Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

DnD #13 - Kurja võluri loss - Kaheteistkümnes peatükk - Vaas (0)

Hoiatus. Käesolev järjejutt põhineb Dungeons and Dragons seiklusel ning võib sisaldada vastavateemalisi ning -spetsiifilisi termineid. Jutustus sisaldab vägivalda ning üle-võlli huumorit. Ei ole sobilik nooremale lugejaskonnale!

Kaheteistkümnes peatükk - Vaas

Tegelased: draakonisündinu paladin Shamash, haldjast vibukütt Lonewolf, poolhaldjast vargaplika Randie, pooldeemonist nõid Malach, kääbikust druiidineiu Leyah, inimesest kõrtsilauljanna Rivana Greywyre

Eelmises osas: Haldjas matistab valge ja avanenud salasahtlist leitakse pealuu, aga druiid on tuvastamiseks liiga hirmunud. Seltskond peab lühikese puhkuse. Rivana meenutab eelmise seikluse detaile. Randie tahab minna liblikate ruumi. Vahivad endiselt raamatukogus.

Druiid paneb oma teadmised proovile lõpuks ja saab teada, et kolba peal olev märk tähistab kasvava kuu kolmandat veerandit. Randie on sellest üpriski löödud, kuna saab aru, et pealuid ei ole mitte neli, vaid rohkem.
Haldjas astub raamaturiiuli kõrval oleva vaasi juurde ning jääb seda mõtlikult piidlema. Shamash märkab Lonewolfi tegevust, trügib lähemale, haarab nõust kinni ja kukub seda raputama nagu segane. Lähedalolijad kuulevad, et vaasi põhjas on midagi. See köidab Randie tähelepanu ning too teeb ettepaneku nõu ümber pöörata, et tundmatu objekt kätte saada. Shamash kisub kuivanud oksad välja, üritab vaasist kinni krabada, maadleb sellega, aga ei õnnestu kuidagi põhi ülespoole keerata. Teised vaatavad seda iroonilise muigega ja vaevu peavad naeru kinni. Suur vihane draakonisündinu kallistab ja kallistab seda vaasi ega suuda seda kuidagi ümber pöörata - nii naljakas. Lõpuks kukub see hoopiski ümber ja Shamash läheb vihast puhisedes eemale. Haldjas proovib nüüd asjale läheneda mõistusega ja üritab eset välja raputada. Osavalt võtab Lonewolf vaasist kinni, keerab kummuli ning sealt veereb välja eemal oleva laua alla üks punane kivike. Randiel lähevad silmad põlema, sirutab käe selle poole, vaatab korra küsivalt ringi, kas on kõik sellega päri, et tema selle võtab, ja haarab aarde tugevasti pihku. Vaatab lähemalt - see on ilus, punane, mitmetahuline, isegi kaunim kui varasemalt leitud kollane kivi. Õnnelikult naeratades poetab vargaplika aarde sügavale kotipõhja, vabandavalt kobisedes: “ma võtan selle hoiule ja müüme selle ju kõik koos pärast maha…” Tundub, et teistel on sellest kivist ükskõik.
Nõid Malach kibeleb hoopiski ruumist minema, tahab vaadata, mis koridori lõpus on. Randie tuletab meelde, et see purgiga ruum tundus kahtlane, tal polnud aega varem põhjalikumalt uurida, võiks ikka kiigata sinna.
Haldja juhtimisel sammutakse vargaplika pakutud toa poole. Rivana sibab ta järel.
Lonewolf on selles igavas toas juba varem käinud ning seetõttu astub suure hooga uksest sisse. Selle peale liblikakujulised kaunistused seinte peal hakkavad äkitselt liigutama ja tiibu lehvitama.
Varemalt kiviga purgis olnud kolm maagilist lendlejat hõljuvad ruumi keskel ning silmnähtava kiirusega kasvavad suuremaks. Natuke eemal on diivan ja selle peal lösutab ülimalt nunnu kass, kes ei tundu väga ohtlik. Too keerab end kohapeal ringi, sõtkub padja peal ning vahib liblikaid.
Lonewolf tagurdab uksest välja, kummardab galantselt, osutab toa poole ja ütleb: “aga palun!”
Vargaplika piilub sisse, vaatab liblikaid ja üritab aru saada, kas need on päris, maagilised või mingi projektsioon, aga ei saa päris hästi pihta. Kuna temast suuremad kaaslased sisenemisega kõhklevad, siis ei söanda ise tuppa minna, sest elu on õpetanud, et selline asi võib väga halvasti lõppeda.
Tema tähelepanu köidab diivani pealt kostev näugumine. Randie vaatab kiisut ning vaevu surub vastu kiusatuse minna pai tegema, sest see poleks üldsegi mõistlik. Ta arvab, õigemini loodab, et armas elukas nurrub selle diivani peal ka siis, kui nad on siin lõpetanud, ja lükkab nunnutamise edasi.
Seinte peal olevad liblikad tõusevad lendu ning koonduvad toa keskele, nii et suuri kasvavaid elukaid enam näha ei ole. Kõik kohad on nüüd mutukaid täis.
Druiid Leyah vahib seda ukse pealt ja on täiesti lummatud - ta ei osanud oodata sellist kaunist vaatepilti kuskil mahajäetud lossis. See mõjub nagu meditatsioon. Naeratus tekib ta näole ja unelus võtab võimust.
Äkitselt kostub liblikatemüüri taha kadunud diivani poolt kaeblik näugumine. Randie ehmatab korraks: “appi, see kass on hädas!” aga siis rahuneb, sest vaatepilt on ilus ja rahulik. Ta ei ole väga kindel, mis liblikatel plaanis ning arvab, et on hea mõte passida ukse peal ja oodata ära, mis juhtuma hakkab.
Draakonisündinu arvab teisiti. Ta trügib röökides uksest sisse, keerutab võimsat sõjahaamrit, kuid ei taba kedagi, sest ees on lihtsalt liblikad. Natuke aega madistab, aga täiesti tühja. Liblikad kas lendlevad või surutakse õhuvooluga lihtsalt relva eest ära. Shamash tunneb, et jalge lähedalt silkab midagi mööda ning märkab, et see on kass, kes ukse poole jookseb. Kergendatult jõuab ta mõelda, et hädasolija on päästetud, kui tabab oma sõjahaamriga midagi.

Järgmine osa "Kolmeteistkümnes peatükk - Kus sa oled?" ilmub kolmapäeval, 29. juunil

Autori kommentaar »

Lugu jätkub siin: "DnD #14 - Kurja võluri loss - Kolmeteistkümnes peatükk - Kus sa oled?" »

Teavita ebasobivast sissekandest!