Vaeslaps ja Nätsutüdruk

Vaatamisi: 158

Kord ammu elas ühes paksus metsas väike vaeslaps, kes armastas loomi. Alati, kui ta linna läks, tuli ta tagasi mingi vigastatud loomaga, ravis ta terveks ja viis linna piirile tagasi. Tüdruk tundis peaaegu kogu metsa täielikult, kuid mida ta ei teadnud, oli see, et ühes kaljukoopas, mis täpselt metsa vastas oli, elas Nätsutüdruk.
Nätsutüdruk sai muutuda roosaks, lillaks, heleroheliseks ja valgeks ning hõljuda. Kaitsta sai ta end nätsuga - kleepis ründajad kinni, pani nad hiiglaslikku mulli ja veel tuhat kasulikku asja. Lisaks oli ta üks vähestest, kes teadis 22-st Võlukepist.
Need Võlukepid oskasid teineteist üles leida, nendega sai võluda ja igaühes oli sees puhta südamega isiku, kes mingil moel võlukunstiga seotud on, juuksekarv. Võlukepid tegutsesid hea energia mõjul ja seetõttu sai neid kasutada vaid puhta südamega inimene.
Kord läks vaeslaps seda koobast uurima. Nätsutüdruk peitis end alguses hoolikalt, kuid tunnetas selle tüdruku head energiat ja läks end tutvustama. Kiirelt said neist head sõbrad.
Ühel päeval, kui tüdruk jälle linnast tuli, ründas teda keegi. Pimeduses ei näinud ta, kes see on ja soovis kogu jõust, et ta kaitstud oleks. Äkki kadus löökide jõud: tüdruk oli sinise kumaga mullis, kus ta vabalt liikuda sai. Kiirelt jooksis ta koju ja lukustas ukse. "Ma pean midagi tegema" mõtles ta ning kutsus kohale oma targa sõbra Nätsutüdruku. Too rääkis talle Võlukeppidest ja nende võimetest.
"Äkki proovime sellise teha" pakkus heleroheline Nätsutüdruk ning vastust ootamata hõljus ta kiirelt uksest välja, metsa vanima tamme juurde. Vaeslaps oli sündinud 21. juunil, järelikult oli tema sünnipuu tamm ja sellest puust oli kõige parem talle võlukepp teha. Tagasi tüdruku juures, haaras hõljuja noa, uuristas pikka sirgesse oksa augu, tehes otsa kinni panemiseks punni. Veerand tunni pärast oli võlukepitoorik valmis.
"Nii, nüüd juuksekarv?" Ettevaatlikult tõmbas tüdruk peast ühe pika musta juuksekarva. See välgatas hetkeks hõbedaselt. Ettevaatlikult asetas ärevusest lilla Nätsutüdruk juuksekarva tooriku sisemusse ja pani nätsu abil punni paika. Äkitselt hakkas puit hõbedaselt särama ja lendas aeglaselt vaeslapse kätte. 23. Võlukepp oli loodud.
Tüdruk tundis metsast väga kaugel asuvaid säravaid tulukesi - teisi Võlukeppe. "Lähme nende juurde!" hüüdis vaeslaps rõõmsalt. Nad võtsid käest kinni ja tõusid õhku. Järgemööda lendasid nad 12 päeva kuni vaeslaps ütles: "Seal all on üks, ma tunnen seda." Vaikselt laskusid nad ja avastasid end tammemetsast. Nätsutüdruk oli väga vaikselt valgeks saanud. "Siin üleval" näitas tüdruk vaikselt. Otsejoones hõljuti kõrgemale, kuni Nätsutüdruku teravad silmad nägid hõbedast kuma. Vaikselt maandusid sõbrad kivist platoole. Nätsutüdruk hüüatas - platool oli suur virn kullakange. Vaeslaps võttis kullakangide kõrvalt riidest kotis lebanud Võlukepi kätte ja tundis selle sees sõnumit. "Selle Võlukepi omanik hukkus suures Ilirea lahingus. Päranduseks jättis ta teistele Võlukepiomanikele need puhtast kullast kangid. Nur..." Viimast sõna ta enam ei kuulnud, kuid sellest polnud midagi, sest nüüd oli vaeslaps rikas ja ta teadis, et oma kulla, võluvõimete ja Nätsutüdruku abiga saab ta edaspidi palju tõsisemate vigastustega loomi aidata.

Kommentaarid