20# Not (5)

Tundsin soojasid käsi enda vastas. Sellepeale ma avasin silmad.
"Darcy, oled sa segane? Ma pidin surnuks otsima sind või?" küsis Harry murelik hääl. "Kas sa saad oma jalgu liigutada? Kas sa kuuled mind üldse?"
Noogutasin õrnalt ja kobasin käega tema järele. Ma ei näinud väga korralikult.
Ta võttis mu käest kinni, pomisedes, et ma olen jääkülm.
"Kas sa tulid siia minu pärast? Miks sa nii tegid?" küsis ta. "Kõik otsisid sind."
"Vabandust," pomisesin.
"Sellest pole midagi," ütles ta vaikselt. "Ma võtan su nüüd sülle. Proovi püsti tõusta."
Püüdsin end üles lükata, jalad tohutult värisemas. Kui hakkasin tagasi maha kukkuma pani Harry oma käe mu säärte alla ja tõstis mu üles nagu udusule.
Ta viis mu tuppa ja asetas õrnalt voodile.
Ta tõi muudkui uusi tekke, et need mulle peale panna. Hakkasin lõpuks vaikselt naerma.
"Harry, mul on soe," ütlesin lõpuks, kui ta kuuenda teki mulle peale pani.
"Vabandust," naeris ta isegi. "Sa lihtsalt olid seal õues päris mitu tundi."
"Harry..." pomisesin uuesti.
Ma ei oska seletada, mis ma tollel hetkel mõtlesin. Mulle tundus nagu ma olin purjus või midagi. Mu pea sumises ja kumises ega jätnud järele.
"Mis ma sinu jaoks teha saan?" küsis poiss.
"Ole minu juures."
Tundsin, kuidas madrats allapoole vajus, kui ta minu kõrvale pikali heitis ja käe ümber pani.
"Jää magama, printsess," lausus ta.
Tollel hetkel tuli mul meelde küsimus, mis oli mitu päeva mu meeltes lennelnud.
"Kas sa rääkisid Louis´ile midagi ööst, kus ma sinu sõber enam ei olnud?"
Harry sai õnneks mu küsimusest aru. See oleks olnud nii veider, kui ma oleks küsinud ´Kas sa rääkisid Louis´ile sellest ööst, kui me esimest korda koos magasime?´. Ma oleks ise naerma hakanud nagu segane.
"Ma ei rääkinud, ta lunis selle minu käest välja."
"Mhmhm," pomisesin sarkastiliselt, pannes Harry turtsatama.

Järgmisel päeval ärkasin keskpäeva paiku. Lia istus minu kõrval voodis ja üritas mind kõigest jõust äratada.
"Darcy, ava silmad ja sära!" karjus ta aina uuesti ja uuesti.
"Lase mul magada," pomisesin ja surusin padja endale näkku.
Lia viskas selle eemale ja vaatas käed rinnal risti mulle tungivalt otsa.
"Okei, ma lähen pessu ja siis alla."
"Tubli tüdruk," lausus Lia ning läks toast välja.
Ma ei tea täpselt, kelle tuba see oli, kus ma maganud olin. See oli liiga tüdrukulik, et poiste magamistuba olla. Võib-olla on see külalistetuba?
Läksin vannituppa, mis oli hiiglaslik.
Viskasin oma riided dušši äärde maha ja hüppasin dušširuumi. Tõmbasin kardina ette ja panin vee tööle.
Sealt tuli jääkülm vesi, mida ei saanud soojemaks keerata, aga mul meeldis külma veega pesta. Lõpuks harjusin sellega ära.
Kui olin lõpetanud ja tahtsin rätikut võtta, neid enam polnud.
Kui olin vannituppa tulnud olid need riiulis üksteise peal lebanud ja nüüd neid polnud. Samuti ka minu riideid polnud.
Pööritasin silmi ja karjusin: "Ma paluksin oma riideid tagasi, aitäh! Ja kui sa või te neid kohe siia ei too, lõikan teil öösel juuksed peast."
Viimase lausepoole peale tormas Harry sisse ja andis mulle valge rätiku.
"Sa oled nii kuri!" karjusin talle näkku.
"Anna andeks, aga see tundus naljakas," muigas ta.
"Ise tead," kehitasin õlgu, pannes rätikut endale ümber ja astusin dušširuumist välja. "Kui sa mõni hommik ilma juusteta ärkad, pole mina süüdi."
"Aga ma tõin sulle rätiku!" läksid Harry silmad suureks.
See ajas mu naerma. "Aga ma ei öelnud, et kui sa rätiku mulle tood, et ma mitte midagi ei tee."
"Kes nüüd kuri on?" kergitas ta kulmu.
"Hm, ma ei tea. Mina?"
"Oh, tegelt?"
Hakkasime mõlemad naerma.
"Tead, sul on kenad jalad," suunas Harry pilgu mu jalgadele.
"Hea viis flirtida, Harry," pööritasin silmi ja hakkasin vannitoast väljuma.
Harry haaras minust kinni, lõi vannitoaukse kinni ja surus mu vastu seda. Vaatasin talle üllatunult otsa.
"Ma ei soovita sinna minna. Niall ja Lou on seal," ütles Harry.
"Mis ma nüüd siis teen? Ootan siin, kui nad ära lähevad?"
"Seda ma mõtlesin, aga sa võid koos minuga oodata...?" kergitas poiss kulmu.
"Tule siia," ütlesin ja tõmbasin ta endale lähemale.
Suudlus oli päris pikk. Selle peatas Louis, kes vannituppa sisse lendas. Lõime Harryga pead ära.
"Sorri, tuvikesed, aga ma ei tohi lasta teil Liami vannitoas armatseda. Ta ei suudaks siin enam pesta," rääkis Louis.
"Lou, kui sa kohe vait ei jää või siit toast koos Nialliga ei lahku, siis ma pistan teie pead vetsupotti!"
Louis pani plehku ja ma hakkasin naerma.
Meid pealt vaadates võis arvata, et me oleme 10-aastased. Me olime nii lapsikud.
"Sina ka Harry, minema," palusin teda.
"Miks?" venitas ta, muie huulil.
Seejärel kehitasin õlgu ja kõndisin ükskõikselt vannitoast välja.
Hakkasin Harry juuresolekul riietuma. Ma tundsin tema pilku endal, aga ma ei lasknud end segada ja panin rahulikult riidesse.
Pöörasin ümber, kui riides olin ja küsisin: "Mida sa jõllitad? Kas lähme alla?"
Ta vaid noogutas üllatunult ja ma läksin tema ees muiates toast välja.
_____
Tänu kõigile, kes mind toetavad. :)