Pursuit of happiness #3 (1)
Kirjutame siis koos LaiguliseHobuga järjejuttu. Kirjutame kordamööda, aga kõik osad tulevad vist minu pastakasse. Varsti saadaval ka reidis.
---
Istusin koridori diivani peale. Lihtsalt istusin kuni algas uuesti vahetund ja nägin klassijuhatajat, rääkisin talle oma probleemist, et mul paha olla ning ta lasi mu koju ..
---
Ma kõndisin kodu poole teades, et homne tuleb hullem. Mind polnud kunagi kiusatud. Olin alati olnud kõigiga sõber ja nad olid ka minguga head ja toredad olnud.
Mulle hakkas tasapisi tunduma, et olin halva otsuse teinud. Ei ei, ikka ei olnud ka. Ma ju kohtasin Saarat? Kas see siis pole mitte hea.
Ma olin jõudmas kodutänavale. Paar maja veel ja ma olen kodus. Mu roheline aed juba paistis ja ma hakkasin tasapisi juba tänasest rahunema.
Ma tegin ukse lahti ja astusin koridori. Võtsin oma tossud jalast ja hakkasin sokkis köögi poole minema. Mulle tundus kuidas keegi üleval kolistab. Küllap ema. Ma võtsin kapist paki hommikusöögihelbeid ja piima ja hakkasin sööma. Ma vist ei jõudnudki söögivahetundi ja olin näljast nõrkemas. Ausalt öeldes ma vist olin üldse jõudnud ainult kahte tundi. Hämmastav, kuidas inimesed sind mõjutavad.
Ma võtsin nurgast oma koti ja läksin trepist üles oma toa poole. Minu tuba, koridori lõpus asuv pisike tuba, oli algselt ehitatud panipaigaks. Pikapeale sai selles aga minu peidupaik ja hiljem juba minu tuba. See oli maja kõige väiksem ruum aga ma olin sellega rahul. See oli minu ruum, minu peidupaik kus ma võisin tegeleda just sellega millega tahtsin.
Ma võtsin dressika seljast ja hüppasin istuli voodile. Minu kõrval kummutil olid mu joonistustarbed - karp harilikke, joonistusplokk ja kustutuskummid. Ma hakkasin vaikselt joonistama ja mulle eneselegi märkamatult asetses paberil Saara portree.
Autori kommentaar »
Lisa kommentaar
Kommenteerimiseks pead sisse logima
Kommentaarid
Väga, väga hea. Annet on ja ootan juba 4. osa. : )