Ma tean † [vol. 13] (13)

Ma tean †

HOTELLIS

Sisenesime hotelli. Esimese asjana jäin ma ümbrust vaatama. Seinad,
maa ja lagi oli musta värviga kaetud ja igal pool oli tolmu. Korra mõtlesin,
et kas see on ikka hotell. Sest see näeb nagu pigem välja korstnapühkija
maja. Teised olid vahepeal juba letti juurde jõudnud. Hakkasin sinna jooksma. Ja mida veel ma seal nägin .. seal olid inimesed kurgi kostüümis.
Sain nüüd aru, et see ei ole korstnapühkjate maja vaid tsirkus. Mina ei tea
olin kogu see aeg segaduses.

Astusime oma ruumi. Õnneks seal oli parem vaatepilt. Seinad olid valged
vaip oli valge. Voodi oli kahele. Aga telekas,vaade,wc ja köök ei näinud
üldse hea välja. Igatahes, kui pidin vetsu minema, siis ainus võimalus oli
ühe käega ninast kinni hoida ja õhku ahmida. Mulle ei meeldinud, ka see
päev. Loodame, et homme saan koju ja ma jälle söön pannkooke ja
käin Jessicaga õues. Kui ta üldse see kord andeks annab. Ma olen olnud
ütleme nii et 3 päeva ära. Kuna hakkaski õhtu saabuma, siis tahtsin varem magama minna. Et hommikul kohe suunduda koju koos oma
unistuse poisiga- Jacobiga.

HOMMIK

Ärkasin üles, kuna olin peaaegu voodist alla kukkunud. Tõusin kohe
püsti ja üritasin äratada Jake-i (Jacob) . Lõpuks ta tegi silmad lahti.
Ta tõusis samuti ja küsis: ''Miks me nii vara üleval peame olema?
Teine pere pole kindlasti ärganud.'' ja sel ajal koputati ja sisse tuli
see armas tüdruk. Ta vaatas meid ja siis lausus: ''Emme palun üles
äratada, sest me poole tunni pärast juba sõidame ! Muidu enne õhtut koju ei jõua.'' ja ta jooksis minema. See oli armas. Ma olen alati
endale suurena last saada. Mulle meeldivad väiksed.

Vahetasime riided ja pesime hambad ära. Võtsime oma asjad ja
läksime sinna koledasse kohta, kus oli kõik tolmune ja must ja lisaks
inimesed kurgikostüümis mis haises. Paari minuti pärast oli see pere
kohal ja siis istusime samasse kohta, kus eilegi.

ÕHTU

Jõudsimegi kohale. Mul oli nii hea tunne. Tuul vuhises ja inimesed ja
kohad olid tuttavad. Naeratasin Jacobile ja tema mulle. Mul on tunne,
et meil on kuum suhe varsti. Igatahes selline armastus lugu mulle meeldib. Ta lasi meid bussipeatuses maha ja me tänasime neid. Ja
nad sõidsidki minema. Hakkasime, siis kõndima kodu poole. Samal
ajal me naersime ja rääkisime igast. Lõpuks me jõudsime kohta, kus meie teed lähevad lahku.

Mina- ''Nüüd peame, siis lahku minema ! ''

Jacob- ''Aga mis oleks, kui ma saadaks sinu ära ?''

See ajas mind naeratama ja me kõndisime minu kodu poole.
Olime mu kodu lähedal. Kuni jäime seal seisma. Jacob: ''Sa jääd
mulle alati meelde ! Aitäh! Ilma sinuta ma ei oleks vanglast välja
saanud ! Ma tahaks sind nii väga näha homme. Äkki homme saaks
kokku ? '' Vaatasin tema silmadesse ja laususin: ''Tahaks midagi
veel enamat teha ! Muidu näeme !'' ja me suudlesime .
Kallistasime ja me läksime oma kodudesse./Usun , et saate aru mida
ta mõtles xd

KODUS

Jätkub .. x)