1# Syrena Night as Fire (11)

"Syrena Night," lausus mürisedes kähe hääl. "Kas ema pole sulle kombeid õpetanud? Millega ta hakkama sai?"
"Sir, leidsime preili ülemises koridoris," jutustas valvur, hoides mind tugevasti käevarrest kinni. "Meie," - ta nõksatas peaga oma kaasvalvurile "nägemise alusel, arvame, et otsis midagi. See on kõik, sir."
Vaatasin arglikult käheda häälelise mehe poole. Tal oli pikk habe ja kongus nina. Ilmselgelt üks Tema Maiesteedi jünger, neid kõigil olid habe või vuntsid.
"Õigus, mulle meenub...," pani ta nimetissõrme lõuale. "Su ema oli surnud enne, kui sa rääkida oskasidki."
Seejärel kõndis ta kõkutades oma suure laua taha ja vaatas mulle tõsiselt otsa.
"Seekord ma lasen sul minna," naeratas ta lahkelt, kuid ma ei lasknud end petta. "Järgmine kord peame su suure kahjurõõmuga kongi pistma. Viige ta minema."
"Jah, sir," vastas üks valvuritest ja mind viidi ruumist välja.
Valvurid heitsid mulle viivukeseks kahtlustava pilgu ja lasid siis oma valvepaiga poole plagama.
Hingasin sügavamalt sisse ja hakkasin kohe kodu poole jooksma. Mis mul arus oli, et ma täna külaliste nimekirja otsima tulin? Täna oli ju Tema Maiesteedi ja jüngrite koosolek ja valvurid on igal pool.
Jah, külaliste nimekiri. Ma vajasin seda, et leida inimest, kelle perenimi on Night. Lootusetu!
Avasin hüti ukse ja läksin pliidi äärde teed keetma.
"Syrena, kus sa olid?" koperdas mu paps diivanilt püsti. "Ma arvasin, et sa läksid posti tooma? Oh... Sa valetasid, laps!"
"Vabandust, papa," ütlesin kalgilt. "Ma pidin."
"Sa pidid? Kui nii, siis miks? Mida sul veel vaja on?" pahandas paps ja viibutas oma kondise sõrmega minu poole.
Raputasin vaid hajameelselt pead ja haarasin pliidilt kannu. Kallasin tassidesse tee, andes ühe papale.
"Papa...," alustasin vaikselt tugitoolis lösutades. "Kuna Tema Maiesteedi igaaastane ball on?"
"Tähtede järgi kahe päeva pärast," sain vastuse. "Mis sellest?"
"Kas sulle ka räägitakse nendest, kes tulevad?" küsisin.
"Vahest, seekord mitte." Tema silmades peegeldus vastu kahtlus. "Sa käisid külaliste nimekirja otsimas, eks?"
Noogutasin vaevu. Ma olin liiga kangestunud.
Papa virutas rusikaga vastu diivanilauda.
"Kas sa, laps, ei saa aru, et iga vale käik võib viia sind võllale?" karjus ta. "K-k-kui ema oleks elus oleks palju lihtsam... Lõpeta sugulaste otsimine, Syrena! Sa oled ainuke laps ja meie suguvõsa on välja surnud."
Neid sõnu kuuldes kuulsin valelikke noote, aga need võisid ka tulla mu ettekujutlusest.
Papa tõusis ja lonkas magamistoaukseni, pomisedes vahetpidamata ladina keeles.
"Kas sa jäid vahele ka?" vaatas ta ukse juures üle õla.
Surusin vastuse kinnipigistatud huulte vahelt vaevu välja. "Jah, papa."
Ta ei vastanud midagi. Isegi papa nägu ei reetnud midagi. Ta sisenes magamistuppa ja sulges ukse.
Lõpeta sugulaste otsimine, Syrena! Sa oled ainuke laps ja meie suguvõsa on välja surnud.
Ma ei saanud selles nii kindel olla. Papa oli mulle paljusid asju varem luisanud, kuigi ta oli ikka usaldusväärne. Ma pidin oma kinnisidee juurde jääma. Kuskil, kasvõi teisel pool maakera, on keegi, kes on minu sugulane.
Ma teadsin seda.

Järgmisel hommikul ajas papa mu varakult üles. Pidin küürima terve maja ära kuniks isa töölt tagasi tuleb.
Ta töötas ülepäeviti valvurina ja vahepeal ka ratsani.kuna, kes juhtisid käike linnast väljas või kaugemalgi.
Pärast keskpäeva sain ma koristatud ja hakkasin veel ainult moppi ja lappe pesema.
Enne veel kui papa koju jõudis, keetsin meie põllu kartuleid ja tegin salati. Paljud siinsed elani.kud ei saa endale salatit lubada. Meil oli vedanud, et isa kõrgemas klassis töötas.
"Sa oled väga tubli olnud," kiitis papa mind õhtusöögil. "Ma arvasin, et sa jooksid jälle nimekirja otsima."
"Ma pole seda veel täielikult välistanud," pomisesin.
Isa pani söögiriistad käest ja vaatas mulle tõsisel ilmel otsa.
"Homme on ball ja kui sa enne seda veel mõne lollusega hakkama saad, siis kõnnid kohe võlla poole. Sir Nicholas ei andesta sulle enam. Sa jäid eile talle vahele, õigus?"
"Tegelikult," ütlesin tungivalt. "Jäin ma vahele valvuritele, kes juhtusid olema valel ajal vales kohas ja nad tassisid mu tema juurde."
"Valvurid pole kunagi vales ko..."
"Mida iganes." Hakkasin edasi sööma, seda ka papa.
"Ära homme midagi ära riku. Hinda seda, et me saime kutse. Hinda seda, et meil on võimalus elada rikkamas klassis, süüa rikkalikku toitu, magada katus peakohal. Hinda seda."
Panin söögiriistad viisakalt taldrikule ja ütlesin: "Aitäh. Mul on kõht täis."
Pühksin käed põlle sisse ja võtsin sammud oma toa poole.
Istusin voodile ja lasin pilgul üle oma ülitillukese toa minna.
Kuulsin nõudekolinat ja kui üks taldrik - või klaas - põrandale katki kukkus. Kostus vandumine. Seejärel hakati tükke kokku pühkima.
Muigasin veidike. Paps polnud kodutöödes just osav käpp.
Võtsin ennast kokku ja läksin talle appi. Pesin nõud ja koristasin kõik killud.
"Mul on sellise tööka ja osava tütrega vedanud," naeratas ta ja võttis mu pea oma käte vahele.
"Sa tahaksid rohkem tütreid, eksju?" naljatasin ja naeratasin.
Papa neelatas valusalt, ma nägin seda tema silmist. "Jah. Ole hea, mine nüüd magama. Homme on mul tööpäev ja ära unusta ennast pesta. Vali õhtuks kena ballikleit."
Ta rõhutas "ballikleiti", sest mulle ei meeldi pidulikud riided nii väga. Kodune kleit oli palju mugavam. See korseti kandmine on lausa piinav.
"Olgu," naeratasin uuesti ja kallistasin teda. "Armastan sind."
Kekslesin oma tuppa ja vahetasin riided ööriiete vastu. Surudes kleiti pisikesse kummutisse mõtlesin, miks oli papa nii märgatavalt ja valusalt neelatanud, kui ma nimetasin "rohkem tütreid". Kas see tuletas talle meelde ema? Aga mina olin ju palju kauem leinas olnud.
Selliste mõtetega läksin voodisse. Võtsin padja alt riidest nuku, mille ema mulle enne sündi oli teinud. Mu surnud vanema oli öelnud vaid seda, et see oli tehtud puhtast armastusest. Kallistasin nukku ja tundsin, kuidas ma ema ja vanaema igatsesin.
Viimane, mida ma mäletan oli, et ma vaatasin kuu poole, pisarad silmis ja laulsin vaikselt.

# See on mu uus järju. Loodan, et teile meeldib. Kustutasin kõik eelnevad, sest need tundusid tobedad. Seda järjejuttu ma kohe kindlalt ära ei lõpeta. Kommenteerige, kritiseerige, olge mõnusad. :) #