20# Syrena Night as Fire (Viimane osa!) (2)

Viimane osa on teie ees...

Päev oli jõudmas õhtusse, päike hakkas loojuma.
Kogu meie pere oli ühes ruumis - Sierra palatitoas. Ema hoidis murelikult Sierra kätt, isa kiigutas end nurgas toolil edasi-tagasi, Sady näris alahuult ja mina vaatasin ainiti Sierrat.
Sierrale pandi klaassilmad. Tema silmad ei ole enam hõbekattooni, pige, täiesti mustad ja emotsioonitud.
"See on nii ilus loojang," katkestas Sady vaikuse.
Sierra ohkas: "Kahju, et mina seda nii hästi ei näe. Läbi klaassilmade tundub kõik nii teistsugune."
"Blacksword´i arstid andsid oma parima. Sa vähemalt näed nüüd," rääkis ema. "Seegi hea."
Sierra noogutas ja hakkas midagi ümisema, ilmselt mingit laulujuppi. Lõpuks tundsin Anne unelaulu ära. Sierra ümises seda nii kenasti, et see lausa paitas mu kõrvu.
"Mida me edasi teeme?" küsisin lõpuks.
"Me jääme siia," vastas isa. "Meil on jääkuru mägedel oma koht, kus elada."
"See pole loss, aga see on väga suur maja," täpsustas ema. "Minu arvates on see kena ja hubane. Jääseinad küllpaluvad alguses harjumist."
Kõik me õed noogutasime. Ohkasin uuesti. Ma olin väga väsinud.

Istusime Sadyga jääkuru mäe äärel ja kiigutasime oma jalgu. Sierra istus meist tagapool kuna ta kartis alla kukkuda halva nägemise tõttu. Saime temast aru.
"Mul on hea meel, et see kõik on läbi," ohkas Sady. "Täna oli väsitav päev, ma pole üldse maganudki."
Nõustusin temaga.
"Õed?" küsis Sierra äkitselt.
"Jah?" küsisime korraga ja naeratasime üksteisele hetkeks.
"Te lubate, et me jääme kokku, mis iganes ka juhtuks?" küsis Sierra ja tõusis püsti.
Tegime sama ja panime käed ringi keskele hun#!?!#sse. Kui käed taeva poole tõstsime hüüdsime "Elementide Tütred".
"Igavesti," ütlesin ma, vastates Sierra küsimusele.
Igavesti.

LÕPP

See ongi Syrena ja tema õdede lõpp. Mulle nii meenuvad need esimesed osad, kuidas Syrena oma õdesid alles otsis ja külalisteraamatu varastas jne.
Kritiseerige, kommenteerige, kinkige pastakas [ei luni], hinnake ja lisage lemmikuks.
Nüüd on võimalus avaldada kõik oma arvamused järjejutukohta ja ma olen valmis ka halvustavaid/solvavaid vastu võtma. :[
Pühendused kõikidele, kes olid lugejad ning ERIPÜHENDUS -Cikzch´ile, kes oli koguaeg minu juures olemas ja julgustas mind edasi kirjutama. :] Love yahh. :3
Kallid kõikidele lugejatele. See ongi kõik.

- Leenu. :3