"Kohtume pööningul" #1 (4)

On reedeõhtu ja ma pean koos emaga koristama, nagu tavaliselt. Ta jagab ära kõik toad, kes millist koristab. Meie maja on üpris suur, meil on eramaja ja koristamine võtab üpris kaua aega.
Ema koristab köögi, elutoa, vannitoa ja oma magamistoa, aga mina koristan oma magamistoa, koridorid, esiku ja PÖÖNINGU. Mu ema laseb alati mul pööningu koristada, sest talle endale ei meeldi pööning ja ta ei käi seal MITTE KUNAGI.
Siis kui mu isa ära läks ja meid maha jättis, andis ema mulle selle pööningu, ta ütles: "Võta see kole pööning endale, tee sellega mis tahad!"
Varem oli see pööning isa oma, ta hoidis seal igast oma rämpsu, kuid kui ta ära läks, võttis ta oma rämpsu kaasa ja jättis pööningu tühjaks.
Kuid ma arvan, et ema andis selle mulle sellepärast, et see tuletab talle liiga palju mu isa meelde. ja ta pole sellest veel täitsa üle saanud, et isa ära läks.

Aga nii, koristamise juurde tagasi.

Mõne tunni pärast on mul veel ainult pööning koristada jäänud ja juba tõmbangi pööningutrepi alla (Meil on selline pööning nagu filmides: Laest ripub üks nöör ja kui see maani tõmmatakse, tuleb trepp välja).
Kui üles jõuan vaatan, et kõik on väga....
.....tolmune?!
"Ahjah. Ma pole siin 3 nädalat koristanud," tuli mul meelde, "eelmine nädal käisin Rose-ga (Rose = Mu parim sõps) ujumas ja jõudsin alles järgmine päev koju. Üleelmine nädal käisin vanaema pool. Ja üleüleeelmisel nä........"
" Emma!!!!" (Emma = minu hüüdnimi, pärisnimi on Esmeralda) kuulen äkki oma ema alt hüüdmas, "Ära unista, hakka koristama!!!"
"Jaajaaa, ma kuulen siis ka kui sa tavalise häälega räägid, sa ei pea lõugama!!!" hõikan ma talle vastu.
"Esimesena mõtlen ma akent pesta, siis tolmu pühkida, ja siis tolmuimejaga võtta ning seejärel mööbleid veits ilusamini sättida." mõtlen ma jälle endamisi.
Alustangi akna pesemisega.


JÄTKUB

Autori kommentaar »