Mondana elu 16.osa (4)

Kõik hakkasid naerma. Isegi Eveline.


Tule nüüd! ütles ema, ja tõmbas Evelinet käsivarrest. Kuhu ?? ütles Eveline koos oma narukrampidega. Meie koju loomulikult! ütles ema. Ei mõtlegi! vaidles Eveline vastu. Ise tead! Lapsed, Raul lähme! Ütles ema rahulolevalt.Ema! Raul läheb koju! Hüüdsin emale ja Raul hakkas minema. Jooksin ruttu arvti taha ja logisin msn - i. Msnis oli ainult Raul ning ta hakkas rääkima :


Raul - elu on tavaline, ilma rõõmuta says :

Tsaukaaaaa!


Mondana says:

Ole vait!



Raul on kurb says:

Miks? :(


Mondana says:


Haha Haha!




Raul on õnnetu says :



Ma olen nii üksildane kurb ja õnnetu!




Mondana says:

Ja siis?





Raul says:


Õue viitsid?



Mondana says:

Jah aga tavaliste riietega.



Raul says:


Oki.



Toppisin ruttu riided selga ja jooksin õue Rauli juurde aga nii et ema ei teadnud, Kuna teda polnud isegi kodus.Tsu muzuuu! ütlesin Raulile. Kõndisime koos igalt poolt mööda ja ma eputasin kõikide tüdrukute ees kes Rauli endale tahtsid. Järsku tuli üks kaunis tüdruk. Raul tegi nagu ta hakkaks mind suudlema, järsku haaras ta sõrmuse mu sõrmelt ja selle tüdruku kes seal oli. Nad jooksid koos minu eest ära. Puhkesin nutma. Sõrmus oli läinud, Raul oli läinud, kõik oli läinud. Olin eksinud.Üks vanamees oli õues. Vabandage aga kus pool asub labajala tänav? küsisin vanamehe käest. Kao siit! tatistas vanamees. Siis ma nägin ühte kassi kes nägi välja täpselt nagu Cätu kass. Jooksin kassi järgi. Järsku hakkas Cätu maja paistma. Aitäh tubli kiisu! kiitsin seda kassipoega. Cätu maja juurest oskasin ma vabalt enda maja poole minna. Käisin, käisin, käisin ja käisin. Kass tuli mulle järgi. Kodu paistis juba. Läksin koju ja võtsin kiisupoja sülle. Helena jooksis kiljudes minu poole. Õdeee! sa lihtsalt ei kujuta ette mis juhtus! Helena jooksis üles. Jooksin igaks juhuks järgi. Nägin et mu ema ja minu kõige vanem õde kes oli 19 nad mõlemad olid surnud! Mida me teeme õdeee! karjus Helena. Tule mul on mõte!

Jätkub...