5# Not (3)

Istusin aia äärde ühele nendest valgetest rannatoolidest ja võtsin oma uuest topsist sõõmu. Peagi potsatas Dani minu juurde maha istuma.
"Kus sa olid?" küsis ta ohates.
Muigasin: "Majas."
"Kellega?" vaatas Dani mulle otsa, naeratus nöol.
Kissitasin silmi. "Ära vaata mind sellise pilguga."
Dani vaid naeris minu kommentaari peale, ajades pea kuklasse ja esitas uuesti oma küsimuse.
"Inimesega."
"Poisi või tüdrukuga?"
Ma ei vastanud sellele ja Dani puhkes vaikselt naerma.
"Te olite Harryga koos majas, eks?" küsis ta mulle otsa naeratades. "Mis tegite seal?"
Vaatasin Danile otsa ja laususin muiates: "Olgu. Jah, ma olin temaga ja ma kindlasti ei hakka sulle rääkima, mis me seal tegime."
"Oota, Darcy? Oled sa tõsine või teed nalja?" hüppas ta jalule ja haaras mu õlgadest. "Sellesmõttes... See oli su esimene kord, eks? Kas ta oli hea?"
Mu silmad läksid suureks ja Dani hakkas minu üle naerma.
"Dani," sisistasin. "Ma ei teinud temaga seda, idi.kas. Me ainult... See ei oma tähtsust, Dani!"
Dani lõpetas naermise ja ohkas nördinult. "Mäh, ma juba lootsin. Te oleksite nii armsad."
"Dani," hakkasin ise naerma. "Paberil oleme mina ja Harry nagu tuli ja vesi, sa tead seda ise ka."
"Ei tea ikka küll."
Paistis nagu Dani oleks täiesti okei olnud ideega, et minu ja Harry vahel on midagi rohkemat kui sõprussuhe. Kuid ma ei unustanud meie tüdrukutevahelist kokkulepet end mitte siduda.
"Te ju olete suudelnud? Vähemalt üks kord?"
"Kolm korda."
"Ühe päeva jooksul? Samal päeval kui te kohtusite? Tublid olete."
Saatsin talle pahase pilgu, mille peale ta turtsatas ja tagasi maha istus.
"Kas ta meeldib sulle?" küsis ta seejärel.
"Ei."
Ma ei tea kas ma valetasin või mitte, aga olles Harry´ga alles tuttavaks saanud, ei oleks see loogiline olnud, et ma temast kohe nii sissevõetud oleksin.
Kui Dani teema "meeldimisele" üle viis, tuli mulle Greg meelde. Mu süda hakkas jälle valutama ning ka pisarad ei olnud kaugel.
"Darcy, kas sul on pisarad silmis? Mis juhtus?" kükitas muretsev Dani mu ette ja patsutas mu põlvi.
Pisarad juba voolasid mööda mu nägu alla.
Ta astus tuppa, sulges ukse ning irvitas mulle otsa.
"Dani," värisesin. "M-ma... Ma hakkan jälle... seda... seda mälestust nägema."
"Mida ma teha saaksin?"
Ta astus mulle paar sammu lähemale ning asetas käed mu puusadele.
"Kutsu Harry," palusin nuuksudes.
"Mida?" tegi Dani suured silmad.
"Palun," anusin tüdrukule silma vaadates, käsi südamel.
"Ma tahan sind," lausus Ta ning tegi mulle põsemusi.
Tema taga uks avanes.
"Palun, ei," nuuksusin endamisi, pigistasin tooli käetugesid.
Cassandra astus uksest sisse, astudes Tema poole nagu tagumikku hööritav modell. Cassie lükkas mu Temast eemale ning suudles teda.
Ma pigistasin silmad kinni ja haarasin oma juustest.
"Darcy, ma olen ainult selleks siin, et öelda, et mul ei ole sind enam vaja," ütles Ta.
"Hetk tagasi sa tahtsid mind," nuuksus noor mina. "Ma... Ma andsin sulle kõik."
"Ilmselgelt ta lihtsalt kasutas sind ja me oleme nagunii koos paremad, kui sina temaga," nähvas Cassie ja hammustas huulde, vaadates Talle otsa.
Ta naeratas tüdrukule ja lakkus oma huuli. Ma nägin sädet Tema silmades, mida mina polnud kunagi näinud Tema silmades, kui ta mind vaatas.
Keegi raputas mind kõvasti.
"Darcy!" See oli poisihääl.
"Ta kasutab mind ära," nutsin. "Ma ei taha teda näha."
"Me peame ta tuppa viima. Ta elab vana mälestust läbi," kuulsin Dani hüsteerilist häält.
"Hei, mis toimub?" kuulsin järgmist häält - Meg.
"On temaga kõik korras?" Nii et ka Zayn oli siin?
"Palun," rääkisin vaikselt Harry´ga. "Mäletad, ma ütlesin sulle, et mulle tehti kunagi väga haiget ja ma olin seetõttu morn? Mul tuli temaga üks mälestus meelde. Ja- ja see teeb väga haiget..."
Harry hoidis mu pead oma käte vahel ja vaatas mind lohutavate silmadega. Need mõjusid nii lohutavalt. Ma tundsin end turvaliselt.
Kõik oli jäänud vaikseks. Tundsin ainult Harry sooja hingeõhku oma näol.
"Darcy, kuidas ma aidata saaksin?" rääkis Dani muretseva häälega.
"Ma aitan teda," lubas Harry ja ma oleksin soovinud naeratada.
"Harry, mida sa-"
Ja hetke pärast olid tema huuled jälle minu omadel.
Mitu sekundit hiljem ma eemaldusin ja kallistasin poissi kõvasti, kelle käed olid tugevalt minu ümber sulgunud.
"Mida see nüüd tähendas?" küsis Louis kergelt naerdes, kes oli Harry selja taga seisnud ja nüüd mulle otsa vaatas.
"Mulle tundub, et see on mingi uus elustamis tehnika," naljatles Lia.
Seltskond naeris meie ümber.
"Jääge lihtsalt vait," pomises Harry.'
Naermine jätkus, kuid nad otsustasid meile vaba õhku anda ja lahkusid.
"Edu siis teile kahele," naeris Meg minema kõndides.
"On sinuga nüüd kõik korras?" küsis Dani veel enne kui ta meid kahekesi jättis.
"Igastahes ma tunnen end paremini," ütlesin talle.
Ta naeratas mulle, saatis hoiatava pilgu Harryle ning kõndis eemale.
"Anna andeks, et sind nii ära kasutan," ütlesin Harryle, kes mind lamamistoolile tõstis.
"Sa ei kasuta mind ära," vastas ta. "Ma tahan lihtsalt sinu jaoks olemas olla, okei?"
Noogutasin. "Okei."