Armastus (L) (6)

Tänasest nutavad inglid aastate pikkus igatsust. Taevast sajab laia valget lund, mis on just kui jäätunud inglite nutt. Särav valge lumi sulab mu jalgade all, samamoodi, kuidas sulas Me armastus. Inglid nutavad, sest nende v6imsuses pole muuta elu, millel on juba oma elutee olemas, mis ei v6rdu alati 6nnelik olema. Nemad teavad mida mina tunnen, sest kunagi on ka need olevused selle elu läbi elanud. Minu ja nende vahele jääb pikk maa, aga nemad on seal pilvete peal oma 6nne juba leidnud, mina aga alles otsin seda. Mu k6rvus k6lab nende 6nne laul ja ma tunnen kuidas nad p6lgavad seda mitmekylgset elu, kuigi nad säravad veel ometi õnnest ja täiuslikkusest, ei tea nad endiselt kas ka nende muretu pilvepeale elu on kestev. Nad armastavad seda mis neil on, ka isegi siis kui sajandeid peaksid kestma vihmapilved nende pea kohal. Aga nad on kaitsud. Kaitstud, sest pole ilmas yhtki olevust kes saaks neid haavata. Ma tahaks yks nendest olla, kuna ma olen väsinud haiget saamast. Andestust, et ma ei osanud Sind hinnata, andesta, et ma ei osanud Ennast hinnata.

Ma tean et ma ei ole täiuslik, mitte keegi pole, mitte kellegi jaoks. Kui siis ainult murdsekundi jaoks meie elutee joksul.

Ma ei oska kirjeldada seda tunnet enda sees, mis mind hetkel valdab... Kui meil oleks alles veel tuhat s6na, tuhat elamata hetke, tunneks ma meeletut ahvatlust selleks, et näidata Sulle mis tegelikult minu seespool toimub.

Vahepeal ma tunnen et ma oleks justkui kilodekaupa tuld alla neelanud ja sisimus kõrvetab see valu mind meeletult, ja hetkega tahaks ennast katki rebida. See valu k6rvetab nii meeletult, et tahaks k6ige eest vabandust paluda, paluda selle eest mis ma olen teistele teinud, mis ma olen Sulle teinud, ja et ma ei ole osanud ennast vääriliselt hinnata. Ma tean et ma ei oska valida, lahti öelda ega keelduda, tihti peale saan tagasi löögi mina ise. Tahaksin elada unelmates, sest ma nii kardan reaalsust, ma loodan et kunagi ma ei pea seda kartma.

Ma tunnen vahest ennast kui kasutamata kingitusena, mis on jäänud avamata, sest k6igile on pakend olulisem, mitte selle sisu. Pakend aegub, sekundiseier tiksub minu ajale lähemale, ajale mil ma pean minema, ajale mil mu kasutusk6lbmatus läbi saab.

Vahel tunnen, et mul ei jätkugi ennast ise enda jaoks, miks ma pean teistele elama, kuigi mul oleks v6imalus seda teha ka iseenda jaoks? Pool sulle, pool teistele, PALUN JÄTKE MIDAGI MULLE KA!

K6ik mis selle k6rval alles jäänud on, on liiga tyhine, et teha valet v6i 6iget otsust. Mul on alles jäänud ainult vähesed, ja ma tahan need enda jaoks hoida

Kuigi see mis meie vahel oli, oli hea, kuid mitte piisav selleks, et me kokku jääksime. See vahemaa, mis meid lahutab on kauge, kuid mitte läbimatu. Ma ei kasutanud Sind m6tlematult, ma ei v6tnud sind kunagi kui mänguasjana, aga paratu tundsin ennast tihti mänguasjana. Mu tunded ei ole mängimiseks, päriselt!

See ei olnud muidugi Sina, vaid keegi teine lähedane. kuid ma ei suuda jamada enam sellega, ma pean unustama MEID. Meid ei ole enam olemas, siin olen Mina ja kuskil viibid ka Sina, kaks erinevat inimest , kes pole kokku loodud. Ma surun maha kõik selle mis on alles jäänud, aga tea ma ei unusta seda iial, mis oli .