põrandasse kinni. Nõid ja druiid on üleelatust nii šokis, et nad on hirmust täiesti halvatud. Rivana satub paanikasse ning jookseb karjudes nurka.
Vargaplikat see aga ei kohuta, kuna talle pakuvad ikkagi üüratut huvi need katkiläinud pudelikesed. Randie hiilib neile lähemale ning kükitab, et paremini näha.
Druiid Leyah, kes endiselt väriseb hirmust nagu haavaleht, astub paar sammu laua suunas, jõuab vargaplika toodud purgini, milles tundus olevat õunamahl, ja teeb selle lahti. Tilgutab sealt veidikese põrandale maha, mitte midagi ei juhtu. Ta silmis lööb helkima veidike maniakaalne leegike ja kergitab purki kõrgemale. Kõik äkitselt taipavad, et Leyah plaanib selle sisu jooma hakata. Hirmust värisev Malach läheb seda nähes veel rohkem näost heledamaks ja silmad lähevad suureks kui tõllarattad, kuid ei suuda midagi teha. Keegi ei jõua reageerida või takistada ning mõne hetkega on purgist suur kogus jooki druiidi kõrist alla voolanud. Leyahi käte värin kaob, hirm on justkui pühitud. Paneb purgi uuesti lauale, vahib teiste lollakalt tardunud nägudele järjest otsa ja küsib: “mis on? Jube hea õunamahl ju!”
Ülejäänud ohkavad kergendatult ning rahunevad. Kummitus on meelest läinud. Druiid sulgeb purgi tugevalt kaanega ning topib õunamahla endale kotti. Leyah naeratab endamisi ja on hästi rahul - hea päev!
Täpselt ei teagi, kas haldjat hakkasid huvitama need katkised kööki veerenud pudelid või tahtis endale isiklikku purki õunamahlaga, igal juhul ajab ta rinna ette ja teavitab, et läheb pimedasse tuppa tagasi!
Kuna teised ei pane seda aga mitte millekski eriliseks ega reageeri kuidagi toetavalt või imetlevalt, siis astub solvunult uksest sisse. Põhimõtteliselt läheb samamoodi nagu vargaplika - käsikaudu mööda seina. Natukese aja pärast hõikab: “jaa! Ma leidsin riiuli!” Haldjas üritab ettevaatlikult käperdada kõike, mis käte alla satub, aga eelkõige otsib ta ikkagi varem nähtud kujuga pudeleid, et kindlustada võlujookide saak. Üpriski pikk ning osav otsing on tulemusrikas. Haldjas naaseb tagasi viie väikse pudelikesega. Valguse kätte jõudnuna vaatab Lonewolf oma saaki - päris ilusad, näevad välja nagu võlujoogid, kuid kas need ka seda on, ta aru ei saa. Haldjas paneb pudelid lauale: “kas soovite proovida?” Teised astuvad ligi, välja arvatud Shamash, keda võluasjad eriti ei huvita.
Laua peal on tolmused pudelikesed eri värvi sisuga - ühes kollakas, teises roheline, kolmandas sinine ja ülejäänutes punane vedelik. Vargaplika tunneb ära kaks võlujooki ning tõstab need eemale. Punase sisuga pudel taastab ärajoomisel elu (jook: Potion of Healing, 2d4+2) ja teine, sinakas, hõbedaste tükikestega, tugevdab võlujõuga omaniku relva (jook: Potion of Magic Weapon). Randie selgitab lahkelt oma äratundmist ka teistele. Shamashi silmad lähevad põlema, kui kuuleb, et üks jook teeb ta relva paremaks ja hakkab sinise vedelikuga pudelikest endale lunima: “gimmegimmegimmegimmegimme!”. Nõid Malach päris nii elevile ei lähe aga umbes sarnaselt vihjab väga otseselt, et tema tahaks seda tervendavat jooki. Mõlemad hakkavad krabama pudelite järele. Malach on seekord kõvasti osavam ja rabab võlujoogid. Shamashile jäävad kätte vaid need tuvastamata pudelid. Veidike parastavalt paneb nõid relva maagiliseks tegeva joogi tagasi lauale. Paladin ei ole oma saagiga rahul ning asetab pudelid umbes samasse kohta, kus need varem olid. “No võta, võta,” lubab Malach tal sinise joogi endale võtta.
Haldjas ei saa väga aru, mida tüübid jagelevad ning keskendub hoopiski tundmatute pudelite peale, et mis need küll võiksid olla. Tema entusiasm on muidugi tervitatav, kuid paraku jääb sellest väheks. Ei saanud ta midagi teada, mis vedelikud seal see on.
Druiid Leyah vaatab ka siis neid pudeleid ning tunneb, et need on täiesti ebahuvitavad - järelikult pole võlujoogid. Ja teavitab seda valju häälega ka kõikidele teistele. Druiid on oma elu jooksul metsikul hulgal erinevaid jooke joonud, seega on tema teadaanne üpriski paikapanev.
Igaks juhuks võetakse tühised pudelid kaasa, peidetakse kuhugi kottidesse ära. Korra käib veel vaidlus erinevate värvide üle ning soovitatakse kallata vedelike õuntele peale, aga tegevuseni ei jõuta.
Niikaua kuni teised vaidlevad ja askeldavad, hakkab laulik Rivana teisele korrusele minema: “oeh, ma ei jaksa teid enam oodata...”

Järgmine osa "Kahekümne esimene peatükk - Üles" ilmub teisipäeval, 3. augustil

Lugu jätkub siin: "DnD #22 - Kurja võluri loss - Kahekümne esimene peatükk - Üles" »


Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


slay

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima