"Muutunud Maailm" 4. osa. (8)

"Tead.. mul on siin veel paar asja teha." Ema tegi kiire kannapöörde ning sibas tagasi, kust ta just tuli.
Ma võtsin välisjalanõud ja jope seljast ning kiirustasin emale järgi. Ta oli omadega kööki jõudnud ning küüris nüüd kraanikaussi. "Noh," ütlesin ma anuvalt. See salatsemine muutis mind närviliseks.
"Ma lihtsalt mõtlesin, et äkki sa tahaksid.." Ta summutas oma hääle, lastes kraanist ohtralt vett voolata.
"Mida?" küsisin ma üle.
Ta pani kraanikausi kinni ning läks kappide kallale. "Vaata, ma lähen homme ühele peole ning ma mõtlesin, et äkki.." Ta vaikis, selg endiselt minu poole.
"Et..?" õhutasin ma edasi. Kuhu ta küll jõuda kavatseb?
Ema ohkas ning pööras ümber, vaadates mulle mitte midagi ütlevate silmadega otsa. "Kas ta tahaksid minuga kaasa tulla?"
Mu nägu venis pikaks ning ma vaatasin sulle kahtlustavalt otsa. "Kuidas palun?"
"Sa kuulsid küll," pomises ta ning jätkas oma koristus töödega.
"Nojah, kuid.. Oled sa selles kindel? Sa pole mind varem kutsunud. Ja pealegi, seal on nagunii mingi igav täiskasvanute õhtu ja mul pole midagi teha ning siis ma olen seal jälle niisama ja näljas ja.."
"Oh ole nüüd!" katkestas ta mind. "Usu mind - see tuleb äge pidu! Ning sa poleks seal ainuke noor."
Ma vaatasin jälle kahtlustades emale otsa. "Kindel?"
"Jaa! Usalda mind ometi."
Ma andsin alla. "Olgu peale."
Ta pööras end ümber ning säras õnnest. "Tore! Ja nüüd on vaja sulel veel ilusad riided osta.Kas ma tulen sulle homme kooli järgi või tahad ise minna? Ma võin sulle raha anda ning.."
"Emps! Mis mu praegustel riietel viga on?"
Ta vaatas mind pealaest jalatallani kritiseeriva pilguga. Ma pööritasin silmi. "Ega need ainukesed riided pole, mis mul on."
"Noo-jaa, kuid.." Ta hammustas huulde. "Kindel, et sa ei vaja uusi?"
Ma ohkasin. "No kui sa väga tahad, võin ma ka uued osta. Kuid ma lähen üksi. Ehk - ilma sinuta. Sa topid mulle muidu jälle mingeid kahtlaseid rõivaid selga."
Ema kortsutas kulmu. "Ega need nii hullud ka pole," pomises ta ning torutas huuli. "Sa võiksid selle Mariaga minna. Mul on tema maitse suhtes head arvamused."
"Ja minu maitse suhtes?" teesklesin ma solvumist.
Ta itsitas ning astus mulle lähemale, tehes mulle pai. "Ka sul on hea maitse. Kuid koos on ju ka lõbusam, kas pole?"
"On vist jah." Ma ohkasin ning eemaldusin veidike. "Ma nüüd lähen ja teen oma kodused tööd ära." Ringi pöörates, lahkusin ma köögis ja läksin üla korrusele, oma tuppa.
Sinna jõudes, viskusin ma voodisse ja lamasin ma veidi aega. Huvitav, mis pidu see niisugune küll olla võiks? mõtisklesin endamisi. Loomulikult polnud mul tol hetkel õrna aimugi. Õrna aimugi millestki. Eriti veel sellest, miks see pidu tegelikult tähtis oli.
Ma kerisin end istukile ning otsisin välja oma koti, milles olid ka mu kooliasjad. Ma võtsin need välja ning asusin koduseid ülessandeid lahendama.

Autori kommentaar »