Teema: Järjejutud / Ulme / Õudus

theSilmad (1)

Merka on 14.aastane. Ta elab oma perega majas, mis pole kõige suurem ega ka väike. Merkal on õlani tukaga blondid juuksed ja pruunid silmad.

Tuult ei olnud. Täielikult tuulevaikne. Kuu ja tähed särasid taevas. Ma ei tea kuidas ma siia sattunud olin. Minu ees seisis suur maja. Mulle tundus see lossina, aga ütleme siis nii, et see oli ikka maja. Ma astusin sisse. Kõik tundus nii jube ja loomulikult oli seal ka pime. Põrand kriuksus. Kõik tundus nii kõle. Täpselt nagu õuduste maja tivolis, naersin ma omaette. Kõndisin edasi ja järsku...Aiii! Olin vastu seina kõndinud. Aga kas juba tuli mulle sein vastu? Kui siin on sein, peab siin ka siis uks olema, ega se maja nii väike ka ei olnud. Kobasin siis seina, lootes niimoodi linki kätte saada. Järsku läks mu käsi millestki üle. See ei olnud kindlasti uks. Rohkem nagu kellegi käsi. Aga pole midagi, ma jätkasin ukselingi otsimist, loomulikult oli mul suur hirm sees, aga uudishimu sai sellest võitu. Käes! sain ukselingi kätte. Ma ei uskunud et see nii ruttu käib. Avasin ukse ja astusin sisse. Ma tahtsin kedagi leida, kes selgitakas kus ma parasjagu olen. Jälle oli tuba pime. "No tore, kas keegi on üldse midagi lampidest kuulnud, mis valgustaksid tuba?!" ütlesin ma kõvasti endale. Kuid ma eksisin, ma ei olnud seal vist üksi. Kuulsin mingit sahinat. Mul hakkas süda peksma. "Kas keegi on siin?" küsisin. Keegi ei vastanud. Hoopis ma tundsin nagu oleks keegi minu selja taga. "M..ma...ma ei mõelnud seda lampide asja päriselt." Tundsin et see, kes mu selja taga oli, läks ära. Hingasin kergendatult. Ma tahtsin ümber pöörata, aga keegi haaras mul jalast. Siplesin ja proovisin jalga kätte saada. Õnneks lasti mu jalg lahti. Olin hirmust lõhkemas. Siis pöörasin ümber et tagasi minna, ... ja siis se juhtuski....

Teavita ebasobivast sissekandest!