Teema: Järjejutud / Armastus

Armastuskirjad #2 (0)

Noored armunud on arad, kuid tegevusaltid, nad kardavad, kuid samas teeksid silmarõõmu heaks kõike. Eriti veel selleks, et armsaim sinu vastu sama hakkaks tundnma. Tänapäeval on jäänud alles vähe selliseid, kes loevad eelmise sajandi armastusromaane ja unistavad enda printsist, kuid Annely just selline oligi. Ta igatses romantikat tänapäeva inimeste ellu. Ta igatses armastuskirju ja roose. Ta oli armunud. Mitte ainult raamatuisse vaid ka enda klassivenda Andreasse.
Andreas vaatas Annelyd tihti raamatukogu riiulite vahelt salaja, sest ei julgenud tüdrku enda juurde minna. Ta üritas aru saada, miks tüdrukule vanamoodsad armastusromaanid meeldivad. Kord kuulis ta aga midagi, mis pani teda pastaka järgi haarama ja kirjutama:

Minu armas Annely,

Ma tean, et sa igatsed rüütliaega, mil inimesed olid õrnema hingega, kus romantiga oli inimeste südameis ilusate hetkedena. Ma kuulsin, et sa igatsed pikki kirju, mida armunud teineteisele kirjutasid. Neid pikki ja romantilisi kirju. Tänapäeval seda ei kohta. Ma tahaks, et sa oleksid õnnelik ning seetõttu alustangi ma täna ühe kirjaga just sinule.
Ma olen sind tundide kaupa vaadanud, imestanud kui hell sa oled. Ma olen mõistatanud, miks sa loed neid vanu raamatuid. Sa oled ainus, kes pühib neilt tolmu ja avab nende kaaned, et avastada seal peituvad võlud. Sa oled nutnud koos raamatu kangelastega. Olen valutand nende murtuid südameid, naeratanud nende õnne peale. Sa oled siiras ja kaastundlik. Sa peaksid ise olema ühe sellise loo peategelane. Keegi peaks rõõmu tundma sinu õnnestumistest, kaasa tundma sinu valule. Sa oled seda väärt. Ja ma olengi üritanud see inimene olla. Vargsi olen ma sulle kaasa elanud. Ma olen soovinud tulla välja nende riiulite tagant ja pühkida ära sinu pisaraid, kuid hirm, et ma lõhun siis selle võluva osa sinust on mind tagasi hoidnud. Ma soovin, et ka sul oleks selline lugu kunagi oma lastele jutustada nagu raamatute autorid sinnule jutusavad. Tahaksin olla osa sellest. Soovin, et tähtedesse vaadates näeksid sa seal mind, et tähistaevast vaadates räägiksid sa meie kauni loo.
Ma vaatan mõnikord kastemärga muru ja imestan, kas need võiksid olla ka kellegi piarad. Sinu omad näiteks. Kas ei võiks olla nii, et igal hommikul pärlendavad murult vastu inimeste pisarad, mis öö jooksul valatud said. Ma tean, et sa utad tihti. Leinad kaduma läinud romantikat ja armastust sellist nagu raamatuis, aga ma tahan seda sulle pakkuda. Ära anna alla. Imesi juhtub ning mina tahan ühe täide viia.

Armastusega,
Andreas

2012

Andreas pani kirja raamatu vahele, mida Annely parasjagu lugema oli hakanud ning ootas, et tüdruk seda näeks, kuid tüdruk oli oma lootused kaotanud ja unistuse maha matnud. Ta uskus, et selliseid asju juhtub vaid raamatuis ning on parem neist eemale hoida. Annely ei käinud enam neid vanu romaane lugemas ja ta ei näinud ka kunagi kirja, mille Andreas kirjutas.
Andreas ei teadnud, et tüdruk pole ta kirja näinud vaid arvas, et ta pole tüdruku arvates piisavalt hea. Ta loobus mõttest tüdrukuga suhelda.

Teavita ebasobivast sissekandest!