This is the truth# 6 (7)

Eelmises osas;

Ta ütles mulle ühtu viimased sõnad: Sa oled kallis head ööd musi! ja läks. ma mõtlesin õhtul voodis ka nende sõnade peale ja olin niiii nii õnnelik, et oleks heast peast kõvasti naerunägu teinud !!


jätkub

Üles, üles, kullake sa pead kooli minema! äratas vanaema mind selle vana õrna häälekesega üles.Ma piilusin väsinult tekialt vanaemat ja tõusin üles. Ma läksin ruttu alla pesin end ära ja läksin sööma. Peale seda ütlesin vanaemale, ma lähen, ning ma ei läinud mitte kooli vaid hoopis Käsperi juurde.

Astusin uksest sisse hoolimatta, et laseks uksekella või koputaks ma jooksin üles tema tuppa. Tal oli millegipärast uks kinni, ja keegi rääkis temaga, tegin ukse lahti ja ütlesin Tere!Ta ema oli seal ja ütles mulle:Tere Marleen, ma lähen ära ja jätan teid kahekesti siia :) .

Ma vaatasin Käsperile andeks paluva näoga otsa ja ta noogutas ehk mõttes öeldes,jah saan aru kallis!Ma ütlesin okei. vaatasime üksteisele otsa päris kaua kui lõpuks küsisin,Saad sa kooli nüüd tulla? Ta noogutas mulle ja tõusis siis püsti, ta hakkas mind suudlema kui ütlesin mkm, ära tee! ta vaatas mulle otsa silma pilgutamatta ja läks alla ma vaatasin teda tema toast ja tulin ka jooksujalu järgi.

Lõpuks ta küsis õues mu käest,kes sul siis on? ma vastasin, ta nimi on Lauri.
Ta ehmatas! Ma küsisin, mis viga ? ta vastas; ahah, selge. kuidagi salakavala häälega.

Ma jäin vait, sest arvasin ette, et midagi halba siin ilmas minuga nii Lauri, kui Käsperiga veel juhtub...

jätkub

Vabandust, et liiga lühike, sest, olen väsinud ja luban järgmine kord pikema lõigu teha :) 10 kommentaari või 1pastaka eest teen alles järgmise jätku! Mis teha, ma ka nõudlikuks hakand ;)

Autori kommentaar »