6# Not (10)

Ma avasin silmad. Tundsin ennast hästi ja väljapuhanuna.
Istuli tõustes hõõrusin silmi ja hakkasin vaikselt toa piirjooni nägema.
See tuba kuulus ilmselt poisile, sest tuba oli tumedates toonides. Toas olid peale suure voodi veel suur lükandustega riidekapp, laud ja uks, mis viis minu arust vannituppa.
"Tore näha, et sa veel funktsioneerid," kostus toanurgast.
Vasakul pool voodit istus Harry, kes oli mulle hirmuäratavalt lähedal. Pistsin kisendama.
Poiss surus oma peopesa mulle vastu suud.
"Issand jumal, Darcy, küll oled sina kisakõri!"
"Hei," lükkasin ta käe eemale. "Kui keegi sulle öösel otsa vaataks nagu abiotsiv kutsikas, siis sa ka karjuks."
Turtsatasin, kui Harry solvunud näkku vaatasin.
"Ma ei ole abiotsiv kutsikas," märkis ta.
"Oled ikka küll," hakkasin teda narrima, ise naerdes.
"Ära narri!" hüüatas Harry ja hüppas voodisse, tema jalad minu kummagil külgedel.
"Kas ma olen mingi kont sul või?" narrisin edasi.
Ta pani oma näo minu omale väga lähedale: "Ma pole koer."
Hakkasin naerma ja kõditasin teda lõua alt, mis ajas temagi natukeseks naerma.
Äkitselt istusin ma tema kõhu peal ning ta naeratas mulle võidukalt otsa.
Panin käed rinnale risti ja ajasin alahuule üle ülemise.
"Darcy..." venitas Harry naeratades. "Kas sa solvusid, kiisu?"
Hakkasin automaatselt naerma. "Kiisu? Seriously, Harry?"
"Noh, ma olen koer ju," pilgutas ta silma ja ma naersin valjemalt.
Ta hakkas mind kõditama ning ma siplesin nagu segane kuni ta lõpetas.
Selle ajaga olime juba keset tuba põrandal ning ta oli minu kohal.
"See on ebaaus," pahandasin temaga. "Ma kardan, et me pole enam sõbrad, seega sa ei tohi mind Darcyks kutsuda."
Harry naeris pead kuklasse ajades: "Olgu. Kuidas ma sind kutsuda võin siis?"
"Darcy Noell Johnson," ütlesin ja naeratasin, kui Harry mulle imelikult otsa vaatas.
"See on suu täisnimi?" küsis ta üllatunult.
"Jap," noogutasin.
Kuna tema tugevus mu külgedel polnud enam nii suur, lükkasin ta enda pealt maha ja jooksin eemale, peites voodi alla.
Hetk hiljem haaras keegi mu pahkluudest ja mind tõmmati voodi alt välja.
Hakkasime üksteist taga ajama kuniks kukkusime uuesti põrandale.
Naersime mõlemad tükk aega.
"Sul on nii ilus naer," märkis Harry.
Naeratasin ja olin õnnelik, et poiss seda pimedas ei näinud: "Sul ka, kallis."
"Nüüd lähme hellitavate sõnade peale välja või?" naeris Harry.
"Nii naljakas," ütlesin sarkastiliselt. "Siis oled ma printsess Darcy."
"Olgu, printsess," vastas Harry ikka naerdes.
"Miks ma üldse siin toas ärkasin?"
"Sa olid omadega kohe nii läbi, et nõudsid endale baarmeni käest veel tosin jooki ning olid lõpuks nii väsinud, et otsustasin su siia puhkama tuua."
"Kas see on sinu tuba?" pärisin.
"Jah. Kas sulle meeldib?"
"Mhm, mulle meeldivad tumedad toonid."
"Aitäh," ütles Harry ja tõmbas mind endale lähemale.
"Ma pole enam unine," laususin mitu minutit hiljem. "Lähme alla."
"Ma ei viitsi," porises Harry ja jooksis oma voodisse, pugedes teki alla kerra.
Naersin heledalt: "Tule, Harry, palun..."
"Ei, tule siia," kergitas Harry ühe tekiserva üles.
Ohates läksin tema kõrvale teki alla.
"Nüüd ongi soojem," ütles Harry ja pani oma külmad jalad minu omade vastu.
"Hei!" hüüatasin eemale tõmmates. "Sa oled külm."
"Noh, sa oled kuum," kehitas Harry õlgu ja me hakkasime mõlemad naerma.
"Kui see oli kompliment, siis aitäh," kehitasin samuti õlgu ja panin käed ümber tema.
"Kuidas sa saad riietega magada?" päris Harry äkitselt.
Ta tõusis voodist püsti ja võttis oma rannasortšid ning t-särgi seljast.
Vaatasin teda suurte silmadega, kui ta tagasi voodisse tuli.
Kõik tema tätoveeringud olid nüüd näha ja ma konkreetselt jõllitasin teda.
"Äkki lõpetaksid minu vaatamise ja võtaksid ka riided seljast?" muigas Harry laialt.
"Sa oled nii dirty," märkisin, kuid paar sekundit hiljem ütlesin: "Okei."
Ta vaatas mind üllatunult, kui voodist püsti tõusin ja oma lühkarid jalast ja pluusi pealt tõmbasin.
Ta jõllitas mind samamoodi, kui mina teda, kui ma tagasi voodisse läksin.
"Darcy, sa oled ikka paganama kuum," pomises Harry.
Itsitasin vaikselt: "Sina ka, Harry. Sina ka."