Elu Bellingtonis » 8 osa (3)

Eelnevalt: Lõpuks oligi juba õhtu.

Linnas hakkas hämarduma. Tüdrukud jalutasid parajasti ühe silla peal. Neile tuli vastu üks poiss. Miranda läks kogemata talle vastu ning poisil kukkus maha kaustik. "Vabandust! Tõesti vabandust!" ütles Miranda harjumusest oma emakeeles. "Ee.. pole midagi" ütles veidi kohkunud poiss.. "kas sa oled ka Hollandist pärit? Sa räägid sama keelt!" "Jah, me elame seal!" vastas Miranda. "Tegelikult olime me just ühe inimröövi ohvrid ja saime äärepealt vabaks."
"Kuidas see veel võimalik on?" küsis poiss. "Oeh, see on pikk lugu." ütles Yelaine "sõna sekka" öeldes. "Aga tulge siis, jalutame, rääkige mulle sellest samal ajal."

Vabandust, et lühike osa aga mul on nüüd kiire. Homme tuleb uus osa (arvatavasti).