Kolm aastat üksikul saarel: 1 osa. (4)
"Appi, me kukume!" kostis Sandra suust. See oli viimane lause, mida ta sai öelda, enne, kui lennuki nina vastu liivaranda potsatas.
1 osa
Sandra avas silmad ja vaatas ülesse. Ta nägi seal mõranenud lage, mis oli üleni valge. Enne polnud sealt ühtegi kriimu. "Mis küll juhtunud on?" paanitses Sandra. Siis heitis ta pilgu ümbrusele. "Eii!" karjatas ta, tema hääl kostus järgnevalt üle terve lennuki. Selle peale avas silmad Tom, Sandra sõber. Nimelt olid Sandra ja ta sõbrad hakanud minema lennukiga reisile Austraaliasse. Kuid nüüd juhtus see - lennuõnnetus. "Hallo! Kas keegi on veel ärkvel?" kostus kaugemalt. Sandra tõusis, küll raskelt, kuid siiski püüdis ta kõigest jõust ennast püsti lükata. "Oeh," pobises ta vaikselt. Ta hakkas lennukis ringi kõndima. Avanes õudne vaatepilt. Kõik ta sõbrad olid mitme haavaga, nad olid.. haavatud. Järjest, liikudes lähemale kohale, kust enne hääl tuli, nägi ta oma sõpru. Üks oli haavatud, teisel immitses verd, kolmas oli ära vajunud, neljandal jooksis ninast verd. See oli tõeline õudusunenägu - Anne, Lizzie, Janet, Jenah, Justin, Harold, George ja Frank kas magasid või olid teadvuseta. Viimaks jõudis ta viimase sõbrani - Tomini. Tom oli üleval. "Kas sina hõikasid?" küsis Sandra. Ta hääl oli veidi muutunud. Huvitav, kas see oli õnnetusest? "Jah, mina," vastas Tom. Ta tõusis samuti püsti. "Lihased on kanged.. See õnnetus on ka mulle kahju toonud!" "Oeh, mul oli sama lugu. Aga proovime ehk liikuda, vaatame koha üle? Tahes tahtmata, pole vaja siis õnnetukest mängida, ega see ei aita. Me peame otsima ja leidma mingi koha, näiteks ehitama onni.. kuni meid päästetakse.. või ei päästeta? Oh, seda pole mõtet arutada. Lähme nüüd, tule," kutsus Sandra.
Tom ja Sandra astusid ettevaatlikult lennuki katkisest trepist alla. Jalg jala järel puudutasid nad maapinda, millel nad ilmselt peavad veetma järgmised päevad.. kuud.. või hoopis aastad? Oh ei, aastatele ei tahtnud nad mõeldagi. "Oodake mind ka!" koostis järsku püüdlik karje. Hääl ei tundunud neile tuttav, kuid siiski pöörasid nad selja ja vaatasid. Seal oli...
Kes oli püüdis Tomile ja Sandrale järele jõuda? Saad teada, kui loed järgmist osa!
Esimeses osas: 2204 tähemärki.
Autori kommentaar »
Loodan, et meeldib!
Lisa kommentaar
Kommenteerimiseks pead sisse logima
Kommentaarid
cool
Suht kiiresti läheb edasi..
Ja ma arvan, et ükski inimene ei suudaks paanikahoos niisama mõelda, et peaks onni ehitama, kuniks meid päästetakse .
See on naljakas: [i]"Hallo! Kas keegi on veel ärkvel?" kostus kaugemalt.[/i]
Muidu läheb ja kiiresti..Edu sulle kirjutamisel.
Nad on ju targad, sellesmõttes, et kui kiiresti tegutseda siis saavad nad ka kiiremini minema ja hädaldada pole mõtet.