24# Not (12)

Istusime pargipingil ja sõime mingeid magusaid säästujäätiseid, naerdes üle terve pargi.
Vanamutt vastas pingil koguaeg mölises meiega ja käskis meil vait olla, ise toitis tuvisid enda ümber.
"Teate, et tuvid kannavad haigusi," ütles Zac kõvasti ja siis mulle: "Tal endale on mölisemis-nakkus peale hakanud." Naersin.
"Kuule, noormees, ma kuulsin seda väga hästi! Kas te kurat saate siit minema?" kargas mutike püsti ja vehkis oma kepiga siia-sinna.
Zac haaras mu käsivarrest, ehmatades mind, niiet ma oma jäätise maha pillasin.
Eemale joostes pragasin poisiga: "Mis minu jäätisest saab?"
"Võta minu oma," lükkas ta oma jätsi mulle irvitades nina alla.
"Rõve, sa oled seda lakkunud!" hüüatasin ja lükkasin ta eemale.
Zac naeris ja ütles: "Oleta, et mina olen Romeo ja sina oled Julia. Romeo annab sulle oma jäätise. Kas sa sööksid selle ära?"
"Ei," vastasin. "Mis seal vahet on?"
"Noh, Romeo ja Julia suudlevad ju ning panevad tatti, niiet Romeo sülg on nagunii juba Julia suust läbi käinud. Mis seal vahet on, kui ta poisi jäätise võtab?"
Vaatasin Zaci üllatunult. "Väga-väga-väga-" alustasin.
"Lahe."
"Rõve!"
Kõndisime küljed vastas mööda jõge Thames´i ning nautisime peaaegu loojuvat päikest.
Me olime terve päeva mööda linna ringi jännanud, tegelikult päris väsinud. Käisime erinevates õudusmajades ja sellistes kohtades. Isegi London Eye peal, kuigi olime seal kümneid kordi varem käinud.
Läksime võtsime nurgapoest endale jääjoogid ning istusime jõe äärde, peaaegu veepiirile.
"Kas sul oli täna lõbus?" küsisin sõõmu võttes.
Zac noogutas. "Väga, aga sina olid üks nendest, kes ka selle lõbusaks tegi."
"Ma tean, eksole," laususin egotsedes ja ajasin poisi turtsatama.
Võtsin kingad jalast ja panin need vette, mis oli juba päris soe. Zac tegi sama, kuid paari sekundi pärast hakkas mind pritsima.
"Oled sa arulage?" küsisin ja lõin ühe plärtsaka talle sülle nagu oleks ta püksi lasknud.
"Tänud, vaata mind nüüd," osutas ta endale, samal ajal kui ma kõveraks end naersin. "Ebaaus," lisas ta.
"Muide, vabanda, et sind kohvikust välja tarisin. Sa ju ikkagi töötad seal ja täna on tööpäev... Issakene, mul tuli alles nüüd meelde! Sorri, Zac."
"Pea meeles, et mu paps on koha juhataja. Ta ei saa pahaseks, kui ma ühe päeva vabaks võtan, Darcy."
Seejärel hakkas Ed Sheeran laulma. Minu telefon.
Saatsin Zacile vabandava pilgu.
"Jah?" võtsin kohe vastu, kuuldes vastu Harry häält.
"Darcy?" ta hääl oli miskipärast uimane. "Kus sa oled praegu? Mitte et ma jälitaks sind..."
"Ma olen-" peatusin "sõbraga väljas. Mis siis?"
"Kas sa sellepärast ei tulnudki Nialliga ballile, et tolle sõbraga olla?" küsis ta.
Ohkasin. "Ei, see mõte tuli käigu pealt. Mis on, kas midagi juhtus?"
"Niall läks oma blondi sõbrannaga ballile ja ma tahtsin kuulda sinu nõuannet, mida ma tegema peaks. Ma ei taha üksi minna."
Zac saatis mulle mureliku pilgu. Võib-olla kuulis ta Harry torisevat häält läbi toru.
"Darcy," pomises Harry.
"Miks sa teistelt poistelt ei küsi?"
"Nad on juba ballile teel. Ma jäin koju mõtlema."
"Aww, Harry. Kas sa tahad nii väga ballile minna?"
Ma ei tea kas ainult mulle tundus nii, aga kohe, kui Zac poisi nime kuulis, ta muutus kuidagi kangeks.
"Ma ei tea. Ma pole kunagi ühelgi käinud." Tundus nagu ta kehitaks õlgu.
"Olgu, ma tulen sulle vastu. Me lähme koos sinna."
"Aga Niall? Kui ta sind minuga näeb, siis..."
"Ma tean, mida sa tahad öelda. Ma räägin temaga ise, okei? Kas sa viitsid minu maja juurde sõita? Ma saan poole tunniga valmis."
"Tegelikult ma juba sõidan sinu maja poole, sest ma teadsin, et sa tuled minuga, sest sa ei suuda mulle ära öelda."
"Mida iganes, Harry. Kohtume minu juures."
Panin telefoni tagataskusse ja hakkasin jalgu vastu muru kuivaks hõõruma,
"Sul tuleb mingi ball, eks?" küsis Zac.
"Anna andeks. Ma alguses ei pidanud minema, aga ma pean oma sõbra välja aitama. Ma olen talle ühe hea teo võlgu."
"Kõik on korras. Ma saan su sõidutada koju, kui kohviku juurde tagasi jõuame."
"Aitäh."

Zac peatas oma juraka masina minu sissesõiduteel ja seiskas auto.
"Tänud, et minuga ringi viitsisid käia," ütlesin naeratades ja astusin autost välja.
Sama tegi ka Zac.
Harry oli oma auto parkinud tee äärde. Isend ise toetas end vastu auto kapotti ja naeratas laialt. Vähemalt hetkeks, sest kui ta Zaci nägi, see haihtus.
"Hei," naeratasin nii tõeliselt, kui sain ja kallistasin poissi tervituseks. "Kas Niall on minu peale väga solvunud?"
"Sa tead, et ma ei oska mõtteid lugeda," pilgutas ta silma ja ma pööritasin silmi.
Zac astus julgelt meie kõrvale.
"See on Zac," tutvustasin teda Harryle. "Zac, Harry," viipasin käega.
Poisid noogutasid üksteisele, emotsioonitud näod peas.
"Ma lähen riideid vahetama. Luban, et teen ruttu, eks?" lubasin, astudes tahapoole.
"Su ema juba otsib sulle kleiti."
Ohkasin. Loomulikult tuleb ainult Harry selle idee peale, et Ashleyle helistada ja paluda minu jaoks juba kleiti otsida.
Lendasin uksest sisse ja riideid seljast võttes jooksin ülemisele korrusele.
Naeratasin kiiresti Ashley´le, kes mu garderoobist seni kandmata kleiti ja kinge otsis, ning lippasin dušši alla. Raseerisin oma jalad ning tegin lihtsalt oma pea märjaks, et mulle oma lokid jääksid.
Naasesin dušši alt ja silmitsesin kahvatusinist kleiti oma voodil. See oli põlvini, dekolteega ja ilma õlapaelteta. Keskkohast oli see väiksem ja alumine osa läks rohkem volangiliseks. Selle juurde pidid käima paari sentimeetrilised mustad kingad ja sädelev kotike.
"Kust sa need välja võlusid?" küsisin Ashley´lt.
"Kingad on minu omad. Selle koti pidin ma su sokkide alt välja kaevama ning kleit..."
"...on juba mitu kuud kapis oodanud oma korda."
"Jah," noogutas kasuema ja plaksutas siis kiiresti. "Las ma kuivatan su juuksed kiiresti ära."
Istusin oma peeglilaua taha ja hakkasin endale meiki tegema, samal ajal, kui kasuema mu juustega tegeles. Lõpuks olid mul juuksed tavaliselt lahti, lainelised ja lokilised nagu ikka. Meik oli natuke tumedam ja olin sinna lisanud natukene ka sinakat tooni.
"Kõik on väga kena, nüüd riietu ja hops-hops!" kiirustati mind tagant,
Tõmbasin ettevaatlikult koos kasuema abiga endale kleidi selga ja kingad jalga. Kotti panin telefoni ja natukene raha ning tormasin trepist alla.
Ashley surus veel väikese musi mu otsaette ja ma ruttasin majast välja.
Zac oli veel siin ja ajas Harryga juttu. Tegelikult mulle tundus, et nad sõimavad üksteist oma silmadega, aga räägivad normaalselt.
"Ma olen valmis," õhkasin.
"Sa näed imeline välja," lausus Harry ja avas mulle autoukse.
Istusin sooja sõidukisse ning kinnitasin turvavöö. Harry istus kohe pärast mind sisse ja käivitas masina.
Zac naeratas mulle sissedõidu teelt. Lehvitasin talle õrnalt.
"Sa ei rääkinud mulle oma uuesti sõbrast," alustas Harry vestlust.
"Mul polnud väga võimalustki, muide, millest te kaks rääkisite? Karvu kakkusite või?"
"See poiss-"
"Zac."
"See Zac ei meeldi mulle. Tundub, kuidagi lapsevanemalik ja ülbust täis."
"Hei, ära ütle tema kohta nii. Tema on see, kes minu ja Gregi ´kohtingu´ korda viis ja pealegi ma olin temaga terve päeva. Ta on ülisõbralik ja armas."
"Sinu ja Gregi kohting?" oli poiss üllatunud.
"Ma lihtsalt pidin temaga kokku saama, et talle koht üles näidata. Zac, kes kelner oli, mängis minuga kaasa ja rikkus selle kohtingu ära nii nagu minema pidigi. Ma olen talle tänu võlgu."
"Kuidas sa nii loll olid ja Gregiga kuskile läksid?" küsis ta. "Mis siis, kui ta oleks sulle teinud seda sama, mis sulle nii haiget tegi?"
Põrnitsesin Harryt vihaselt. "Sina ei tea põrmugi, mis juhtus, niiet ära tõsta seda teemat nii ükskõikselt üles. Pealegi, avalikus kohas on väga imelik, kellegile taha panna."
Harry pidurdas äkitselt. Olime liiklusfoori taha jõudnud. Olime koolile lähedamal, kui arvanud olin. Diskotulesid - see pidi ball olema ju? - oli juba kaugemale näha.
"Ta... mida?"
"Jah, Harry. Ta võttis minult minu süütuse - vägisi. Ma mõtlesin, et ta armastab mind. Me olime kaks õnneliku aastat koos, aga vaata, mida aeg inimestega teeb."
"Darcy, anna andeks, ma-"
"Parem, kui me enam ei räägiks sellest. See oli ära - minevikus! Midagi ei saa enam muuta või ära hoida."

Astusime balliruumi sisse, mis oli kõikvõimalike asjadega ära kaunistatud. Diskotuled olid siia toodud ning saatsid erinevaid värvikaari üle saali.
Harry taris mind edasi kuni olime jõudnud meie sõprade juurde.
Keity oli tulnud paralleelklassi õpilasega, Tyleriga. Keity kandis täpselt sellist kleiti, mis teda iseloomustab. Tuhmroosa sarnane kleit nagu minul, kuid veidike lühem ja pitsiline.
Louis tiirutas laua juures koos Liaga ringi, kes mind nähes veel rõõmsamaks läks. Lial oli seljas valge selja pealt pitsiga kleit, mis oli pikkade varrukatega, kitsas ja ulatus põlvedeni.
Liam hoidis Dani ümbert kinni, kes ilutses kuldset tooni puhvis kleidis. Ma pole neist kahest kuulnud. Huvitav, kas nad on nüüd paar?
Niall istus ühes laua nurgas kurvalt minu poole vaadates oma blondi sõbrannaga, kes vadistamist järele ei jätnud. Vaene Niall oli ilmselt kurnatud juba.
Harry hoidis mind tugevalt ja enesekindlalt ümbert kinni ja juhtis meid Nialli kõrvale istuma.
"Hei, Niall, ma tahaks sulle väga selgitada midagi, et sa minu peale solvunud ei oleks," laususin.
"Ma kuulan sind."
"Anna mulle andeks, et ma nii tegin, aga ma tõesti olin hommikul haiglane ja ma olin terve päev oma ühe uue sõbraga niisama. Harry helistas ootamatult ja teatas, et tal pole kaaslast. Ma pidin ta välja aitama, sest olen talle võlgu."
"Mida iganes."
"See pole mida iganes! Palun kasvõi naerata, et ma end hästi tunneks, okei? Mul on lausa piinlik, et ma sulle nii tegin."
"Darcy," asetas Ni käe minu omale ja vaatas sooja naeratusega mulle otsa. "Ausalt, kõik on korras."
Noogutasin, kuigi ei olnud selles enam nii kindel.
"Palume kõikidel tantsupõrandale endale koht leida! Esimene ametlik ballitants!" hüüdis keegi meesõpetajatest mikrofoni ja aeglane muusika pandi käima.
Diskotuled käisid aeglasemalt ringi ning värvid muutusid lahkemaks ja heledamaks.
Harry juhtis meid, niiet ümber ja vahelt teiste õpilaste tiirutasime ja tantsisime.
"Ma ei oodanud, et sa nii hästi valssi tantsida oskad," lausus Harry mulle kõrva.
"Iga tüdruk oskab seda juba algklassist peale tantsida. Me ju unistasime printsist valgel hobusel 24/7."
"Hmm, mina ootasin oma lompjalga hallil eeslil..."
Naersin vastu Harry õlga, ajades poisis samuti naerma, niiet paar sekundit me koperdasime teiste vahel.
"See oli päris hea. Ma panen selle kuskile kirja," pomises poiss.
_____
Mõndadel inimestel on küsimusi tulnud, seega minu kohus on vastata.
Mis Darcy bioloogiliste vanemate juures juhtuma hakkab? Veidikene actionit?
- Kui mäletate, siis Darcy isa pidavat olema maffiaga seotud mees, seega siit võib tõesti järeldada actionit, ma usun.

Kui vana Darcy on?
- Mul endal tekkis ka väike mäluauk, kui vana ta siis jutu alguses oli, aga kui oligi teistmoodi, siis Darcy on siiski 18 aastane.

Ma tean, et jutt on Noortejuttude kategooria all, aga mis edasi ikkagi juhtuma hakkab? Kas see on tavaline lugu noore tüdruku elust või mis?
- Natukene tuleb sellist seikluse või actioni laadi värki sisse ning Dracy lugu pole kindlasti "tavaline lugu noorest tüdrukust".

Tekkis küsimus pealkirja kohta. Kas sellel on üldse mingi tähendus või niisama?
- Sellel on üks väga suur tähendus tegelikult. Selle saate lõpus teada. ;)

Kus on Darcy kasuisa?
- Suri siis, kui Darcy lapsendati Johnsonite perre.