2# Not (7)

Kuumade kuttide "kamp" sammus meie poole. Hetkeks tundus mulle nagu oleks kõik aegluubis ja ma jõudsin peatuda nende kõikide nägudel ning eristada nende näojooni.
Zayni tundsin kohe ära. Tema mustad juuksed, mille tukk oli püsti sätitud, paistis juba kaugelt. Tema põsesarnad olid tugevad ja tema tätoveeringud ning sixpack kumasid läbi valge t-särgi.
Temast vasakul oli lokipahmakaga poiss, kes naeratas ja seetõttu olid tema põselohud näha. Nõrkus minu juures on ka põselohud, sest see on tohutult armas. Poisil olid nii heledad silmad, et ma ei suutnud nii kaugelt värvi määrata.
Zaynist paremal oli blond poiss ning ta oli üsna kleenuke. Temas oli miski, mis tõmbas tähelepanu, aga ma ei teadnud täpselt, mis see oli.
Blondi poisi kõrval olid pruunide juustega poisid, keda pidasin algul kaksikuteks, aga vähehaaval hakkasin märkama erinevusi ja lõpuks olid nad täiesti erinevad.
"Hei," naeratas Zayn laialt.
Tervitasime teda samuti naeratustega. Kes ei oleks lummatud sellise poisi seltskonnas?
"Need on Harry," - ta viipas lokkis peaga poisile, kes mulle silma pilgutas - "Niall," - blond poiss -"Liam ja Louis."
Tervitasime poisse segamini ja seejärel küsis Meg neilt: "Mis teid siia toob?"
"Tegelikult tahtsime me teid kutsuda peole, mis täna minu juures toimub," lausus Louis ja uuris silmadega Liat, kes ripsmed plaksutas.
See oli natukene ebameeldiv, aga ikkagi naljakas, kuidas minul ja Harryl - see vist oli tema nimi - tekkis selline silmside, et me ei suutnud silmi üksteiselt pöörata ja naeratasime totakalt üksteisele otsa.
"Millal me kohal peame olema?" küsis Keity.
Dani lisas omalt poolt: "Kus sa üldse elad?"
Louis ütles: "Zayn võib aadressi Darcyle saata ja pidu hakkab kell kümme. Olete oodatud."
"Olgu, siis on see otsustatud. Kõigile sobib, eks?" vaatas Meg meiel tüdrukutele kordamööda otsa.
Noogutasime kõik ja Meg naeratas, pöörates end poiste poole: "Me kõik tuleme."
"Väga hea," kõneles Liam esimest korda ja Dani silmad rändasin kohe poisile ning hetke pärast läksid tüdruku silmad suureks ning ma tundsin tema silmadest ära jällekohtumis rõõmu.
Ma küsin igaksjuhuks temalt hiljem järele, mille tõttu ta üllatus.
"Muide..." alustas Harry rääkimist ja muigas minu suunas jälle. "Me avastasime, et meil on sarnased tunniplaanid ja teil on järgmine tund vaba nagu meilgi. Ehm- Zayn tahtis tegelikult küsida kas sa, Keity, ei tahaks temaga ringi käia."
Zayn lõi teda ribidesse ning kõik purskasid naerma peale tema ja keity, kes mõlemad punastasid.
"Me võime Keity vabalt üle anda," ütlesin ja Keity saatis mulle pilgu, mis karjus "mul on piinlik".
Nad rääkisid midagi omavahel ning seejärel eemaldusin meist.
"Teeme siit minekut, me ajame raamatukogu töötajad närvi juba," muigas Dani, rääkides vaiksel häälel.
Tõusime ja hakkasime raamaturiiulite vahel sõeluma, et välja saada. Äkitselt libisesin ja haarasin ühest esimestest ettejuhtuvatest riiulitest, kuid kukkusin ikkagi selili, tõmmates riiuli raamatutega kaasa.
Õnneks oli olnud Harry minu selja taga ja pani käed mu pea alla enne kui see vastu maad oleks prantsatanud.
"Aitäh," pomisesin ja hakkasin raamatuid maast üles korjama.
Teised olid ees juba minema läinud ja ma arvan, et nad jätsid meid meelega siia kahekesi.
"Pole tänu väärt," naeratas Harry.
Harry lükkas raamatud ja riiulilaua kapi alla, haaras mu käest ja me jooksime sealt minema. Kui olime koridori jõudnud hingeldasime ja naersime.
"Soovid sa kuskile minna? Oli sul midagi plaanis?" küsis Harry.
"Ei, aga me võiksime välja minna," vastasin ja ta noogutas.