Pursuit of happiness #1 (2)

Kirjutame siis koos LaiguliseHobuga järjejuttu. Kirjutame kordamööda, aga kõik osad tulevad vist minu pastakasse. Varsti saadaval ka reidis.
---
Mitu kätt haarasid mu kätest ja pigistasid kõvasti. Ma üritasin vabaks rabeleda, kuid nad pigistasid aina kõvemini ja ma lausa tundsin kuidas nad mu kätele sinikaid tekitasid. Ma tundisn tugevat jalalööki kõhus. Ma vist kaotasin teadvuse...

Mu koolikott ei olnud raske. Ma polnud saanud veel ühtegi õpikut. Ma möödusin paljudest väikestest ja hakkasin mõtlema, et olen ise ka ikka üsna lühike. Ei tea millest see tuleb? Ma käin ju seitsmendas klassis, aga olen ikka 160cm pikk? Jama. Ma möödusin mõnest endavanusest. Hämmastaval kombel olid nad minust pikemad. Väga palju lausa. Võibolla lausa 10cm. Ma olen ikka täielik jupats.
Ma ei teinud vahet millised peaksid olema minu klassikaaslased. Ma läksin peaaegu pimesi trepist üles ja uksest sisse. Kell oli vist juba helisenud ja mina olin täiega hilinenud. Võtsin taskust telefoni ja vaatasin kella. 8.09. Tunnid on 10 minutit peal ja mina isegi ei tea millises klassis ma peaksin olema.
Ma seisin seal ukse all ja ma tõesti ei teadnud mida teha. Kaugemal, koridori nurgas, istus tüdruk. Ma ei näinud teda selgesti, oli pime, aga ma tean, et ta seal istus.
Ma nägin kuidas üks õpetaja väljus õpetajatetoast. Ma liikusin tema poole ja küsisin seitsmenda klassi kohta.
"Tere tulemast klassi! Sina oled vist Taavi?"
"Vist olen jahh."

Autori kommentaar »