Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

Kristiina jooksis kodust ära. 1.osa (0)

"Hakkab pihta," lausus Kristiina omaette sosinal, kuid õpetaja kuulis. "Kristiina?" sositas õpetaja piisavalt kõvasti, et kõik kuuleks,"Tead, hakkab jah jälle pihta! Pole võimalik! Appi kuidas ma alles kardan!" Kristiina vaatas õpetajat just sellise pilguga naga õpetajat vääris vaadata. Nimelt pilguga, millest võis välja lugeda: Kutsuge hullumaja! Meil on keegi hulluks läinud. Aga egas keegi julgenud õpetajat nii vaadata peale Kristiina. Järgmised tunnid olid normid. Teel koju, otsustas Kristiina, et kui ta juba nii palju on teel koju ja kodus kannatada saand, eks ärgu siis sinna üldse mingu. Ta oli tuliselt kindel, et kohe varsti tungib talle kari metsikud poisse kallale ning varastavad ta paljaks. Kuid ega sedagi tahtnud Kristiina. Ta põõras hoopis ringi ümber metsa. Ta ei teadnud, et see oli see mets, kus oli nähtud enneolematuid olevusi nt: kahe peaga kana, punaste ja hõõguvate silmadega kassi jne...
Keegi pole sealt metsast veel tagasi tulnud...
Räägitakse, et kord oli mingi lonkur tulnud poolsurnult sealt metsast, rääkinud naisele, kuidas ta nägi üht kahe peaga kana, kes munes kuld mune. Sel hetkel see lonkur ka... Naine, va lobamokk rääkinud sellest tervele külale, kuuldus jõudnud ka kuninga kõrvu. Kuningas lubanud anda sellele, kes kana talle toob, pool kuningriiki ja oma tütre naiseks.
Miljonid kuningapojad proovinud ja proovinud ja proovivad siiamaani.
Oot, oot!
Miks kuningapojad üldse proovisid, kui nad ei olnud kindlad, et nad sealt üldse kunagi tagasi tulevad?
Muidugi kuningatütre pärast! Kuningatütre juuksed olid kuldsed kui päike ja nägu ilusam, kui lossi kõige kaunim lill. Igatahes ei olnud mitte keegi sealt tagasi tulnud.
Kristiina aga läks metsa ja kohe, kui ta ühte puud näinud oli unustas ta kõik. Isegi selle kuidas kõndida. Ta hakkas tuikuma ja kukkus ühte suurde ning sügavasse kaevu. Sel hetkel tuli tal jälle kõik meelde. Ta kuulis oma kõrval sosistamas kedagi:" Soovisid ka kuningatütart naiseks?" Kuna kõik oli pime ei näinud sosistaja Kristiinat, et see on tüdruk. Muidu ta poleks küsinud kas soovisid teda naiseks. Aga nüüd sai Kristiina aru kus metsas ta on. Ülevale augu ääre juurde oli tulnud üks pikka valge habemega mees. Neid kogunes sinna aina juurde ja juurde. "Kas nüüd võime alustada?" küsis üks. "Jamh, arv on täis!" vastas mingi teine valge habemega mees kellel oli habeme peal suured mustad augud ja oli arvatavasti nende teiste mehikese boss . JÄTKUB...

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!